Kostja oli ehitise peatöövõtja ning pidi peatöövõtulepingu kohaselt ehitama tellijale tervikliku valmishoone. Seega kostja oli lõpptellija ees vastutav kogu ehitise nõuetekohasuse eest. Kostja ei ole ehitise puudustest hagejat õigeaegselt teavitanud ja kirjeldanud puudusi, mistõttu on ta kaotanud nõudeõiguse. Lisaks asus kostja puudusi nimetama alles kohtumenetluses, seega olulise hilinemisega. Hageja teostas kõik ehitustööd nõuetekohaselt, kostja on kõik tööd vastu võtnud. Kostja allkirjastas kaetud tööde akti, millega on tõendatud tööde nõuetekohane teostamine ja kõigi vajalike dokumentide üleandmine kostjale. Pooled on töövõtulepingu p-s 8.5 kokku leppinud, et kostja on kohustatud enne töö üleandmise - vastuvõtmise akti allkirjastamist tööd üle vaatama ning pärast töö üleandmist ilmnenud puuduste osas eeldatakse, et need ei ole tingitud töövõtjast. Kostja vastuväited ja vastuhagi Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja ei ole õigustatud nõudma kostjalt arve nr 177 tasumist, kuna tööde üleandmise - vastuvõtmise lõppakt on allkirjastamata ning tööd ei ole teostatud 4 nõuetekohase kvaliteediga. Kostja esitas hagejale pretensiooni puuduste kohta ja nõudis nende kõrvaldamist, mida pole hageja teinud. Hageja nõue arve tasumiseks ei ole sissenõutavaks muutunud, hageja tühistas ise oma vastuvõtuakti. Seni kuni tööd on üle andmata, on kostjal õigus keelduda tasu maksmisest. Hageja rikkus lepingut oluliselt, asi on kõlbmatu kasutamiseks. Alternatiivselt, kuna kostjal on õigus keelduda arve tasumisest
Hageja viivisenõue on ka seetõttu põhjendamatu. Kostja esitas vastuhagi kahju 102 301,86 euro väljamõistmiseks. Nimetatud summa koosneb HR Restauraator OÜ poolt esitatud hinnapakkumises märgitud parendustööde maksumusest 80 503,20 eurot, S.A.R.L. Follut Claude poolt paigaldatud katuse maksumusest 14 092,51 eurot ning lepingu alusel tasumisele kuuluvast leppetrahvist 7706,15 eurot. 01.12.2008 sai kostja hagejalt tööde vastuvõtuakti. Tellija ei ole töid Prantsusmaal vastu võtmas käinud ja allkirjastas akti tegelike asjaoludega tutvumata ilmastiku tingimuste tõttu. 03.12.2008 sai kostja hageja raamatupidajalt e-kirja, mille järgi oli akt ebaõige ja sellega sisuliselt tühistas eelneva akti ja edastas uue akti (lisatud oli välisvoodrilaua värv) 217 895,56 krooni, sellel polnud hageja allkirja ja seda ei kinnitanud kostja, kuna töös olid puudused ja elamu ei vastanud lepingule, ehitusnõuetele. Ta ei ole töid vastu võtnud. K I esitas kostjale 08.12.2009 pretensiooni tööde kohta. Ehitamise tehnilised dokumendid ei ole koostatud ja komplekteeritud hea ehitustava kohaselt, hageja on rikkunud oma kohustust anda kostjale üle kogu nõutav projektdokumentatsioon koos korrektsete joonistega. Ehitusprojekti ning sellega seonduva dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole ka ehitustehniliste puuduste kõrvaldamine võimalik enne, kui kogu nõutud dokumentatsioon on koostatud. Hoonel on ka mitmed ehitustehnilised puudused, mille eest vastutab hageja. Vastavalt kostja ja K. Ii vahel 18.08.2009 sõlmitud kokkuleppele on kostja tasunud tellijale tekitatud kahju hüvitisena 960 000 krooni ehk 61 355,18 eurot ning tasumata on veel 400 000 krooni ehk 25 564,66 eurot. Kuna tegemist on kostja otsese varalise kahjuga, mis on tekkinud hageja tegevuse tulemusena, siis peab hageja kahju kostjale hüvitama. Kostjale on tekkinud kahju K. Iile makstud leppetrahvi osas 100 000 krooni ehk 6391,16 eurot. Hageja tasus K. Iiga kokkuleppel Prantsusmaa äriühingule S.A.R.L. Follut