KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 27 lg 1, § 28 lg 2 ja lg 3 p-d 8 ja 9 koostoimes võimaldavad kinnipeetava isiklikku toimikusse lisada haldusasjas tehtud kohtuotsuseid. Kohtupraktikas on tunnustatud kohtulahendite kinnipeetava toimikusse paigutamise võimalikkust ning varasemas vangla praktikas on kohtuotsused isiklikku toimikusse lisatud.

1. Tartu Halduskohtu 15.02.
2. a otsusega kaebus rahuldati, Viru Vangla 14.07.
3. a otsus nr 7.-7/25563-1 tühistati ning Viru Vanglale tehti kohustav ettekirjutus paigutada kaebaja 16.06.
4. a taotluse alusel isiklikku toimikusse jõustunud kohtuotsused haldusasjas nr 3-10-
5. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole õige halduspraktika, kus kinnipeetava toimikusse on lisatud ainult vangla käskkirjad, mis kajastavad kinnipeetava distsiplinaarkaristusi või kaebaja suhtes kohaldatavaid täiendavate julgeolekumeetmete rakendamisi ning mis iseloomustavad kaebajat negatiivsest küljest. Mõistlik on paigutada toimikusse ka kaebaja poolt vaidlustatud vangla haldusaktide või toimingute kohta jõustunud kohtulahendid, mis lahenesid kaebaja jaoks positiivselt. Vastustaja on tegelikkuses muutnud kaebaja isikliku toimiku numeratsiooni ja lisanud sinna varem ka kohtumäärusi, mistõttu on väär vastustaja väide, et kohtuotsuseid toimikusse ei lisata, vaid tehakse ainult vastav märge. Seadusandja mõtte kohaselt tuleb paigutada toimikusse ka muud kinnipeetavaga seonduvad dokumendid, sh R. Kalda suhtes kaebaja viibimise ajal kinnipidamiskohas tehtud kohtulahendid haldusasjades, konkreetselt haldusasjas nr 3-10-2097 jõustunud lahendid. Kohustamiskaebus rahuldatakse, kuna kaebajal on subjektiivne õigus nõuda nimetatud dokumentide lisamist toimikusse ning kaebaja on põhjendanud, miks nimetatud toimingu sooritamine on talle vajalik. Viru Vangla 14.07.
6. a vastus, millega keelduti jõustunud kohtuotsuste isiklikku toimikusse lisamisest, vastab oma sisult haldusakti tunnustele ning haldusorgan on akti andmisel kohustatud seda ka põhjendama. Vastustaja keelduv otsus on põhjendamata. Kohus nõustus kaebajaga, et ainuüksi märkest käskkirjale selle tühistamise kohta ei piisa, kuna käskkirjaga on kaebajat alusetult süüdistatud ning alles kohtuotsustest selgub käskkirja tühistamise alus ja põhjendus, mis on vajalik kui iseloomustav materjal ja tegelikud asjaolud, mis on halduskohtu kontrolli läbinud. Otsuse tegemisel on rikutud ärakuulamisõigust. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7. Viru Vangla apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei riku kohtuotsuste isiklikku toimikusse lisamata jätmine kaebaja õigusi, sest eesmärk kajastada karistuse määramise käskkirja tühistamist on saavutatud teisel viisil.

§ 28

lg 2 p-st 1 tuleneb, et kinnipeetava isikliku toimiku esimesse ossa paigutatakse kinnipidamise alust ja kinnipeetava üldandmeid puudutavad dokumendid, mistõttu samas sättes märgitud jõustunud kohtuotsuse toimikusse lisamise all on silmas peetud kohtuotsust, millega on kinnipeetavale määratud vangistus ja mis on vangistuse täideviimise alusdokument.

