← Eesti

3-12-1518/38

Obsah (7)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 24.05.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1518 Hald

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus- 3-12-1518 tähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Reval

Pro Kinnisvaraarendus OÜ sõlmis 06.10.2011 kinnistute võlaõigusliku müügilepingu kinnisasjade omandamiseks OÜ-ga Wesseks, mida esindas juhatuse liige Mait Meriloo. Lepingu kohaselt olid lepingu esemeks Harju maakonnas kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr xxxx) ja Harju maakonnas kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega (registriosa nr xxxxx). Lepingu eseme suhtes sõlmiti kokkulepe, mille kohaselt müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga kokku 480 000 eurot ning ostuhind sisaldab käibemaksu summas 80 000 eurot. Pooled sõlmisid 09.12.2011 omandi üleandmise asjaõiguslepingud.

  1. RevalPro Kinnisvaraarendus OÜ deklareeris tehingujärgse sisendkäibemaksu summas 80 000 eurot oma käibedeklaratsioonis ning esitas enammakstud maksu tagastamiseks tagastusnõude.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) alustas 13.02.2012 korralduse nr 12.2-3/6102-1 alusel kontrolli RevalPro Kinnisvaraarendus OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse üle perioodil detsember
  4. PMTK 19.06.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/6102-11 vähendati RevalPro Kinnisvaraarendus OÜ
  5. a detsembrikuu käibedeklaratsioonil nimetatud kinnistute müügitehingutega seoses deklareeritud sisendkäibemaksu summas 80 000 eurot ning jäeti samas summas tagastusnõue täitmata. Maksuhaldur leidis, et kinnistute omandi üleandmise notariaalaktis märgitud käibemaksu arvestamiseks puudus alus, kuna tulenevalt KMS § 16 lg 2 p-st 3 on kinnistu müük maksuvaba. xxxxxxxxxxx kinnistute puhul ei ole tegemist kruntidega, sest maatükist saab krunt vaid juhul, kui see on kavandatud ehitamiseks, maatükk on aga ehitamiseks kavandatud, kui sellekohane detailplaneering on kehtestatud. xxxxxxxx kinnistute võõrandamisel 09.12.2011 puudusid lepingu esemeks olevatel kinnistutel kehtestatud detailplaneeringud. Seega puudub alus käsitleda eelnimetatud kinnistuid kruntidena. Ka puudub RevalPro Kinnisvaraarendus OÜ raamatupidamises nõuetekohane raamatupidamisdokument (OÜ Wesseks poolt väljastatud arve), mille alusel sisendkäibemaksu maha arvata.
  6. RevalPro Kinnisvaraarendus OÜ esitas 18.07.2012 esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse PMTK 19.06.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/6102-11 tühistamiseks. 1) Maksu määramine on vastuolus hea halduse põhimõttega, sest maksunõudega soovitakse minna mitte isiku vastu, kes võib olla maksupettuse toime pannud, vaid selle isiku vastu, kes heauskselt tehingus osales ja kellelt maksuhalduril on võimalik lihtsama vaevaga maksusumma sisse nõuda tema tegutsemise järjepidevuse ja tema hea reputatsiooni tõttu. Kaebaja pöördus teise tehingupoole esindajate poole nõuetekohase arve saamiseks. Pöördumised jäid sisuliselt vastuseta ja alles hiljem edastati arve, millel oli kajastatud tehingu pöördmaksustamine. Seega saadud arve ei ole seadusega kooskõlas ja seda ei ole kaebajal võimalik oma raamatupidamises kajastada. 2) Arve pole ainus dokument, mille alusel sisendkäibemaksu võib maha arvata. Seda seisukohta kinnitab käibemaksudirektiiv (2006/112/EC). Direktiivi artikli 218 kohaselt peavad liikmesriigid tunnustama paberil või elektroonilisel kujul olevaid dokumente ja sõnumeid arvetena, kui need vastavad direktiivis sätestatud tingimustele. Arve või seda asendava dokumendi põhjal peab olema võimalik tuvastada tehingu teine pool ja tema allutatus käibemaksuarvestuse reeglitele. Käesoleval juhul on nii võlaõiguslikust müügilepingust kui ka asjaõigus2

