← Eesti

3-12-873/94

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 157§ 199§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2013, Tallinn Haldusasja

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-12-873 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. OÜ Tambira esitas 01.08.2011 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile maavara kaevandamise loa taotluse ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks Pärnumaal Are vallas, Eavere külas paikneva kohaliku tähtsusega Are kruusamaardla Are kruusakarjääri mäeeraldisel (I kd, tl 32-42). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad E Aile kuuluval Alt-Põllu maaüksusel (katastritunnus 14901:002:0411). Mäeeraldise piires on geoloogilise uuringuga kindlaks tehtud ehituskruusa aktiivne tarbevaru 58 tuhat m3, millest kaevandatav 55 tuh m3, ja täiteliiva aktiivne tarbevaru 139 tuh m3, millest kaevandatav varu 123 tuh m
  2. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat ning maavara keskmine kaevandamise aastamäär 12 tuh m
  3. E. A andis 25.07.2011 OÜ-le Tambira nõusoleku Are kruusakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise loa taotlemiseks ning kaevandamiseks.
  4. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon esitas 13.12.2011 kirjaga nr PV 10-5/11/2579812 maapõueseaduse (MaaPS) § 28 lg 3 alusel OÜ Tambira taotluse koos lisadega Are Vallavolikogule arvamuse andmiseks.
  5. Are Vallavolikogu otsustas 29.03.2012 otsusega nr 15 mitte nõustuda kaevandamise loa andmisega Are kruusamaardla Are kruusakarjääri mäeeraldisele (I kd, tl 70). Otsuse kohaselt ei näe Are valla üldplaneering ette antud alale kaevanduse rajamist. Üldplaneeringuga on jäetud võimalus uute kaevanduste kasutusele võtmiseks, kuid samas on kohalikul omavalitsusel kaalutlusõigus otsuse tegemiseks. Otsuse tegemisel tuleb arvestada kohalike inimeste seisukohtadega. Selleks on korraldatud kaks avalikku koosolekut, mille tulemusel selgus, et kohalik kogukond ei ole nõus kaevanduse rajamisega. Üldplaneeringu kohaselt (p 2.1.3) tuleb piirkonnas säilitada maksimaalselt põllumaid ja eluning sotsiaalkeskkonnaga seotud alade kasutusstrateegiana säilitada ja arendada rahulikku ja turvalist elukeskkonda (p 2.6.3). Eavere külas asuvad ajaloolised põlistalud, uusehitistena on lähiaastatel kerkinud hajusalt rajatud suvekodud. Tegeletakse põllumajandusliku tootmisega, arenenud on mahetootmine. Liikluskoormus kohalikel teedel on väga minimaalne, teid kasutavad põhiliselt kohalikud elanikud, vähesel määral talvisel perioodil metsaveomasinad. Pärnumaal on kruusa ja täiteliiva kaevandamisega tegelevaid karjääre piisavalt, lähimad asuvad Tori vallas. Are kruusakarjääri mäeeraldisel kaevanduse rajamine ei oma majanduslikult sellist olulist tähtsust, et kaaluda üles kohaliku kogukonna soovi säilitada ja hoida väljakujunenud elukeskkonda.
  6. E. A ja OÜ Tambira esitasid 27.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Are Vallavolikogu 29.03.2007 otsuse nr 15 tühistamiseks ja Are Vallavolikogu kohustamiseks vaadata 2

(12)3-12-873 kaevandusloa väljaandmiseks vajaliku arvamuse küsimus uuesti läbi. Tallinna Halduskohtu 13.12.2013 kohtuistungil esitasid kaebajad alternatiivse taotluse Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsuse nr 15 õigusvastasuse tuvastamiseks. 1) Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15 on eelhaldusakt. Vastustaja keelduv arvamus rikub taotluse esitanud OÜ Tambira ning maaomaniku E. Ai subjektiivseid õigusi. Mõlemad on kaevandamisloa saamisest huvitatud ning vastustaja keeldumise tõttu ei saa Keskkonnaamet kaebajatele kaevandamisluba väljastada. Kaebajate õigusi rikutakse ka juhul, kui vastustaja keeldumine kujutab endast toimingut, sest edasises menetluses ei ole MaaPS § 34 lg 1 p 16 regulatsioonist lähtuvalt enam võimalik kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist kõrvaldada. 2) Are Vallavolikogu otsus on kaalutlusvigadega. Otsuses viidatud üldplaneeringust ei tulene tegelikult mingeid piiranguid kaevandamisloa andmiseks, vastupidi, üldplaneeringu lk-l 38 asuvast tekstist nähtub, et planeering lubab seni kasutusele võtmata maardlate kasutusele võtu. Takistuseks ei saa olla ka asjaolu, et maa sihtotstarbeks on praegu maatulundusmaa, sest maa omaniku taotlusel on sihtotstarbe muutmine võimalik. 3) Otsuse tegemisel ei ole kaebajate huve kaalutud. Vastustaja on ülekaalukalt arvestanud kohalike elanike vastuseisuga, samas ei tulene MaaPS-st vajadus saada kaevandamiseks kohalike elanike nõusolek, vaid kohalik omavalitsus peab tegema kaalutletud ja kõigi huvigruppide huve sisaldava otsuse. Arvesse peaks võtma avaliku objektiivse huvi ja mitte iga üksikisiku subjektiivset emotsiooni. Are vald on pika aja jooksul näidanud üles võimetust Eavere külla viivat teed heakorrastada – rajatava karjääri kaasabil saaks probleem elanike jaoks soodsa lahenduse ning tee olukorda mitte ainult ei parandataks, vaid see muudetaks tolmuvabaks soolatamise läbi, elamute lähedale on välja pakutud kõvakatte paigaldamine. Kohalik omavalitsus ei ole vastavat aspekti kaalunud. Üldplaneeringus sätestatud eesmärk, et piirkonnas säilitatakse maksimaalselt põllumaid, ei saa olla karjääri rajamise takistuseks. Kaevatavas otsuses ei ole analüüsitud ega välja toodud, kuidas mõjutaks kohalikku põllumajandustoodangut kõnealusel kinnistul põllumajanduse mitteviljelemine ja kuidas E. Ai maadelt saadav toodang mõjutaks avalikku huvi just vastava põllumaa säilimise osas. Kinnisasjalt põllumajandusliku toodangu mittesaamine ei mõjuta kuidagi avalikku huvi, sest see on omaniku otsus, kas ta soovib põldu harida või mitte. 