§ 28

lg 3 p 10 ei saa tõlgendada selliselt, et kinnipeetava isiklikku toimikusse tuleb panna kõik dokumendid, mida kinnipeetav ise peab vajalikuks toimikusse lisada. Kohtupraktikas on nenditud, et halduskohtu otsuste isiklikku toimikusse lisamine vangla poolt on õiguspärane, kuid ühtlasi on leitud, et ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust kohtuotsuste toimikusse lisamiseks. Kuna distsiplinaarkaristuse materjalide toimikusse lisamise kohustus tuleneb VangS § 17 lg-st 2, peavad isiklikus toimikus olema määratud distsiplinaarkaristusega seonduvad menetlusmaterjalid olenemata sellest, kas karistuse määramise käskkiri on hiljem kehtetuks tunnistatud või tühistatud ning nende materjalide toimikust eemaldamine oleks seadusevastane. Kaebaja esitas vastustajale taotluse jõustunud kohtuotsuste toimikusse lisamiseks ehk toimingu sooritamiseks. HMS-ist ei tulene, et toimingu sooritamata jätmise kohta tuleks vormistada haldusakt. Kuna õigusaktidest ei tulene kinnipeetavale subjektiivset õigust jõustunud kohtulahendite isiklikku toimikusse paigutamise nõudmiseks, ei tulenenud vanglale kohustust toimingust keeldumist kirjalikult ja motiveeritult haldusaktina vormistada. Vangla on kirjalikus vastuses selgitanud kohtuotsuste isiklikku toimikusse lisamisest keeldumise põhjust. Vastus on arusaadav ja põhjendatud ning jõustunud kohtuotsuste isiklikku toimikusse paigutamisest keeldumine on olnud õiguspärane. Samuti ei rikkunud kohtuotsuste toimikusse lisamata jätmine kaebaja õigusi, sest eesmärk kajastada käskkirja tühistamist ja välistada käskkirjaga arvestamine on tagatud muul moel.