(9)3-12-1518 lepingust, pöördmaksustamist kajastavast arvest ning avalikest registritest need andmed tuvastatavad. 3) Seisukoht, nagu ei oleks xxxxxxxxxxxx kinnistute puhul tegemist kruntidega, on ebaõige. KMS § 16 lg 2 p-st 3 ja PlanS § 9 lg-st 3 võib järeldada, et maatükist ei saa krunt mitte siis, kui sellel on detailplaneering kehtestatud, vaid maatükk on krunt ka siis, kui sellel detailplaneering puudub, kuid on detailplaneeringu kehtestamise kohustus. Lisatingimuseks on see, et maatükk peab olema ehitamiseks kavandatud. Vaidlust ei ole selles, et kõnealused maatükid olid ehitamiseks kavandatud. Seda kavandasid nii nende igakordsed omanikud detailplaneeringu kehtestamise taotlust esitades kui ka Rae Vallavalitsus, väljendades seda detailplaneeringu algatamise korralduses. Ka maksuotsusest ei nähtu, et ehitamise kavandamise tingimus ei oleks nende kinnisasjade puhul täidetud. 4) Maa-ameti kodulehel asuvalt Maa-ameti geoportaali Eesti kaardilt nähtub Peetri küla kohta, et tegemist on selgelt piiritletava kompaktse asustusega territooriumi osaga. Asjaolu, et tegemist on ühemõtteliselt detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga, kinnitab ka Rae Vallavalitsus oma 18.07.2012 kirjas nr 6-1/
  1. Vastuseks kaebaja seadusliku esindaja Ruben Gornischeffi infopäringule leiab vallavalitsus, et xxxxxxxxxxxx kinnistud paiknevad nii kehtiva Peetri küla üldplaneeringu kui menetletava Rae valla üldplaneeringu järgi detailplaneeringu koostamise kohustusega piirkonnas ning ilma kehtiva detailplaneeringuta ei ole võimalik nimetatud kinnistutel ehitustegevust teostada. Sellest tulenevalt on tegemist kruntidega planeerimisseaduse tähenduses, millele KMS-st tulenev maksuvabastus ega valikuline maksustamise õigus ei kohaldu. Kuna kinnistute müük kujutas maksustatavat käivet, oli kinnistute hinnale käibemaksu lisamine kohustuslik ja kaebajal õigus sisendkäibemaks maha arvata. 5) Maksuhalduri põhjendus, et „teisel sarnasel tehingul ei olnud käibemaksu“ ei ole asjakohane, kuna teine sarnane tehing ei määra kinnisasjade maksustamise reegleid, seda teeb seadus. Müüdava objekti käibemaksustamise režiimi tuvastab müüja ning ostja ei pea kontrollima, kas müüja käitub maksu lisades õigesti. Asjakohased ei ole maksuhalduri viited kinnisasja pöördmaksustamise sätetele notariaalses lepingus ja etteheide, et kaebaja oli sellest tulenevalt pöördmaksustamise vajadusest teadlik. OÜ-ga Wesseks sõlmitud lepingu lisas toodud selgitused on notari vastutust välistava eesmärgiga klauslid ega määra kinnisasja maksustamise reegleid. Kui eeldada, et notariaalakti lisas toodud selgitustel on oluline tähendus seoses maksukohustuse tekkimisega, on maksuhaldur jätnud maksuotsuses välja toomata asjaolu, et notar viitas sama lepingu punktis 2.16 krundi ehitusõigusele ja detailplaneeringu koostamise kohustusele. Eeltoodust tulenevalt teadis kaebaja, et tegemist on krundiga ning detailplaneeringu koostamise kohustusega alaga.