4) Are vallas pole ühtegi aktiivset liiva- ja kruusakarjääri. Lähiajal planeeritakse Via Baltica ümbersõidu ehitus, mis on äärmiselt olulise tähtsusega ka karjääri seisukohalt. Karjäär õnnestuks minimaalse ajaga rekultiveerida puhke- ja virgestusalaks, ilmestades külapilti tehisjärvega. Kohalik omavalitsus ei ole arvestanud ka keskkonnatasude seadusest tuleneva kasuga kohalikule omavalitsusele. Seega ei nähtu otsusest sisuliselt mitte kellegi teise huvide kaalumine peale Eavere külaelanike, seejuures osa 19.03.2012 pöördumisele allkirja andnud isikutest ise Eavere külas ei elagi. Kaevatavast otsusest ei nähtu, milles seisneb avalik huvi. Kohalik omavalitsus pole kaalunud OÜ Tambira lahendusi vähendamaks tolmu ja müra probleemi. OÜ Tambira pakkus tee parendamist; kaevandamisega seotud vedu vaid talvel ja igal juhul mitte kevadel ja sügisel, kui tee kandevõime on nõrgem; müra vähendamiseks viia purustussõlm mujale. Volikogu on lähtunud üksnes perekond Raski ja nende lähedaste meelsusest ning mitte terve küla arvamusest. Kõik vastustaja viited võimalikele probleemidele on paljasõnalised ja argumenteerimata. Kaevandamise mittelubamine jätab kaebajate õigused täies mahus realiseerimata ja riivab nende huve liigselt. 5) Vastustaja andis geoloogilise uuringu läbiviimiseks nõusoleku ning kinnitas sellega oma positiivset seisukohta karjääri rajamiseks. Kuna uuringu teostamisele keegi vastu ei vaielnud, 3
(12)3-12-873 tekkis OÜ-l Tambira õigustatud ootus pärast märkimisväärse summa maksnud geoloogilise uuringu läbiviimist kaevandamiseks nõusoleku saamisele. 5. Are Vallavolikogu palus vastuses kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda jätta. 1) Kaevatav otsus võib puudutada vaid loa taotleja, st OÜ Tambira subjektiivseid õigusi. Samas pole veel toimunud ka OÜ Tambira subjektiivsete õiguste rikkumist, sest menetlus kaevandamisloa väljaandmiseks veel käib ning Keskkonnaamet võib kaevandamisloa väljaandmiseks nõusoleku saamiseks pöörduda Vabariigi Valitsuse poole. 2) Arvamuse andmisel kaevandamisloa taotluse menetlemisel on vastustajal lai kaalutlusruum, mille üle kohtul ei ole võimalik arutleda (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-18-08, p 13). Käesoleval juhul on vald lähtunud elanike vastuväidetest ja esile toodud ohtudest ning need on reaalsed. 3) Kaevatava otsuse tühistamiseks puudub alus ka sisuliselt. Üldplaneering näeb Alti kinnistu läheduses endisele karjäärialale puhke- ja virgestusala loomise. Are valla üldplaneeringu p-de 2.1.3 ja 2.6.3 järgi tuleb Eavere külas säilitada maksimaalselt põllumaid, rahulikku ja turvalist elukeskkonda ning arendamist. Vastustaja jätab tähelepanuta kaebaja väited seoses sunniviisilise põllumajanduse arendamisega. Eavere külas asuvate kinnistute kasutamise sihtotstarbeks on maatulundusmaa, mis võimaldab tegeleda põllumajandusega ja elada taludes. Are Valla üldplaneering kehtestati 29.12.2009 ja 15 aastaks. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi arvestatavat põhjust, miks peaks väljakujunenud elukeskkonnas tegema nii tõsiseid kõiki elanikke puudutavaid muudatusi. Planeeritava karjääri kohal on hetkel viljapõld kogu katastriüksuse ulatuses, s.o ca 18 ha. Karjääri tarvis planeeritakse sellest ca 9 ha, mille tõttu läheb kaduma väärtuslik haritav maa ja vilja kasvatamine osutub võimatuks. 4) Tõsiseks probleemiks kohalikele elanikele on teede nõrk vastupanuvõime suurele liikluskoormusele. Suurema liiklusvõimega (tihe 30-40 t raske transport) teed pole Eavere külas vaja. Tee parandamine oleks vajalik ainult tee kasutamise korral kaevandust teenindavate veokite poolt. Käesoleval ajal on koormus minimaalne, seda kasutavad kohalikud elanikud (Eavere külas on 32 elanikku). Suureneva liikluskoormusega kaasnevad vibratsioon ja müra tee läheduses asuvatele majadele ning tolm. Eavere külas elavad põhiliselt eakad inimesed, abikaasad Raskid on mõlemad töövõimetud isikud. Karjääri planeeritakse Raskide kinnistu piirile ja selle mõju ulatub ehitisteni (elumaja, kasvuhoone). 5) Otsuses küll ei kajastu kaebajate argumendid ja pakutud lahendused probleemide leevendamiseks, kuid tegemist ei ole sellise menetlusveaga, mille tõttu tuleb otsus tühistada. Otsuses ja seletuskirjas on välja toodud kaalutlused, miks vastustaja kaevandamisloa väljastamisega ei nõustunud. Kaebaja küll viitas alternatiivsele väljaveomarsruudile, kuid nõutud tõendeid (kinnistu omanike nõusolekuid) tähtaegselt ei esitanud. 6) Valla teede remondiks ei ole karjääri avamine vajalik. Kruusa ja täiteliiva kaevandamisega tegelevaid karjääre on piisavalt ja teed, mis ei kuulu vallale, ei ole vallal kohustust remontida või ümber ehitada. Arvestades planeeritavat kaevandatavat kogust – ehituskruusa 58 000 m3 ja liiva 139 000 m3 - piisab sellest vaid mõne kilomeetri tee ehitamiseks ning ka seetõttu pole tegemist arvestatava avaliku huviga. Avalik huvi ei saa hõlmata materiaalseid aspekte. Asjakohatu on kaebajate väide kohaliku omavalitsuse kasu kohta maavara kaevandamise tasu laekumisest vallaeelarvesse - keskkonnatasude seaduse § 13 ei anna alust tasu laekumiseks vallaeelarvesse, kuna tegemist ei ole riigile kuuluva maavaravaruga. 4
