2-13-37463/6

2-13-37463 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober
2. a Kuressare kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming 2-13-37463 R Ki hagi I Ki vastu elatise väljamõistmiseks Menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus Hageja (alaealine laps): R K, Hageja seaduslik esindaja: A S, Kostja: I K, Kolmas isik kostja poolel R K ( Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON
3. Lõpetada menetlus R Ki hagis I Ki vastu elatise väljamõistmiseks, tsiviilasi nr. 2-
5. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebe kord Määrusele on õigus esitada määruskaebust Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest menetlusosalisele. Asjaolud
7. 2013 esitas R Ki seaduslik esindaja kohtusse hagi I Ki vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja on R Ki vanaisa ja kuna isa oma ülalpidamiskohustust ei täitnud, esitati hagi vanaisa vastu PKS § 96 alusel. Hagiavalduse lisadest selgus, et hageja seaduslik esindaja ja lapse isa R K on
9. 2009 sõlminud kompromissi elatise maksmiseks summas 2632 krooni kuus. Kompromiss on kinnitatud Pärnu Maakohtu
10. detsembri 2009.a. määrusega 2-09-
12. septembri 2013.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja kaasas menetlusse ka R Ki.
14. 2013 saadetud seisukohas hageja seaduslik esindaja ei nõustu R Ki poolsete väidetega nagu ta oleks soovinud Riga kohtuda ning talle seda ei võimaldatud ja muude hagejat halvustavate väidetega. Hageja on nõus, et I K ei peaks saama karistatud oma poja tegemata jätmiste eest. Kuna R on teatanud, et omab vahendeid elatise maksmiseks ja lubanud oma kohustusi täitma hakata, siis on hageja nõus hagist loobuma. Lootes, et R sel korral hakkab täitma oma kohustust poja ees ja seda mitte ainult läbi elatise maksmise vaid ka pojaga aega veetes. Hageja kinnitab, et ei takista kuidagi nende vahelisi suhteid. Kuid vägisi ei saa Rit neile viia. Kõik sõltub nende tahtest. 1 2-13-37463 Hageja palub:
15. Rahuldada kostja taotlus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-13-37463 menetlus;
16. Jätta kohtu kulud poolte enda kanda. Kostja vastus hagile
18. 2013 saatis kostja kohtule vastuse hagile milles vaidleb sellele vastu täies ulatuses; Kostja on abielus I Kiga (ik ). Kostja ja tema abikaasa on R Ki vanemad ja hageja vanavanemad. Kostja omab püsivat töökohta äriühingus . I K on kodune(töövõimetuspensionär, ). Kostja ja I kasvatavad ühist alaealist last I K. R ja A kooselu ajal elasid nad vahelduva eduga nii R kui A vanemate juures. Kui nad viibisid A vanemate juures siis käisid vanavanemad neil sageli külas. Igale külastusele eelnes ka järelepärimine, mida laps (R) vajab. Esitatud soovid täitsid vanavanemad vastavalt oma võimetele. Peale R ja A kooselu lõppemist on kostja Rit näinud kahjuks väga vähe, sest tema ema on neil külas käinud, koos Riga, vaid mõned korrad. Kostja on iga kord avaldanud soovi veeta ühiselt aega koos Riga, et laps nendega harjuks ja ei unustaks, kuid senini on need palved jäänud vastukajata. Hoolimata asjaolust, et kostja ja tema abikaasa roll vanavanematena on jäetud tahaplaanile, on nad Rit toetanud vastavalt A esitatud soovidele ja võimalustele. On andnud raha lapsele rohtude ostmiseks (raha on antud pangaülekandega), teinud sünnipäeva-ja jõulukingitusi (ainult
19. aastal ei olnud see kahjuks võimalik) ja ostnud ka riideid (talvekombe, dressid, jalanõusid). Iga abipalve on leidnud toetust. Ja ollakse ka edaspidi nõus Rit aitama - saaks vaid temaga ka koos ühiselt aega veeta. Tänasel päeval kasvatab Rit tema ema A ning A vanemad. Peamiselt küll A ema, ehk siis Ri vanaema, kellel on suur roll lapse kasvatamisel. Usume, et igale lapsele on tema ema kõige parem, kuid me ei pea õigeks, et lapsel on ebastabiilne elu (lapse ema vahetab sageli elukaaslasi ning elab kord ühes kohas, siis teises). A ema suudab kindlasti last kasvatada ja teeb seda parimas usus ja hästi, kuid vanavanemad on nõus tema koormat vähendama, andes lapse kasvamisele oma panuse kui lapse ema annaks selleks võimaluse. Mõelda tuleks ühiselt mis on lapsele parim ja tema huvides. Kostja ei saa olla nõus välja käidud lahendiga, mille kohaselt saaks tema osalus Ri kasvatamisel seisneda vaid oma poja eest elatise maksmises. Iga isa peab ise oma laste eest hoolt kandma ja tagama nende kasvatamiseks vajalikud rahalised vahendid. Kostja andmetel ja R kinnitusel omab ta püsivat sissetulekut ja kindlat töökohta ehk tal on vara mille arvelt saab ülalpidamiskohustust täita. Seetõttu ei saa kostja olla nõus esitatud hagiga. Õiguslik põhistus Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 106 lg 1 sätestab asenduskohustuse, mille kohaselt kui sugulane on PKS § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Sama paragrahvi lõike 2 alusel kehtib eeltoodu, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Kehtiva PKS § 96 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 105 lg 2 järgi annab lähema astme sugulane ülalpidamist enne kaugema astme sugulast, mistõttu peavad alaealist last eelkõige ülal pidama tema vanemad. 2 2-13-37463 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
20. oktoobri