  2. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. 1) Fakt, et maatükk asub näiteks linnas või on täidetud PlanS § 3 lõikes 2 nimetatud mõni muu eeldus, ei muuda maatükki veel automaatselt krundiks, oluline on ka asjaolu, et maatükk oleks „ehitamiseks kavandatud“. Isiku soovi või kavatsust maatükile kunagi midagi ehitama hakata ei saa käsitleda PlanS § 9 lõike 3 tähenduses „ehitamiseks kavandamisena“. Maatükk on ehitamiseks kavandatud siis, kui seal on kas detailplaneeringuga või ehitusloaga (juhul, kui detailplaneering ei ole ehitamiseks vajalik) ette nähtud hoonete või rajatiste ehitamine. Seega muutub maatükk krundiks alles siis, kui kinnitatakse detailplaneering või kui väljastatakse ehitusluba. Maksuvaba käibe korral ei teki sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Kaebaja väited, et tal puudus kohustus kontrollida, kas müüja käitub maksu lisades õigesti või mitte, on ebaõiged. Kui isik soovib sisendkäibemaksu maha arvata, on tema kohustus veenduda, et sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldused on täidetud. 3
(9)3-12-1518 2) Kinnisasjade võõrandamine on üldjuhul maksuvaba tehing, kuid mõningatel juhtudel on võimalik seda maksustada. KMS § 411 lõige 1 sätestab, et kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele KMS § 411 lõikes 2 nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel. KMS § 411 lõige 2 punkt 1 sätestab, et KMS § 411 lõikes 1 sätestatud erikorda rakendatakse kinnisasja või selle osa, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt KMS § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama, käibe korral. Vastavalt KMS § 16 lõike 3 punktile 2 peab maksukohustuslane, kes lisab käibemaksu kinnisasja maksustatavale väärtusele, enne käibe toimumist samal maksustamisperioodil või varem sellest maksuhalduri piirkondlikku struktuurüksust kirjalikult teavitama. Antud juhul ei ole tegemist ka eeltoodud olukorraga, mis annaks kaebajale õiguse sisendkäibemaksu mahaarvamiseks. 3) Arve olemasolu või selle puudumine ei ole käesoleva vaidluse põhiprobleemiks, vaid on pigem teisejärguline küsimus. Siiski ei saa lepinguid koos avalikust registrist saadava infoga aktsepteerida arvena. Kaebaja viidatud dokumendid ei vasta KMS §-s 37 sätestatud arvele esitatavatele nõuetele ja seetõttu pole täidetud üks sisendkäibemaksu mahaarvamise eeldustest.
  1. Tallinna Halduskohus jättis
  2. novembri
  3. a otsusega RevalPro Kinnisvaraarendus OÜ kaebuse rahuldamata. Halduskohtu põhjendused: 1) Vaidlusalused kinnistud asuvad PlanS mõistes Peetri küla selgelt piiritletaval kompaktse asustusega territooriumi osal. Seda kinnitab Rae Vallavalitsuse 18.07.2012 kiri nr. 6-1/5424 ning sellele ei ole vastu vaielnud ka vastustaja. Seega asuvad kinnistud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. Siiski ei saa kinnistuid käsitada ehitamiseks kavandatud maaüksustena. PlanS § 3 lg 3 p 1, § 9 lg 1, 2 ja 4 koosmõjust tuleneb, et detailplaneeringu koostamise kohustusega alal saab maaüksust ehitamiseks kavandada vaid detailplaneeringu kehtestamise kaudu. 2) Maaüksuste ehitamiseks kavandamisel ei oma tähtsust omanike soov maaüksustele ehitada ega see, kas omanikud või maaüksuste eelmised omanikud on taotlenud detailplaneeringu kehtestamist. Tallinna Ringkonnakohus on 27.12.2010 otsuses asjas nr 3-10-474 leidnud, et PlanS kasutatud krundi mõiste sisustamisel ei oma tähtsust maatüki omaniku või omandaja soovid ja eesmärgid maatükil ehitama hakata. Krunt on planeerimisõiguslik määratlus ning maaüksusele võib seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi detailplaneeringu koostamise kohustuse korral vaid kehtestatud detailplaneeringu alusel. Samasugusele seisukohale jõudis Tallinna Ringkonnakohus 23.04.2012 otsuses asjas nr 3-11-610, kus kohus nõustus Tallinna Halduskohtu järeldusega, mille kohaselt maksustada tuleks maaüksus, millele on detailplaneeringuga kehtestatud ehitusõigusega määratud vähemalt ühe hoone ehitamine. 