(12)3-12-873 7) Kaebajate argumendid on vastustaja ja Eavere küla elanike poolt ära kuulatud mitmel koosolekul. Kaebajad esitasid oma selgitused ka kirjalikult, seega on alusetu väita, et nende ärakuulamisõigust rikuti. Vastustaja ei andnud arvamust uuringuloa kohta, vaid võttis materjalid teadmiseks ning Keskkonnaamet langetas otsuse uuringuloa andmiseks ilma Are valla arvamuseta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lg 2 viimase lause tähenduses. Vastustaja ei nõustu kaebajatega selles, et kaebajate pakutud lahendused kaevandamise võimaldamiseks on piisavad ja tagatud õigusaktides sätestatud võimalustega. Kaebajate arvates tuleb neid ja Halinga vallas tegutsevaid ettevõtjaid kohelda võrdselt ja ainuüksi selle tõttu anda positiivne arvamus. Antud juhul võrdse kohtlemise printsiip ei kohaldu, kuna tegemist on erinevate omavalitsustega. Kaalutlusõigust kasutab iga omavalitsus iseseisvalt ja vastavalt konkreetsele olukorrale.
  1. Keskkonnaamet oli oma vastuses seisukohal, et kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmine või andmisest keeldumine MaaPS § 14 lg 2 kohaselt on kaevandamisloa andjale siduv menetlustoiming, mille vaidlustamine enne lõpliku otsuse tegemist on lubatav. Keskkonnaametil puudub õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust. Kui Keskkonnaamet tuvastab riikliku huvi, mis kaalub üles kohaliku omavalitsuse huvi loa mitteandmiseks, pöördub ta Vabariigi Valitsuse poole kohaliku omavalitsuse nõusolekut asendava nõusoleku saamiseks. Kui analüüsist selgub, et riiklik huvi puudub, siis ei ole põhjust Vabariigi Valitsuse poole pöörduda tulenevalt keskkonnaministri 04.10.2010 käskkirjast nr 1382 Maapõueseaduse alusel antavate Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõude ettevalmistamise töökorraldus Keskkonnaministeeriumi haldusalas. Kui üleriigilist huvi ei tuvastata, on loa andjal alus keelduda loa andmisest.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 14.01.2013 otsusega Eke Ai ja OÜ Tambira kaebuse rahuldamata. 1) Are Vallavolikogu poolt nõusoleku andmisest keeldumine on menetlustoiming, mistõttu kaebajate taotlus tühistada Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15 tuleb jätta rahuldamata. Menetlustoimingu vaidlustamine on käesoleval juhul lubatav (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-9-09, p-d 29 ja 33). Kaevandamisloa alusel kavandatav tegevus omaks mõlema kaebaja suhtes olulist ja reaalset mõju. Seega on kaebuse esitamine vajalik kaebajate õiguste kaitseks. 2) Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest (HMS § 5 lg 1 ja § 4 lg 2). 3) Vastustaja ei ole vaidlustanud kaebajate väidet, et Are valla üldplaneeringust mingeid piiranguid kaevandamise loa andmiseks ei ole. Sama seisukoht on toodud ka vaidlustatud otsuses. Kuna nimetatud asjaolu üle puudub asjas vaidlus, ei anna kohus hinnanguid menetluses esitatud väidetele seoses üldplaneeringu piirangutega/keeldudega kaevandamise loa andmisel. 4) MaaPS § 25 lg 1 kohaselt tekib maavara kaevandamise õigus kaevandamise loa alusel ning kaebajal ei saanud taotluse menetlemise ajal ja/või uuringute läbiviimise käigus olla veendumust, et taotluse menetlemisel ei tuvastata kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid (MaaPS § 34). Seega ei saanud kaebajal uuringuloa menetluses antud Are Vallavolikogu 19.02.2010 otsuse nr 9 alusel tekkida õigustatud ootust positiivse otsuse saamiseks maavara kaevandamiseks. 5) Vaidlust ei ole otsuse aluseks olevates faktilistes asjaoludes ning selles, et kaevatava otsuse sisu hindamisel tuleb arvestada selle seletuskirjaga (I kd, tl 15-16, 69). Otsuse seletuskirjas on välja toodud kohaliku kogukonna vastuseisu asjaolud: kohalik maantee ei talu suurenevat liikluskoormust, kaevandamine kahjustaks perekond Raski elukeskkonda, kes on pidanud aastakümneid kannatama lähedal asuva kaevanduse mõjusid, müra ja tolmu tõttu langeks piir5