1. R. Kalda vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt on halduskohtu otsus seaduslik ja põhjendatud, kaebaja nõustub täielikult halduskohtu otsuse põhjendustega ning jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde. VangS § 17 lg-st 2 tuleneb kohustus lisada isiklikku toimikusse kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused ning nende kohaldamise aeg ja põhjus. Distsiplinaarkaristuse tühistamise korral on jõustunud kohtuotsus lahutamatult seotud distsiplinaarkaristusega ning see tuleb lisada toimikusse, kuna otsusega on muutunud karistuse kohaldamise aeg ja põhjus. VangS § 17 lg-s 2 alusel võib toimikusse lisada ainult distsiplinaarkaristuse käskkirja, kuna selles sisaldub nii kohaldamise aeg kui ka põhjus, ning sedagi, kui käskkiri on seaduslik ja jõustunud. Jõustunud kohtuotsuse toimikusse lisamisest keeldumine on ebaproportsionaalne, kuna karistusotsusega koos on toimikusse tegelikult lisatud ka muud distsiplinaarmenetluse materjalid, mida VangS § 17 lg 2 kohaselt toimikusse lisada ei saa. Hea halduse tavast lähtuvalt tuleks toimikusse lisada taotletud jõustunud kohtuotsused, et toimik kajastaks positiivset seisukohta vastukaaluks negatiivsele karistusotsusele. Ebaõige on vastustaja väide, et hilisem toimikulehtede äravõtmine ja sisukorra parandamine ei ole mõeldav. Kohtutoimikus on tõendid (tl 54 ja 55), millest nähtub, et isiklikus toimikus on muudetud nii numeratsiooni kui ka sisukorda. Samuti on toimikusse varasemalt lisatud kohtumäärusi. 3
2. R. Kalda esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus juhul, kui Viru Vangla apellatsioonkaebus rahuldatakse, rahuldada kaebuses esitatud alternatiivnõue isiklikust toimikust kohtuotsusega tühistatud distsiplinaarkaristuse käskkirja ja distsiplinaarmenetluse materjalide eemaldamiseks. Kaebaja hinnangul muutus distsiplinaarkaristuse materjalide hoidmine toimikus õigusvastaseks alates hetkest, mil kohtuotsusega tühistati vastav distsiplinaarkaristus, kuna tegemist ei olnud enam vastavalt VangS § 17 lg-le 2 kohaldatud või vastavalt VangS § 64 lg-le 5 määratud distsiplinaarkaristusega. Järelikult puudub õiguslik alus hoida toimikus õigusvastaselt kohaldatud distsiplinaarkaristuse materjale.
3. Viru Vangla vastuses vastuapellatsioonkaebusele leiti, et vastuapellatsioonkaebus on võetud menetlusse ebaõigesti ja paluti jätta see HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata. Kuna R. Kalda on vastuses Viru Vangla apellatsioonkaebusele kinnitanud, et tema meelest on halduskohtu otsus õiguspärane, siis ei saa ta esitada selle peale apellatsioonkaebust. Isegi kui ringkonnakohus rahuldab Viru Vangla apellatsioonkaebuse, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha otsust R. Kalda alternatiivnõude osas. Nimelt saab ringkonnakohus kontrollida esimese astme lahendit, kuid alternatiivnõude osas ei ole esimene aste lahendit üleüldse teinudki, mistõttu ei ole midagi võimalik ka kontrollida. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Viru Vangla apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja halduskohtu vaidlustatud otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab R. Kalda kaebuse rahuldamata ning tema poolt kantud menetluskulud R. Kalda enda kanda. R. Kalda vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
5. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas R. Kalda Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 14.07.
6. a keeldumise tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks paigutada kaebaja 16.06.
7. a taotluse alusel tema isiklikku toimikusse jõustunud kohtuotsused haldusasjas 3-10-
8. Alternatiivse taotlusena soovis R. Kalda vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist selleks, et vangla eemaldaks kaebaja isiklikust toimikust tühistatud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja nr 6.-3/742-D ja muud sellega seonduvad distsiplinaarmenetluse materjalid. Tartu Halduskohtu 15.02.
9. a otsusega tühistati Viru Vangla 14.07.
10. a otsus nr 7.-7/25563-1 kui haldusakt ja tehti vanglale ettekirjutus lisada kaebaja 16.06.
11. a taotluse alusel tema isiklikku toimikusse jõustunud kohtuotsused haldusasjas nr 3-10-
12. Halduskohus leidis, et kuna 14.07.
13. a keeldumise näol on tegemist haldusaktiga, siis ei ole see HMS-i mõttes piisavalt põhjendatud ja tuleb seetõttu tühistada. Samuti viitas halduskohus sellele, et haldusakti andmisel on rikutud HMS § 40 nõudeid, kuna R. Kaldat pole enne selle andmist ära kuulatud. Kohustamisnõude rahuldas halduskohus põhjusel, et kaebajal on subjektiivne õigus nõuda taotluses nimetatud dokumentide lisamist toimikusse ning R. Kalda on ka põhjendanud, miks nimetatud toimingu sooritamine on talle vajalik. Halduskohus leidis veel, et üksnes märke tegemine distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale selle tühistamise kohta jõustunud kohtuotsustega ei ole piisav.
14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, et 14.07.
15. a keeldumise näol on tegemist haldusaktiga ja täpsemalt tuvastava haldusaktiga (festgestellender Verwaltungsakt). Lisaks sellele on Viru Vangla poolt kaebaja 16.06.
16. a taotluse rahuldamata jätmine suunatud kaebajale. HMS § 51 lg 1 järgi on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete 4 täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Toiming on HMS § 106 lg 1 kohaselt seevastu haldusorgani tegevus, mis ei ole õigusakti andmine ja mida ei sooritata tsiviilõigussuhtes. Kui üht haldusorgani akti on positiivselt võimalik kvalifitseerida haldusaktiks, on tegemist haldusaktiga, kui ei, siis on tegemist toiminguga. Määravaks on ka akti haldusorganisatsiooni seest väljapoole ulatuv regulatiivne toime. Ringkonnakohus ei nõustu aga halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud muude järeldustega ja leiab kõigepealt, et 14.07.
17. a keeldumine kui haldusakt vastab nii HMS § 54 kui ka § 56 nõuetele. Viru Vangla on 14.07.
18. a keeldumises ringkonnakohtu hinnangul R. Kaldale selgitatud piisavalt selgelt ja motiveeritult jõustunud kohtuotsuste isiklikku toimikusse lisamisest keeldumise põhjust, viidates muuhulgas ka seadusesättele, mis reguleerib dokumentide paigutamist kinnipeetava isiklikku toimikusse. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega, kuna VangS § 17 lg 2 kohaselt kantakse kinnipeetava toimikusse kinnipidamise alust puudutavad dokumendid, kinnipeetavale kohaldatud distsiplinaarkaristused, nende kohaldamise aeg ja põhjus, andmed kinnipeetava käitumise, õppimise ja töötamise kohta, samuti muud vangla sisekorraeeskirjades sätestatud dokumendid.