3) Detailplaneeringut kruntide ehitusõiguse määratlemiseks kehtestatud ei ole. Väär on kaebaja seisukoht, nagu oleksid maaüksused ehitamiseks kavandatud. Krundi puhul peavad üheaegselt olema täidetud kaks eeldust: 1) maaüksus peab asuma detailplaneeringu koostamise kohustusega alal ning 2) maaüksus peab olema ehitamiseks kavandatud. Mõlema kinnistu puhul on teine eeldus täitmata. Kaebaja ning OÜ Wesseks vaheline käive oli seetõttu maksuvaba. KMS § 16 lg 3 p 2 järgi on kinnisasja või selle osa käibe korral maksukohustuslasel võimalik käibemaks kinnisasja maksustatavale väärtusele lisada, kui ta sellest maksuhaldurit enne käibe toimumist teavitab. Tegemist ei ole ka nimetatud olukorraga, kuna maksuhaldurit enne käibe toimumist käibemaksu lisamisest ei teavitatud. 4) Kaebaja maksumenetluse käigus OÜ-lt Wesseks soetatud kinnistute kohta koostatud arvet maksuhaldurile ei esitanud. Kaebuse kohaselt ei ole kinnistute müüja kaebajale kuni käesoleva 4
(9)3-12-1518 ajani raamatupidamisarvestuses nõutavat arvet kinnistute müügi eest esitanud. Samas leiab kaebaja, et vajaminevad andmed võis maksuhaldur tuletada talle esitatud dokumentidest. Käibemaksudirektiivi artikkel 218 sätestab arve mõiste. Artiklist 218 selgub, et arve peab vastama direktiivi vastavas peatükis (
  1. peatükk) sätestatud tingimustele. Kolmanda peatüki
  2. jaos on artikkel 226, mis sätestab nõuded arve sisule. Vastustaja märgib õigesti, et artiklis 226 toodud nõuded ühtivad KMS §-s 37 sätestatud nõuetega. Seega on KMS käibemaksudirektiiviga kooskõlas. Võlaõiguslik müügileping, asjaõigusleping, vale käibemaksukäsitlusega arve nimeline dokument ning avalike registrite andmed ei ole käsitatavad KMS § 31 lg-s 1 toodud arvena, kuna ei täida eraldivõetuna arve sisule esitatavaid nõudeid. Kogumis võiks neist küll arve sisule esitatavad nõuded tuletada, kuid KMS-st ega käibemaksudirektiivist ei tulene, et maksuhalduril oleks õigus asuda arvet üksikuid dokumente ning avalikke registreid aluseks võttes ise „formuleerima“. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  3. RevalPro Kinnisvaraarendus OÜ esitas
  4. detsembril
  5. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu
  6. novembri
  7. a otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. 1) Õige ei ole halduskohtu seisukoht, et PlanS § 3 lg 3 p 1, § 9 lg 1, § 9 lg 2 p 2 ja § 9 lg 4 koosmõjust tuleneb, et detailplaneeringu koostamise kohustusega alal saab maaüksust ehitamiseks kavandada üksnes detailplaneeringu kehtestamise kaudu. Väljendi „ehitamiseks kavandatud“ sisustamisel ei saa lähtuda kitsalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise faktist. Maaüksust saab käsitleda ehitamiseks kavandatuna ka olukorras, kus detailplaneeringu menetlus on alles pooleli, tingimusel, et detailplaneeringu menetlemisega seotud dokumentidest ja muudest asjaoludest on ilmne, et maaüksus on sisuliselt ehitamiseks kavandatud ning puuduvad teadaolevad asjaolud, mis võiksid ehitustegevuse aluseks oleva detailplaneeringu kehtestamist takistada. 2) Rahandusministeerium ja kohtupraktika on toetanud seisukohta, et maaüksust saab teatud juhtudel käsitleda ehitamiseks kavandatuna ka olukorras, kus detailplaneeringu menetlus on pooleli. Rahandusministeerium on käibemaksuseaduse kommentaarides asunud seisukohale, et kui detailplaneering on müügi hetkel pooleli, kuid müügilepinguga on müüjal siiski kohustus ja vastutus detailplaneeringu kinnitamise osas, siis on tehingu tegelikuks objektiks siiski krunt. Kaebaja leiab, et kui maatükki saab käsitleda ehitamiseks kavandatuna juba ainuüksi seetõttu, et müüja on võtnud endale võlaõigusliku kohustuse algatatud detailplaneering lõpuni viia, siis seda enam peaks olema võimalik käsitleda maaüksust ehitamiseks kavandatuna olukorras, kus puudub vaidlus, et sisuliselt on vastav maaüksus ehitamiseks kavandatud ning puuduvad asjaolud, mis võiksid ehitustegevuse aluseks oleva detailplaneeringu kehtestamist takistada. 