(12)3-12-873 konna elukvaliteet ning piirkond tühjeneks. Seletuskirjas on toodud kaevandamise mahud ning leitud, et majanduslik kasu nende mahtude korral on väike ja arvestada tuleb eelkõige sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vaidlustatud otsuses ega selle eelnõus pole kaalutud, kuidas nõusoleku mitteandmine võib mõjutada kaebajate järgnevat tegevust, ega hinnatud kaevandamisloa taotleja ettepanekuid/pakutud meetmeid kaevandamisega kaasnevate mõjutuste vähendamiseks. Otsuses oleks pidanud põhjendama, millistel põhjustel kaaluvad Eavere küla elanike huvid ja avalik huvi üles kolmandate isikute huvi kaevandamiseks ning miks ei ole taotleja poolt pakutud meetmed kaevandamise negatiivse mõju vähendamiseks sobivad/piisavad. Vaidlustatud otsuses ja selle eelnõus sellised põhjendused puuduvad. 6) Are Vallavolikogu otsuse nr 15 kohaselt on vallavolikogu kaevandamisloa mitteandmisel arvestanud kohalike inimeste seisukohtadega. Kuna otsuses on viidatud avalikele koosolekutele, kus neid seisukohti väljendati, tuleb otsuse sisu hindamisel arvesse võtta ka koosolekutel esitatud seisukohti ja arutelusid. Avalikud koosolekud toimusid 24.01.2012, 09.02.2012 ja 27.02.2012. OÜ Tambira esindaja osales kõikidel koosolekutel ning andis omapoolsed selgitused ja võimalikud lahendused tõstatatud probleemidele. Külaelanike poolt esile tõstetud peamisteks vastuargumentideks olid kaevandamisega kaasnev müra, tolm ja tee olukorra halvenemine. Nimetatud mõjusid ei saa lugeda isikute subjektiivseteks, argumenteerimata hinnanguteks. On üldteada, et igasuguste mäetöödega kaasneb mõju keskkonnale. Asjaolu, et kruusa ja liiva kaevandamisel saab eeldada tolmu, heitgaaside ja müra teket ka antud juhul, kinnitab Are kruusakarjääri mäeeraldise maa vara kaevandamise taotluse seletuskiri (I kd, tl 36). Avalikel koosolekutel ja volikogu 29.03.2012 istungil toimus hääletamine kaevandamisloale antava arvamuse sisu osas. 24.01.2012 toimunud koosolekust võttis lisaks koosoleku juhatajale ja protokollijale osa 30 inimest, 27.02.2012 koosolekul oli 26 osalejat, volikogu istungist võttis osa 8 volikogu liiget. Nimetatud koosolekutel ei toetanud keegi kaevandamisloale nõusoleku andmist (I kd, tl 47, 50, 51, 68). Seega on meelevaldne kaebajate väide selle kohta, et vastustaja on tuginenud üksnes perekond Raski (ja veel mõningate isikute) kategoorilisele vastuseisule (I kd, tl 16). 7) Kaebajad on kaebuse täienduses viidanud võrdse kohtlemise põhimõtte võimalikule rikkumisele. Kaebajate väited, et kaevandamisloa andmisega mittenõustumise põhjuseks oli üksnes Reino Raski subjektiivne vastuseis naabri tegevusele, ei ole kinnitust leidnud. Seega ei saa antud juhul rääkida valla poolt ühe perekonna eelistamisest teisele. 8) Are Vallavolikogu viis kaevandamisloa taotluse menetluses arvamuse kujundamiseks läbi avaliku menetluse, mille käigus selgusid kaevandamisel tekkivad probleemid, ja kõik asjast huvitatud isikud said esitada oma seisukohad taotluse osas. Arutelu tulemusel selgus, et keegi koosolekutel osalenutest ei toeta kaevandamist. OÜ Tambira esitas Are Vallavolikogule täiendavad selgitused seoses kaevandamisloa taotlusega, kus toob esile koosolekutel üleskerkinud probleemid ning asjaolu, et kaebaja ettepanekuid ei aktsepteeritud (I kd, tl 53). Seega olid kaevandamise loa menetlus, kaevandamise loa osas arvamuse andmiseks üleskerkinud probleemid ja avalike arutelude tulemus OÜ-le Tambira teada. Kaebajad ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid väiteid selle kohta, et arutelude käigus käsitletud probleemide lahendamiseks on kaebajatel olemas vajalikud (eel)kokkulepped ja võimekus, ega selle kohta, et kaebajate poolt kirjeldatud meetmed on tõhusad menetluses kerkinud probleemide lahendamiseks. 9) VIA Baltica trassi osas ei ole veel teeprojekti koostamiseni jõutud, seega pole selle trassi ehitusega võimalik kaebajate huvi kaalukust põhjendada. Samuti pole põhjendatud kaebajate seisukoht, et neil õnnestub suure tõenäosusega teha VIA Baltica ehituses soodne pakkumine. Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et kaevandamisest saadav majan- 6
(12)3-12-873 duslik kasu on oluline ja kaebajal on võimalik kaevandada sellistes mahtudes, mis on vajalik kohalikul või riigi tasemel ehitustööde tarbeks. 10) Lähtudes eeltoodust, olid asjas läbiviidud menetluses selgunud asjaolud/põhjendused kaebajatele teada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja kohtu poole pöördumist ning piisavad selleks, et võimaldada kaebajatel oma õigusi kaitsta. Seetõttu puudub alus tunnistada Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15 õigusvastaseks. 11) Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Käesoleva kaevandamisloa menetluses arvamuse andmine ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest, mistõttu jääb vastustaja taotlus asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. Eke A ja OÜ Tambira paluvad 12.02.2013 esitatud apellatsioonkaebuses (II kd, tl 3-23) Tallinna Halduskohtu 14.01.2013 otsus tühistada ja kaebus rahuldada. 1) Halduskohus on õigesti tuvastanud, et vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud ega keelduvat otsust põhjendanud. Toimikus olevatest dokumentidest nähtub, et Are Vallavalitsus valmistas Are Vallavolikogule koheselt ette kaevandusloale nõusoleku andmisest keeldumise otsuse, st Are Vallavolikogu ise ei teostanud kaalutlusõigust. Seejuures ei nähtu kaalumist ka otsuse eelnõust. Diskretsiooni kasutamata jätmine on kaalutlusviga, mis mõjutas asja otsustamist. 2) Kohtuotsus on vastuoluline - halduskohus tuvastas nii põhjenduste puudumise kui kaalutlusõiguse teostamata jätmise, ometi jättis kaebuse rahuldamata. See on vastuolus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudega (

§ 157lg 1).