§ 27

lg 1 kohaselt hoitakse isiklikus toimikus kinnipeetava isikudokumente, kohtudokumente ja tema karistuse täideviimist kajastavaid dokumente.

§ 28

lg 1 kohaselt koosneb kinnipeetava isiklik toimik kahest osast ning sama paragrahvi lg 2 ja 3 sätestavad loetelu dokumentidest, mis kinnipeetava isiklikku toimikusse paigutatakse.

§ 28

lg 2 p 1 kohaselt paigutatakse isikliku toimiku esimesse ossa jõustunud kohtuotsus. Kuna sättest tulenevalt paigutatakse esimesse ossa kinnipidamise alust ja kinnipeetava üldandmeid puudutavad dokumendid, siis

§ 28

lg 2 p 1 märgitud jõustunud kohtuotsuse toimikusse lisamise all on silmas peetud kohtuotsust, millega on kinnipeetavale määratud vangistus ja mis on vangistuse täideviimise alusdokument.

§ 28

lg 3 p 8 kohaselt lisatakse isikliku toimiku teise ossa kinnipeetavat ja tema vanglaväliseid suhteid iseloomustavad dokumendid ja p 10 kohaselt muud kinnipeetavaga seotud dokumendid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga

§ 28

lg 3 p 10 tõlgendada selliselt, et kinnipeetava isiklikku toimikusse tuleb alati ja kohustuslikus korras panna kõik dokumendid, mida kinnipeetav ise peab vajalikuks toimikusse lisada. Seega ei tulene vangistust reguleerivatest õigusaktidest vanglale iseenesest kohustust paigutada kinnipeetava taotlusel tema isiklikku toimikusse kinnipeetava poolt soovitud täiendavaid dokumente, sh jõustunud kohtulahendeid, millega on toimikus olevaid distsiplinaarkaristuste määramise käskkirju tühistatud. Vaidlustatud haldusakt on arusaadav ja põhjendatud ning jõustunud kohtuotsuste isiklikku toimikusse paigutamisest keeldumine on olnud eeltoodust tulenevalt õiguspärane.