3) Tallinna Ringkonnakohus on otsuses nr 3-10-474 kinnitanud Tallinna Halduskohtu poolt samas haldusasjas esitatud seisukohta, et erandlikel asjaoludel on maksuvabastuse mittekohaldamine võimalik olukorras, kus detailplaneeringu menetlemine on küll pooleli, kuid lepingust nähtub üheselt, et müügiesemeks on ehitusõigusega maaüksus. Kuigi formaalselt PlanS § 9 lg 2 p 2 kohaselt on ehitusõiguse määramine detailplaneeringu ülesanne, võib maaüksus kohtupraktikast tulenevalt olla ehitusõigusega ka juhul, kui vastava maaüksuse osas ei ole kehtestatud detailplaneeringut. Kui isegi maaüksuse ehitusõigus võib tekkida ilma detailplaneeringut kehtestamata, siis seda enam võib maaüksus ilma detailplaneeringu kehtestamiseta olla ehitamiseks kavandatud. Vastasel korral jääb kaebajale arusaamatuks, miks on vaja seaduses defineerida krunti käibemaksuseaduse tähenduses läbi detailplaneeringu koostamise kohustuse, 5
(9)3-12-1518 kui teist tingimust – ehitamiseks kavandamist – ei saa olla ilma detailplaneeringu kehtestamiseta. 4) Väljendi „ehitamiseks kavandatud“ sisustamisel ei saa lähtuda kitsalt detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise faktist, vaid arvestada tuleb konkreetse juhtumi asjaoludega. Haldusasjas nr 3-10-474 leidis Tallinna Halduskohus, et maaüksust loetakse ehitusõigust omavaks eelkõige juhul, kui ostjale on jäetud õigus müügilepingust taganeda (juhul, kui detailplaneeringut ei kehtestata). Sellest halduskohtu seisukohast võib järeldada, et juhtumeid, mil maaüksust loetakse ilma kehtestatud detailplaneeringuta ehitusõigust omavaks, võib veelgi olla. Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi ja kehtestatud detailplaneeringu puudumisest ei saa automaatselt järeldada, et maaüksus ei ole PlanS tähenduses ehitamiseks kavandatud. 5) Kinnistute igakordsed omanikud on teinud juba
  1. a Rae Vallavalitsusele taotluse piirkonnas detailplaneeringu kehtestamiseks. Rae valla kodulehel asuva detailplaneeringu algatamise taotluse vormi selgitavate märkuste kohaselt tuleb sellele lisada eskiis, mis vastaks Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määruse nr 14 „Detailplaneeringu koostamise ja vormistamise juhend“ punktile
  2. Selle määruse punktis 2 esitatakse nõuded eskiisi mahule. Juba ainuüksi detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatava eskiisi mahule esitatavate nõuete rohkusest ja detailsusastmest on ilmne, et detailplaneeringu algatamise taotlusest peab maaüksusel ehitamise kavandamine väga konkreetselt ja üksikasjalikult välja tulema. 6) Kinnistute müügitehingu osas kohalduva käibemaksurežiimi määratlemine tulenevalt sellest, kas kinnistu osas on tehtud detailplaneeringu kehtestamise otsus või mitte, arvestamata seejuures müügitehingu majanduslikku sisu, ei ole kooskõlas neutraalse maksustamise põhimõttega, kuna see tekitab konkurentsimoonutusi. Ebasoovitava konkurentsieelise omandavad teised kinnisvaraarendusega tegelevad ettevõtjad, kellel on võimalik arendusjärgus kinnisasjade ostukäibelt ning vastavate kinnisasjade edasise arendustegevusega seotud kuludelt sisendkäibemaks maha arvata. Seega on nende kinnisvaraarendusega tegelevate ettevõtjate kulud kaebaja kuludest tunduvalt madalamad. Sisendkäibemaksu mahaarvamise keeld kinnisvaraarenduseks soetatud kinnistute osas põhjustab ühtlasi käibemaksu kumuleerumist, mille põhjuseks on kõnealuste kinnistute arendamise jaoks soetatud maksustatavate kaupade või teenuste kõrgem hind, võrreldes olukorraga, kus kinnistute omandamine ei oleks maksuvaba. Sisuliselt käsitletakse kaebajat kinnistute arendamise jaoks saadud kaupadelt ja teenustelt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksu osas nagu lõpptarbijat. 