Tuvastades kaalutlusõiguse mitteteostamise, asus kohus ise kohaliku omavalitsuse asemel kaalutlusõigust teostama. Selleks puudub kohtul pädevus. 3) Kuna kohus nõustus kaebajatega, et üldplaneeringust mingeid piiranguid kaevandamisele ei tulene, jäid tegelikult alles üksnes kohalike elanike vastuseisu kajastavad argumendid, mida kohalik omavalitsus oleks pidanud kaaluma. Kohus oleks pidanud tuvastama kaalutlusreeglite rikkumise ja mitte asuma ise neid argumente kaaluma. Lisaks on kohus nende argumentide käsitlemisel jõudnud täiesti ebaloogiliste ja õigusvastaste seisukohtadeni. Kaebajad on pakkunud välja erinevaid lahendusi seoses tee, müra ja tolmuga ning vaatamata kohtu seisukohale, et neid kõiki käsitleti avalikel koosolekutel, ei ole seda tehtud. Külaelanikud on subjektiivselt karjäärile vastu. Vastasel juhul oleks nii külaelanikud kui kohalik omavalitsus kaebajate pakutud lahendusi arutanud. Kohus on püüdnud kaebuse rahuldamata jätmist õigustada sellega, et kahjulikke mõjusid võib eeldada. See ei asenda aga kaalutlusõiguse teostamist. Kaebajad on selgitanud, ning ka Keskkonnaameti seisukohtadest tuleneb, et OÜ Tambira planeeritavad toimingud on kooskõlas keskkonnakaitse normidega. Vastustaja ega kohus ei ole sellele vastuväiteid esitanud. 4) Külaelanike arvamuse väljaselgitamine avaliku menetluse käigus ei asenda kaalutlusmenetlust. Külaelanike seisukoht ei ole kohalikule omavalitsusele siduv, see on vaid üks asjaolu, mis tuli välja selgitada. Kui mõlema huvigrupi seisukohad olid välja selgitatud, oleks kohalik omavalitsus pidanud asuma neid kaaluma. Kuna kaebajate arvamust ei arvestatud, rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Kaebajate eeldatav tulu või projekti kasu kaebajate jaoks ei saa olla asjaoluks, mida kohalik omavalitsus või kohus peaks kaaluma. See on kaebajate äriline otsus. Õigusvastane on nõuda, et kaebajad oma eeldusliku tulu kohalikule omavalitsusele teatavaks 7

(12)3-12-873 teeksid, et seda otsustamisel arvestada. Tegemist on lubamatu kaalutlusega, mille arvestamine on diskretsiooniviga (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03). 5) Halduskohus leidis otsuses, et menetluses selgunud asjaolud ja põhjendused olid kaebajatele teada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja kohtu poole pöördumist ning piisavad kaebajatel oma õiguste kaitsmiseks. Arusaamatuks jääb, kuidas oleksid kaebajad saanud enne otsustamist asuda oma õigusi kaitsma, kui vastustaja ei viinud otsustamisel läbi kaalutlusmenetlust. 6) Rikutud on õiguspärase ootuse põhimõtet. E. Ail oli õiguspärane ootus, et tema volitusel tegutseva OÜ Tambira osas toimub õiguspärane menetlus, kus kaalutakse mõlema poole huve. 9. Are vald palub vastuses (II kd, tl 38-43) apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahuldamata jätta ning vastustaja menetluskulud kaebajatelt välja mõista. 1) Kuna E. Ail puudub kaebeõigus, siis puudub tal ka apellatsioonkaebuse esitamise õigus. Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohus ei tuvastanud E. Ai õiguste otsest rikkumist olukorras, kus tema ei esitanud kaevandamisloa taotlust ega saanud kaevandamisloa väljastamisest keelduda. Vastustaja ei pea vajalikuks selles osas apellatsioonkaebust esitada. Ringkonnakohus võib

§ 199lg 3 ja § 200 p 5 alusel jätta E.