21. a otsuse nr 3-2-1-75-11 kohaselt võib vanavanematel oma lapselapse ülalpidamise kohustus tekkida PKS § 106 lg 2 alusel ka siis, kui on juba olemas jõustunud kohtuotsus elatise asjas vanema vastu (nõude alus täidetud, Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 9.detsembri
22. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-09-43422). Kolleegium leiab, et hoolimata PKS § 106 lg 2 esimese lause mõnevõrra eksitavast sõnastusest on selle sätte mõtteks tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui: - vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus (käesoleva hagi puhul eeldus täitmata kuna lapse isa asukoht on teada), - tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt on elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita (käesoleva hagi puhul eeldus täitmata kuna lapse isal on püsiv sissetulek ehk vara mille arvel kohustust täita). Kuna hagi esemeks oleva nõude õiguslik alus (PKS § 106 lg. 2 sätestatu) ei ole täidetud, ei ole võimalik hagi rahuldada. Kostja teeb hagejale ettepaneku ilmselgelt perspektiivitust hagist loobuda või see tagasi võtta. Kostja kinnitab siinjuures, et ei nõua viidatud toimingu teostamisel hagejalt kostja kohtukulude katmist. Kui hageja ei nõustu kostja ettepanekuga, taotleb kostja kohtult menetluse lõpetamist TsMS § 428 lg 2 ja PKS § 106 lg 2 alusel, kuna ülalpidamise väljamõistmist isikult (R K), kes omab püsivat töökohta ja igakuist sissetulekut, ei ole ülemäära raske saavutada. Siinjuures püsiva sissetuleku ja töökoha olemasolu tõendamiskoormis peaks lasuma R Kil. Arvestades eespool toodut ja tuginedes TsMS S 428 lõikele 2 ja PKS $ 106 lõikele 2 p a l u b kostja:
23. rahuldada kostja taotlus ja lõpetada tsiviilasja nr 2-13-37463 menetlus;
24. jätta hagi rahuldamata;
25. jätta kohtukulud poolte endi kanda; Kolmanda isiku R K seisukoht R K ei nõustu hagiga seetõttu, et ei pea õigeks ja õiglaseks elatise välja mõistmist tema lapsele tema vanematelt. Elatise mittemaksmine on olnud tingitud asjaolust, et R K oli pikka aega töötu ja ei suutnud elatist maksta. Nüüd elab ta XXXXX ja omab alates augustist 2013 püsivat sissetulekut ning tööd ja saab asuda tasuma elatist. R K tunnistab, et on senini Rit kasvatanud ja tema eest hoolitsenud vaid ühise kooselu perioodil lapse emaga. Hilisemalt on rahaliste võimaluste olemasolul ostnud mõningaid asju, teinud kingitusi ja andnud vahel ka sularaha. Isa roll lapse kasvatamisel viimasel ajal on olnud sisuliselt olematu, sest talle ei ole võimaldatud kohtumisi Riga. Küll lepitakse kokku ajas ja kohas, et isa saaks lapsega koos aega veeta jne, kuid iga kord on kokkulepped jäänud lapse ema poolt täitmata. R K ei saa olla nõus sellega, et teda üritatakse lapse elust välja puksida. 3 2-13-37463 Kuna tänaseks on isa majanduslikult jalgu alla saamas, on ta otsustanud elatist tasuma hakata alates käesoleva aasta novembrist, kuid seda mitte otseselt rahana A pangakontole (välja arvatud senini välja mõistetud elatis), vaid läbi asendustäitmise. Raha peab jõudma lapseni ja minema tema huvide kaitseks ja hüvanguks. Seda loomulikult juhul, kui isa lapse elust vägisi eemal ei hoita. R K kinnitab, et on teadlik asjaolust, et ülalpidamiskohustuse täitmist muul viisil saab nõuda vaid juhul, kui vastava otsuse on langetanud kohus ja kavatseb koostada ja esitada nõutud paberid kohtule. Kohtult palub R K jätta tema vanemad karistamata tema tegemiste pärast ja lubab ise oma võlad tasuda ja kinnitab, et omab selleks ka vastavaid rahalisi vahendeid. Arvestades eelnevat palu R K:
26. Jätta hagi I Ki vastu rahuldamata.
27. Jätta kohtukulud poolte endi kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asjas esitatud dokumentide ja menetlusosaliste seisukohtadega leiab, et esitatud hagis tuleb menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg. 2 järgi kohus lõpetab menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel. TsMS § 431 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. Vajaduse korral peab kohus menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kui menetlusosalist ei esinda advokaat, selgitab kohus poolele või tema esindajale eelnevalt menetluse lõpetamise tagajärgi. Hagi esitati lapse vanaisa I Ki vastu Perekonnaseaduse (PKS)§ 106 lg. 1 alusel, mille kohaselt kui sugulane on käesoleva seaduse § 102 alusel ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Lõikes 1 sätestatu kehtib, kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Selline nõue läheb üle isikule, kes on kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud. Nõudeõiguse üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega. Antud juhul on lapse isa R K sõlminud lapse emaga kohtuliku kokkuleppe elatise maksmiseks ja on avaldanud soovi asuda oma kohustust täitma. Seetõttu puudub alus nõuda elatise maksmist järgmise astme ülenejalt sugulaselt e. lapse vanaisalt. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud. Samuti nõustus menetluse lõpetamisega hageja. Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 432 järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Külli Mõlder Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt 4