7) Käibemaksudirektiiv ei sätesta, et iga paberil või elektroonilisel kujul olev dokument peab olema eraldiseisvalt arvena käsitletav. Ei ole välistatud olukord, kus arveks saab lugeda ka paberil või elektroonilisel kujul olevate dokumentide ja sõnumite kogumit. Isegi kui iga dokument peab olema eraldiseisvalt arvena käsitletav, tuleb käibemaksuga maksustamisel lähtuda põhimõttest, et ebaoluline või parandatav vormiviga ei tohi takistada sisendkäibemaksu mahaarvamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-3-1-15-02). Arve kui selline ei oma sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tõendamisel iseseisvat tähendust – arve omab tähendust üksnes tehingu toimumise asjaolude (sh tehingu teise poole ning tehingu sisu ja reaalse toimumise) väljaselgitamise kontekstis. Kui tehingu teise poole, tehingu sisu ja reaalse toimumise ning muude sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tuvastamise seisukohast oluliste asjaolude osas vaidlus puudub, ei saa maksuhaldur sisendkäibemaksu mahaarvamist keelata üksnes põhjusel, et maksuhaldurile kättesaadavad dokumendid ei täida eraldivõetuna arve sisule esitatavaid nõudeid.
  3. Maksu- ja Tolliamet palub RevalPro Kinnisvaraarenduse OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. 1) Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et PlanS § 3 lõike 3 punkti 1, § 9 lõike 1 ja lõike 2 punkti 2 ning § 9 lõike 4 koosmõjust tuleneb, et detailplaneeringu koostamise kohustu6
(9)3-12-1518 sega alal saab maaüksust ehitamiseks kavandada vaid detailplaneeringu kehtestamise kaudu. Võttes arvesse planeerimismenetluse etapilisust ja keerukust, ei tähenda detailplaneeringu algatamine ega isegi vastuvõtmine, et detailplaneering kehtestatakse. 2) Ebamõistlik on eeldada, et maksuhaldur peaks maksustamisel hakkama hindama, kas planeerimismenetluse kestel mingil konkreetsel ajahetkel on pigem tõenäoline, et detailplaneering kehtestatakse sellisel kujul, mida loodab arendaja. Planeerimisseaduses on kasutatud väljendit „ehitamiseks kavandatud“ mitte „sisuliselt ehitamiseks kavandatud“. Tegemist on fakti küsimusega, kas maaüksus on ehitamiseks kavandatud või mitte ehk kas detailplaneering on kehtestatud või mitte. 3) Rahandusministeeriumis koostatud kommentaarides märgitakse, et kui detailplaneering on küll müügi hetkel pooleli, kuid müügilepinguga on müüjal siiski kohustus ja vastutus detailplaneeringu kinnitamise osas, siis on tehingu tegelikuks objektiks krunt. Samas on lisatud, et ainuüksi asjaolust, et kinnisasja müüja võtab endale kohustuse oma kulul detailplaneeringu menetlemiseks vajalikud toimingud teha, ei saa teha järeldust, et lepingu esemeks on krunt. Kaebaja poolt viidatud ringkonnakohtu otsuses on kohus asunud seisukohale, et erandjuhul võib ka poolelioleva planeeringu korral käibemaksu lisada, kuid seda vaid siis, kui müügilepingust nähtub üheselt, et selle esemeks on krunt, ning eelkõige on sellise olukorraga tegemist juhul, kui ostjale on jäetud õigus planeeringu kehtestamata jätmise korral lepingust taganeda. Antud juhul ei ole tegemist sellise erandliku olukorraga. 4) Paberikandjal või elektroonilisel kujul olevat dokumenti või sõnumit saab lugeda arveks üksnes juhul, kui konkreetses sõnumis või dokumendis on kirjas kõik KMS § 37 lõikes 7 nimetatud andmed. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust.