Ai kaebuse läbi vaatamata. 2) Kaebajad väidavad ebaõigesti, et karjääri rajamise küsimust pole vallavolikogus ega vallavalitsuses arutatud. HMS § 56 kohaselt võivad faktilised ja õiguslikud põhjendused sisalduda teistes dokumentides, millele on otseselt viidatud. Vastustaja pidi eelkõige kaaluma põhjusi, miks peab valla üldplaneeringus Eavere küla osas ette nähtud olukord ja keskkond muutuma. Üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mille koostamisel arvestatakse võimalusel paljude elanike huvidega. Ka E. Ail oli üldplaneeringu koostamise ajal õigus taotleda vastavate muudatuste sissekandmist, seda aga E. A ei teinud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginedes kaebajad väidavad, et küsimust pole üldse arutatud. 3) Iseenesest on õige kaebajate väide, et kohus ei saa asuda kohaliku omavalitsuse asemel kaalutlusõigust teostama, kuid arusaamatuks jääb, miks pakuvad kaebajad ringkonnakohtule uuesti need konkreetsed lahendused, millega vallaelanikud ega vallavolikogu menetluses ei nõustunud. Seejuures ei esita kaebajad jätkuvalt lahenduste usaldusväärsuse tõendamiseks vajalikke tagatisi. Tagatiseks ei saa lugeda MaaPS § 43 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni. Kuigi kaebajate väitel on planeeritav tegevus kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega ja võimalikud kahjulikud mõjurid on vastavate normidega reguleeritud, on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, kas selline tegevus on valla elanike ja avalikes huvides (vt Riigikohtu lahend nr 33-1-86-06, p 22). 4) Mõlema huvigrupi seisukohad, samuti elanike vastuväited taotleja lahendustele on välja selgitatud, vallavolikogu otsuse põhjendusi on täiendatud seletuskirjaga. Vastustaja on eelistanud üldplaneeringuga määratletud keskkonna säilitamist. Kaebajad on saanud oma argumendid esitada ning haldusmenetlus on korrektselt läbi viidud. 5) Kaalumisel oli eelkõige avaliku huvi olemasolu kaevandamise vastu, mitte kaebajate võimalik majanduslik kasu. Õigesti tuvastati, et kaevandamise maht ei ole suur, kaevanduse olemasolu Are vallale või riigile ei ole oluline ning ümbruses on teisi karjääre. Vastustaja jääb oma seisukoha juurde, et sel juhul tuleb eelistada väljakujunenud keskkonna säilitamist. 6) Ebaõige on kaebajate väide õiguspärase ootuse printsiibi rikkumisest. Kaebajatel ei saanud tekkida õiguspärast ootust, et vastustaja ei vaidle kaevandamisloale vastu. 8

(12)3-12-873
  1. Keskkonnaamet palub vastuses (II kd, tl 48-50) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Keskkonnaamet jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning rõhutab, et Keskkonnaametil puudub õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-10, p 17). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaevandamisloa taotlemist reguleerib MaaPS §
  3. Käesoleval juhul on asjakohane MaaPS § 28 lg 3, mille kohaselt peab loa andja saatma kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamuse kirjalikult. Samuti on asjakohane MaaPS § 34 lg 1 p 6, mille kohaselt keeldutakse loa andmisest, kui kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Halduskohus on õigesti leidnud, et arvamuse andmise näol ei ole tegemist eelhaldusaktiga vaid menetlustoiminguga (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-10, p 14), mistõttu tühistamiskaebuse rahuldamine ei tule kõne alla. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et mõlemal kaebajal on kaebeõigus menetlustoimingu vaidlustamiseks - kohaliku omavalitsuse seisukoht on siduv loa andjale ning edasise menetluse käigus ei saa seda enam ümber hinnata (vt eelpool viidatud Riigikohtu lahendi p 17) ning tulenevalt sellest, et kaevandamisloa andmisest keeldumine riivab nende õigusi - E. Ai puhul omandiõigust (õigust omandit vabalt kasutada) ning OÜ Tambira puhul ettevõtlusvabadust.
  4. Arvamuse annab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel ning kuna tegemist pole haldusaktiga, ei pidanud kohalik omavalitsus järgima HMS §-des 55-56 haldusakti vormistamisele sätestatud nõudeid. Samas lasub kohustus põhjendada nõusoleku andmisest keeldumist omavalitsusüksusel tulenevalt hea halduse põhimõtetest, nagu leidis Riigikohus lahendi nr 34-1-9-09, p-s
  5. Sama lahendi p-s 33 märkis Riigikohus, et põhjenduste esitamine kohaliku omavalitsuse keelduvas arvamuses on vajalik ka seetõttu, et juhul, kui pöördutakse Vabariigi Valitsuse poole kaevandamisloa andmiseks nõusoleku saamiseks, oleks Vabariigi Valitsusel võimalik neid kaalumisel arvestada. Riigikohus leidis, et Vabariigi Valitsus saab kaaluda nõusoleku andmist üksnes siis, kui ta teab, "millised on need omavalitsusüksuse ja kohaliku kogukonna huvid, mille tõttu konkreetses asukohas ei peaks olema võimalik teha üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut või rajada kaevandust."
  6. Halduskohus on leidnud, et kohalik omavalitsus on arvamuse andmisel jätnud arvestamata, kuidas mõjutab keelduv arvamus kaebajate järgnevat tegevust, ning arvamuses oleks pidanud välja tooma, miks kaalub kohalike elanike huvi üles kaebajate oma ja miks ei ole piisavad OÜ Tambira pakutud kaevandamise negatiivse mõju vähendamise meetmed. Samas asus halduskohus seisukohale, et need kaalutlused olid läbi arutatud avalikel koosolekutel, vastavad seisukohad olid kaebajatele teada ja põhjendamisviga ei takistanud kaebuse esitamist, mistõttu menetlusviga ei too kaasa arvamuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebajad leiavad, et kaebus oleks tulnud kaalutlemisel tehtud vea tõttu rahuldada ning heidavad kohtule ette vastustaja asemel diskretsiooni teostamist.