1. Lisaks on 14.07.
2. a vastuses ka selgitatud, et kohtuotsuste toimikusse lisamata jätmine ei riku kaebaja õigusi, sest eesmärk kajastada kinnipeetava isiklikus toimikus tema suhtes tehtud distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tühistamist ning välistada käskkirjaga arvesse võtmine kinnipeetava isikut iseloomustava materjalina on tagatud muul moel, so vastava märke tegemisega käskkirjal, et see on konkreetses haldusasjas konkreetsetel kuupäevadel tehtud kohtuotsus(t)ega tühistatud. Asja materjalidest nähtuvalt (tl 46) on Viru Vangla teinud kaebaja isiklikus toimikus asuvale 16.04.
3. a käskkirjale nr 6-3/742-D järgmise märke: 23.11.2010 Tartu Halduskohtu otsusega nr 3-10-2097 tühistada Viru Vangla 16.04.2010 käskkiri 6-3/742-D. Kohtuotsus jõustunud 26.05.
4. Viidatud märke tegemise õigusega seonduvalt on vastustaja põhjendatult viidanud ka varasemale ja jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 21.10.
5. a kohtuotsusele haldusasjas nr 3-138/05, milles on küll õiguspäraseks hinnatud Tartu Halduskohtu seisukoht, et vangla 5 võib halduskohtu otsuseid isiklikku toimikusse lisada, kuid ringkonnakohus on ühtlasi ka leidnud, et kuna ühestki õigusaktist ei tulene vanglale kohustust nende toimikusse lisamiseks, siis on juhul, kui kohtu poolt tühistatakse kaebajat puudutavad haldusaktid või tunnistatakse vastavad toimingud õigusvastaseks, vajalik ka vastavate muudatuste kajastamine isiklikus toimikus piisavalt selgelt ja arusaadavalt, kuid vanglal on siiski valikuvõimalus, millisel kujul ta seda teeb ning see ei pea seisnema ilmtingimata kohtuotsuse lisamises toimikule. Seega on ringkonnakohus varasemalt väljendanud seisukohta, et vangla võib distsiplinaarkaristuse käskkirja kohtu poolt tühistamise korral valida, millisel kujul selle tühistamine isiklikus toimikus kajastada ning kohustust lisada toimikusse käskkirja tühistanud kohtuotsust vanglal ei ole. Selline õigus valida on aga omakorda kaalutlusotsus. Viru Vangla on käesoleval juhul leidnud, et selleks, et vältida toimiku asjatut koormamist, on otstarbekam teha isiklikus toimikus asuvale käskkirjale märge käskkirja tühistamise kohta, viidates kohtuotsuse kuupäevale ja numbrile ning jõustumiskuupäevale ja sellega on ka tagatud, et isikud, kes kinnipeetava isikliku toimikuga tutvuvad, näevad, et kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristus on tühistatud. Selline märge on ringkonnakohtu arvates piisavalt arusaadav ning iga toimikuga tutvuv mõistlik isik peaks sellise märke alusel mõistma, et tühistatud käskkirja ja selles määratud karistust ei saa arvestada kaebajat iseloomustava negatiivse materjalina. Vangla poolt tehtud märkest ei nähtu küll põhjuseid, miks distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri kohtuotsusega tühistati, kuid ringkonnakohtu hinnangul ei ole sellise käskkirja puhul esmase tähtsusega mitte see info, mis põhjustel haldusakt tühistati, vaid tühistamise fakt kui selline, et toimikuga tutvuja saaks aru, et nimetatud materjale ei saa isiku iseloomustamisel arvestada. Lisaks sellele on jõustunud kohtuotsused üldjuhul ka avalikult kättesaadavad ning isikul, kellel on huvi täpsemalt karistuse määramise käskkirja tühistamise asjaoludega tutvumiseks, on võimalik seda teha. Lähtudes 14.07.
6. a keeldumise põhjendustest leiab ringkonnakohus, et haldusakti andmisel ei ole esinenud selliseid menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada asja sisulist otsustamist ning keeldumine jõustunud kohtuotsuste lisamisest toimikusse ja selle asemel tühistatud haldusaktile vastava märke tegemine on kooskõlas õigusnormide ning õiguse üldpõhimõtetega, tugineb seaduslikule alusele ning sellise valiku tegemisel ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga. Ringkonnakohus möönab, et ehk võiks 16.04.
7. a käskkirjale selle tühistamise kohta tehtud märge olla muust ja eeldatavalt sinna varasemalt kirjutatud tekstist paremini eristatav ja silmatorkavam, kuid see puudus ei anna ringkonnakohtu hinnangul veel alust pidada Viru Vangla 14.07.
8. a keeldumist õigusvastaseks ja vaidlustatud haldusakti tühistada.
9. Asja materjalidega ei ole tõendamist leidnud, et kaebaja 16.06.
10. a taotluse rahuldamata jätmisega ja kohtuotsuste toimikusse lisamise asemel tühistatud käskkirjale vastavasisulise märke tegemisega oleks rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi, või et menetlusosalise poolt taotluses esitatud andmetest oleks 14.07.
11. a toimingu tegemisel kõrvale kaldutud, või oleks esinenud vajadus kaebajalt lisaandmete saamiseks. Seetõttu võis antud asjas haldusmenetluse läbi viia ka menetlusosalise täiendavat arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata ning tegemist ei olnud HMS § 40 nõuete rikkumisega.
12. Arvestades asjaolu, et ringkonnakohus peab Viru Vangla 14.07.
13. a keeldumist õiguspäraseks ja kohtuotsuste toimikusse lisamise asemel tühistatud käskkirjale vastavasisulise märke tegemist lubatavaks ja põhjendatud tegevuseks, mis samuti täidab eesmärgi, et kaebaja isikliku toimikuga tutvujad ei arvestaks tühistatud käskkirja ja selles märgitud asjaolusid kaebajat negatiivselt iseloomustava materjalina, jätab ringkonnakohus rahuldamata R. Kalda vastuapellatsioonkaebuse, milles taotletakse eelpoolviidatud eesmärgi 6 saavutamiseks kaebaja isiklikust toimikust kohtuotsusega tühistatud distsiplinaarkaristuse käskkirja ja distsiplinaarmenetluse materjalide eemaldamist.
14. Kuna R. Kalda kaebus ja vastuapellatsioonkaebus jäävad rahuldamata, kannab kaebaja HKMS § 108 lg 1 alusel oma kohtumenetluse kulud (riigilõiv koopiate tegemise eest) ise. Einar Vene Madis Ernits 7 Maili Lokk