  2. Maksuhaldur leidis, et kaebaja ja OÜ Wesseks vahel toimunud kinnistute ostumüügitehingud kujutavad endast maksuvaba käivet ning sisendkäibemaksu mahaarvamine pole võimalik. Kohus nõustus maksuhalduriga. Kaebaja on jätkuvalt seisukohal, et müügiobjektiks oli krunt planeerimisseaduse mõttes, sest detailplaneering kinnistu ehitusõiguse määramiseks oli algatatud juba kinnistu eelmiste omanike poolt ja krunt soetati kaubanduskeskuse püstitamiseks. Seetõttu maksuvabastust ei eksisteerinud ning kaebajal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sõltumata sellest, et müüja pole käivet deklareerinud ega käibemaksu riigile tasunud.
  3. KMS § 16 lg 2 p 3, mille kohaldamise üle käesolevas asjas vaieldakse, sätestab: „Samuti ei maksustata käibemaksuga järgmiste kaupade ja teenuste käivet: 3) kinnisasi või selle osa. Maksuvabastust ei kohaldata kinnisasjale, mille oluline osa on ehitis ehitusseaduse tähenduses või ehitise osa, mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa esmast kasutuselevõttu; ega kinnisasjale, mille oluline osa on oluliselt parendatud ehitis või selle osa ning mis võõrandatakse enne ehitise või selle osa parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu, ning krundile planeerimisseaduse tähenduses, kui sellel ei asu ehitist. Ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist.“
  4. PlanS § 9 lg 3 kohaselt on krunt ehitamiseks kavandatud maaüksus detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. PlanS § 9 lg 2 p 2 kohaselt määratakse krundi ehitusõigus detailplaneeringuga. Mõlemad menetlusosalised on viidanud, et nii Rahandusministeeriumi 7
(9)3-12-1518 poolt koostatud KMS kommentaarides kui ka kohtupraktikas on leitud, et ehitamiseks kavandatud on selline maaüksus, mille ehitusõigus on määratud kehtiva detailplaneeringuga, kuid esineda võib veel teatud erandlikke olukordi, kui detailplaneering on küll müügi hetkel pooleli, kuid müügilepinguga on müüjal kohustus ja vastutus detailplaneeringu kinnitamise osas, mistõttu tehingu tegelikuks objektiks saab lugeda krundi ja selle hinnale lisada käibemaksu (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused eespool viidatud haldusasjades nr 3-10-474 ja 3-11-610). Kaebaja leiab, et ka käesoleval juhul on tegemist erandliku olukorraga, sest ostetud kinnistuid hõlmav detailplaneering on algatatud juba
  1. aastal ning kinnistu soetati kinnisvaraarenduseks. Kaebaja arvates ei tähenda mõiste "ehitamiseks kavandatud" üldse detailplaneeringu kehtestamist ning maksuvabastuse rakendamine tuleb maksuhalduril otsustada konkreetsetest asjaoludest tulenevalt.
  2. Ringkonnakohus leiab, et PlanS §-st 9 saab järeldada, et maaüksus on õiguslikus mõttes ehitamiseks kavandatud siis, kui selle ehitusõigus on määratud kehtiva detailplaneeringuga. Krunt on planeerimis- ja ehitusõiguses kasutatav mõiste ning krundi piirid ei ole samastatavad kinnisasja piiridega. Ühele kinnistule ei ole põhimõtteliselt välistatud mitme krundi moodustamine või ühe krundi moodustamine mitme kinnistu baasil. PlanS § 9 lg 1 kohaselt on ehitustegevuse aluseks detailplaneering. Krunti ei eksisteeri enne, kui detailplaneering on selle piirid kindlaks määranud (vt PlanS § 9 lg 1). Ka menetlusosaliste poolt viidatud erandliku olukorra puhul on majanduslikus mõttes tegemist krundi võõrandamisega, sest detailplaneeringu kehtestamise risk jääb müüja kanda. Ehitusõigust sellele krundile muidugi müüja poolt väljastatud arvele käibemaksu lisamisest ei teki, selleks peab ootama ära detailplaneeringu kehtestamise.