  7. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et vastustaja on rikkunud menetlus- või kaalutlusnorme. Kaebaja on pidanud rikkumiseks seda, et vallavalitsus esitas volikogu istungile ainult keelduva arvamuse eelnõu. Asjaolu, et vallavalitsus valmistab volikogule ette arvamuse eelnõu vastavalt vallavalitsuse seisukohtadele, tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 p-st 1 (tekst: valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest) ning siiani pole haldus9
(12)3-12-873 praktikas leitud, et see norm pärsiks volikogu vaba otsustamist. Kui volikogu on küsimuses eelnõust erinevalt seisukohal, võetakse vastu teistsugune otsus või antakse juhtnöörid uue eelnõu koostamiseks. Seega pole siinkohal menetlusnorme rikutud. Vallavalitsus viis kaevandamisloa küsimuses läbi põhjaliku menetluse ning andis mõlemale poolele - külakogukonnale ja kaevandamisest huvitatud isikutele - võimaluse oma seisukohti lähendada ja kompromissile jõuda. Nagu selgub 24.01.2012 ja 27.02.2012 avalikel koosolekutel arutatud küsimustest ja tehtud ettepanekutest, üritas koosoleku juhatajaks olnud vallavanem arutelu juhtida võimalikult neutraalselt. Küsimust arutati ka 09.02.2012 volikogu maa ehituse ja planeerimise komisjoni istungil ja 06.03.2012 vallavalitsuse istungil. Vastuseks OÜ Tambira 15.03.2012 ettepanekule kasutada kruusa väljaveoks kokkuleppel AS-ga Tootsi Turvas vana raudtee teetammi, palus vallavalitsus esitada hiljemalt 16.03.2012 volikogu istungiks OÜ Tambira ja kinnistuomanike, kelle maid tuleb ületada raudteetammini jõudmiseks, vahelised kokkulepped. Mingeid dokumente antud tähtajaks ei esitatud ning volikogu, arutades küsimust, pidas õigeks anda OÜ-le Tambira täiendav tähtaeg nõutud dokumentide esitamiseks kuni 26.03.
  1. Volikogu arutas 29.03.2012 küsimust ning koosolekul (protokoll tl 68) märgiti, et OÜ-lt Tambira saadud informatsiooni kohaselt ei ole äriühing 100% kindel, et kõigilt maaomanikelt maa kasutamise nõusolekud kruusa väljaveoks saab. Ka viidati, et kõige suurem probleem asja juures on, et kaevandamisala läheduses on R. Raski maja ja nenditi, et kaevandamisloa taotluse saab esitada uuesti, kui loa taotleja ja külaelanike vahel on kokkulepped saavutatud.
  2. Kaebajad pole haldusmenetluses positiivse arvamuse saamiseks näidanud üles mingit erihuvi, seega tuleb asuda seisukohale, et kaevandamisloa saamine on neile vajalik majandusliku tulu teenimiseks. Õige ei ole kohtu seisukoht, et vald oleks pidanud arvestama veel sellega, kuidas keelduv arvamus mõjub kaebajate järgnevale tegevusele. Kaebajad polnud sellist huvi volikogule kaalumiseks esitanud ega ole väitnud muud erihuvi ka kohtumenetluses. OÜ Tambira on küll 15.03.2012 kirjas vallavalitsusele märkinud, et maavara uuringu kulud jäävad tema kanda, ning püüdnud seda asjaolu ka kohtumenetluses näidata kaevandamisloa saamiseks õiguspärast ootust tekitavana, kuid halduskohus on õigesti eitanud sellisel alusel õiguspärase ootuse tekkimise võimalust. Uuringuloal ja kaevandamisloal on erinevad eesmärgid ja mõjud ning nende väljastamist kaalutakse erinevates menetlustes. Vald pole kaebajatelt nõudnud kaevandamisest saadava tulu äranäitamist. Küll on vald märkinud uuringuga kindlaks tehtud maavara varu suurusele viidates, et majanduslik kasu kaevandamisest on väike. Arvestades arvamuse seletuskirjas (tl 69 pöördel) toodut, on seda kaalutlust võetud arvesse avaliku huvi hindamisel kaevandamise vastu ning mitte peetud kaebajate huvi seeläbi väiksemaks, et kaevandatav varu ei ole eriti suur. Vald ei ole seega kaebajate huvi õigustamatult väiksemana näidanud.
  3. Kaalukat avalikku huvi kaevandamise vastu on vald eitanud ning kaebajatel pole kohtumenetluses õnnestunud tõendada, et see seisukoht vale oleks olnud. Nagu käesoleva otsuse eelmises punktis märgitud, leidis vald, et avalik huvi kaevandamise vastu pole märkimist väärt seetõttu, et kaevandamise mahud selles karjääris on väikesed (kohtumenetluses märkis valla esindaja, et varust jätkuks paari kilomeetri Via Baltica klassiga tee ehitamiseks) ning ümberkaudsetes valdades on kaevandamist võimaldavaid karjääre piisavalt, lähimad asuvad Tori vallas. Kaebajad on küll märkinud, et Are vallas pole ühtegi karjääri, kuid asjaolule, et lähipiirkonnas neid mitu on, pole vastu vaielnud. Vald selgitas kohtumenetluses, et ta ei vaja kaevandusest kruusa valla teede korrashoiuks ning kaebajate viidatud keskkonnatasud vallale ei laekuks.