  3. Praegusel juhul sellise erandliku olukorraga tegemist pole, kuna kaebaja ostis maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud ning neid kinnistuid hõlmava detailplaneeringu menetlusest pole võlaõiguslikus lepingus üldse juttu. Kuigi vaidlusalused kinnistud olid hõlmatud
  4. aastal algatatud Vägeva viadukti kinnistute piirkonna ja lähiala detailplaneeringuga (tl 89), on taotlus kaubanduskeskuse kavandamiseks esitatud 03.12.2012 ja Rae Vallavalitsus on antud ala detailplaneeringu uuesti algatanud ja määranud lähteseisukohad 19.02.2013 korraldusega nr 203, eskiisi tutvustus on toimunud 21.02.
  5. Kaebaja pole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et kinnistud soetati kaubanduskeskuse ehitamiseks, tegemist on pelgalt maksumenetluses tehingute järgselt antud seletusega. Seega ei nähtu praegu ühestki dokumendist, et kaebaja ja OÜ Wesseks vahel toimunud tehingu objektiks oleks tehingu tegeliku majandusliku sisu poolest olnud ehitusõigusega krunt.
  6. Kaebaja väide võimalikest konkurentsimoonutustest seoses sellega, et detailplaneeringu kehtestamisest saab sõltuma kinnisvaraarendajate konkurentsivõimelisus, kuna sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus annab neile konkurentsieelise, ei ole põhjendatud. KMS § 16 lg 3 annab võimaluse maksuvabastusest soovi korral loobuda, teavitades enne käibe toimumist sellest kirjalikult maksuhaldurit. Sellisel juhul tuleb KMS § 411 kohaselt kasutada pöördmaksustamist, st käibemaksu oleks maksuhaldurile pidanud maksma kaebaja.
  7. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on tegemist maksuvaba käibega, ei oma küsimus sellest, kas esitatud lepingud vastavad arvele esitatud tingimustele, enam tähtsust ning ringkonnakohus seda küsimust ei puuduta. Riigikohus rõhutas haldusasjas nr 3-3-1-8-06 (p 10) tehtud otsuses, et olukorras, kus müüja on seaduse kohaselt maksuvaba käivet kajastavale arvele lisanud käibemaksu, ei saa ostja selle arve alusel käibemaksu maha arvata või selle tagastamist nõuda, sest hoolimata käibemaksu tasumisest müüjale on ikkagi tegemist maksuvaba käibega. Kui ostja taotleb maksuvaba käibe puhul pärast käibe toimumist käibemaksu mahaarvamist või tagastamist erandlikel asjaoludel, siis peab ta esitama maksuhaldurile tõendid selliste asjaolude esinemise kohta ja maksuhalduril on kaalutlusõigus käibemaksu ja maksukorralduse 8
(9)3-12-1518 põhimõtetele vastava otsuse tegemiseks. Täielikult tuleb välistada maksuvaba käibe puhul käibemaksu tagastamine siis, kui müüja pole käibemaksusummat riigile üle kandnud. 18.

§ 108lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kaebaja on taotlenud halduskohtus tasutud riigilõivu 750 eurot ja õigusabikulude summas 2165,76 eurot (ilma käibemaksuta) hüvitamist ning ringkonnakohtus riigilõivu 750 eurot ja õigusabikulude summas 1500 eurot (ilma käibemaksuta) hüvitamist (kokku 5165,76 eurot). Menetluskulude kandmine on tõendatud. Menetluskulud jäävad kaebaja kanda. Maksuhaldur pole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning tema võimalikud menetluskulud jäävad

§ 109lg 1 alusel maksuhalduri enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.