  4. Kõige kaalukamana on vald arvestanud kohaliku kogukonna vastuseisu ning see on põhjendatud, kuna kohalik kogukond peab taluma kaevandamisest tekkivaid negatiivseid mõjusid. Ringkonnakohus leiab ka, et vald on arvamuses piisavalt selgitanud, miks on kogukonna 10
(12)3-12-873 huvid kaalukamad. Arvamuses on näidatud, et Eavere külas asuvad põlistalud, tegeletakse põllumajanduse ja mahetootmisega, ning viitega üldplaneeringule rõhutatud põllumaade ja rahuliku ning turvalise elukeskkonna säilitamise vajadust. Kaebajad on leidnud, et viide põllumaade säilitamisele pole asjakohane, kuna kinnistu omanik E. A võib otsustada mitte enam antud kohas põldu harida. Ringkonnakohus leiab, et kaalutlus on asjakohane, sest kaevandamine välistaks üldse võimaluse antud kohas põldu harida, põllumaa säilimise korral võib seda aga alati uuesti kasutusele võtta. Kaevandamisega kaasnevate negatiivsete mõjude - müra ja tolmu ning teede lagunemise - üle vaidlust pole, küsimus on, kas vald on otsustamisel arvesse võtnud OÜ Tambira poolt pakutud leevendavaid meetmeid. Halduskohus leidis, et kaalumisel on neid meetmeid arvesse võetud, kuid arvamuses on need kaalutlused jäänud välja toomata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaalumisel olid pakutud leevendusmeetmed volikogule teada, sest need olid eelnevatel koosolekutel ette kantud ning külaelanike poolt ebapiisavaks peetud. OÜ Tambira pakkus ka ise, ilmselt olles teadlik varem pakutud tolmu, müra ja tee kandevõimet ohustavate meetmete ebapiisavusest, vahetult enne volikogu istungit uue leevendusmeetmena vana raudteetammi kasutusele võttu iseseisva kruusa väljaveo teena, kuid selle väljaveotee kasutamise võimalikkus ei leidnud kinnitust. Kaebajale volikogu poolt antud tähtaeg kinnistuomanikega sõlmitud kokkulepete esitamiseks ei olnud ülemäära lühike, sest vald nõudis üksnes eelkokkuleppeid, mitte lõplikke lepinguid.
  1. Kuna arvamuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, ei oma arvamuse õiguspärasuse hindamisel määravat tähtsust selles põhjenduste esitamine, oluline on see, et kaalumisotsuse tegemisel oleks arvesse võetud olulised asjakohased kaalutlused ning välditud asjakohatute kaalutluste arvestamist. Kuna asjakohaste kaalutluste arvestamist saab vald tõendada kõigi tol ajal koostatud dokumentidega, ongi õige arvestada lisaks kirjalikule arvamusele ka koosolekute protokolle ja muid kirjalikke tõendeid. OÜ Tambira 15.03.2012 kirjas (tl 53) on äriühingu esindaja selgitanud, et OÜ Tambira poolt pakutud kruusa talvine väljavedu ja kaevandamisala nihutamine Raski elamust kaugemale jäid külaelanike poolt aktsepteerimata, mistõttu pakuvad nad uue lahendusena väljaveo mööda vana raudteetammi. Kuna kiri oli volikogul arutluse all, olid volikogu liikmed selles toodud asjaoludest teadlikud ning said otsustamisel arvesse võtta kaebajate püüdlusi külaelanike nõusoleku saavutamiseks. Kaebajad leiavad, et volikogu oleks pidanud arvestama sellega, et kaevandamisel ei rikuta kehtestatud keskkonnakaitse normatiive, ning andma nõusoleku vaatamata kohalike elanike vastuseisule. Asjaolu, et mõjutused prognoositakse jäävat normatiivide piiresse, ei ole määrav, kui on välja selgitatud, et olemasoleva elukeskkonna muutus on negatiivne ning tegemist ei ole ebaoluliste negatiivsete mõjutustega. Käesoleval juhul on volikogu leidnud, et negatiivne mõju on tõsine, sh eriti Raskide perele, ning kuna kohalikud elanikud ei nõustu kaevandamist taluma ega tunneta, et negatiivsed mõjutused neile mingil määral kompenseeritakse nende poolt, kellele sellest muutusest tulu tõuseb, tuleb säilitada olemasolev olukord. Siinkohal toetab valla seisukohta üldplaneering, mis samuti ei määratle ala maardlate alana.
  2. Eeltoodust tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et volikogu oleks kaalumisel asjakohatuid kaalutlusi arvesse võtnud või andnud neile ebaõige kaalu. Põhjendatud pole kaebajate väide, et kohus on hakanud ise diskretsiooni teostama. Kohus on hinnanud kaebajate poolt kaebuses esile toodud väiteid. Seega jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata.
  3. E. A taotles halduskohtus 31,94 euro riigilõivu ning OÜ Tambira 6170,69 euro riigilõivu ja õigusabitasu väljamõistmist. Are vald taotles 846 euro õigusabikulude hüvitamist. Halduskohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebajad on apellatsioonimenetluses taotlenud E. Ai kasuks 31,94 euro riigilõivu väljamõistmist ning OÜ Tambira kasuks 2031,94 euro riigilõivu ja õigusabitasu väljamõistmist.

§ 108lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad seega nende 11

(12)3-12-873 endi kanda. Are vald on taotlenud 324 euro õigusabikulude hüvitamist, kuid ringkonnakohus leiab nii nagu halduskohuski, et kulud jäävad vastustaja kanda, kuna tegemist ei ole haldusorgani igapäevase haldustegevuse raamidest väljuva tegevusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.