Claude arve 14 092,51 eurot. Nimetatud äriühing paigaldas hoonele ajutise katuse hoone ilmastikukindluse tagamiseks seni, kuni töövõtja ehitise puudused kõrvaldab. Tegemist on kahjuga, mille tasumist on kostja õigustatud nõudma hagejalt. Tellijal on lepingu p 9.3 kohaselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi tarnegraafikust mittekinnipidamisel 0,05% hiljem paigaldatud elemendi maksumusest iga viivitatud päeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% hiljem tarnitud elemendi koguhinnast. Lepingu p 4.2 kohaselt oli tööde valmimise tähtajaks 31.10.2008. Töövõtja ei ole tänaseni tarninud nõuetekohaseid elemente, mistõttu on hageja kohustatud tasuma kostjale leppetrahvi 7706,15 eurot, mis vastab 10%-le lepingu maksumusest. Hageja vastutus tuleneb ka garantiikohustusest. Esimese astme kohtu otsus 15.02.2013 otsusega rahuldas Harju Maakohus OÜ KMT Prefab hagi ja mõistis OÜlt J.K.P CONSULT välja põhivõla 13 926,59 eurot ja viivise 1 392,65 eurot. Vastuhagi jättis kohus rahuldamata. Menetluskulud nii hagis kui vastuhagis jättis kohus kostja kanda. 5 Maakohtu otsuse põhjendus hagiavalduse osas Pooled sõlmisid 22.08.2008 ehituse töövõtulepingu nr 819, mille juurde kuuluvad lisa 1 ja lisa 2. Vaidlus puudus selles, et kostja tegutseb majanduskutsetegevuses ja tellis hagejalt töö alltöövõtu korras. Lepingu p-s 11.5 on pooled kokku leppinud, et kohaldavad lepingule Eesti seadusi. Seega on pooled sõlminud tööettevõtulepingu
järgi, mille kohaselt peab töövõtja tegema kokkulepitud töö ja tellija peab selle eest maksma töövõtjale tasu. Vaidlus oli selles, kas hageja andis töö üle, kas ta tegi seda tähtaegselt ja kas tööl on puudused ning kas kostjal on tekkinud kahju.
lg 1 alusel peab töövõtja töö valmis tegema ja asja tellijale üle andma ning § 638 järgi peab tellija töö vastu võtma. Lepingust nähtuvalt oli hageja põhikohustuseks projekteerida, valmistada ja paigaldada ehitusobjektiks oleva eramu kandvate konstruktsioonide elemendid. Tööde detailsus on fikseeritud vastavalt lepingu p 3.2 lisaks nr 1 olevas hinnapakkumises. Pooled muutsid 07.10.2008 lepingut lisaga 2 ja muudatuse järgi ei kuulunud hageja lepinguliste tööde hulka enam välisukse tarne. Seega vaidlusaluse elamu välisukse tarne ei olnud enam hageja lepingujärgseks kohustuseks ning kostja väide, et välisuks on paigaldamata ja et töö ei vasta seetõttu lepingule ja on puudusega, on ebaõige. Seega ei ole hageja lepingut rikkunud
Tööde üleandmise - vastuvõtmiseaktist nähtuvalt on pooled, sh kostja juhatuse liige, allkirjastanud 01.12.2008 tööde vastuvõtu akti, mille järgi kuulub tasumisele 212 903,86 krooni. Aktil ei ole ühtegi märget puuduste kohta. Hageja raamatupidaja e-kirjast 03.12.2008 nähtuvalt on tööde vastuvõtuaktis ekslikult tehtud käibemaksu arvestuses viga, sest raamatupidaja on ukse maksumuse maha arvestanud koos käibemaksuga. Selle e-kirja juurde on raamatupidaja saatnud nn uue akti, kus tööde summaks on 217 895,55 krooni ning mitte ühtegi muud märget sellel pole. Seega erineb akt vaid arvestuslikult käibemaksu võrra 4991,69 krooni. E-kirjast ei nähtu, et hageja teeks tahteavalduse, millega ta tühistab 01.12.2008 poolte poolt allkirjastatud akti. Eeltoodu tõttu ei ole õige kostja väide, et hageja on teinud tahteavalduse 01.12.2008 akti tagasivõtmiseks/tühistamiseks ning kostja ei ole tõendanud viidatud akti tühistamist. Kuna hagejal ei olnud lepingulist kohustust ehitada objekt koos välisuksega ja arvestades seda, et raamatupidaja oli töö tasumise arves ukse hinna mahaarvestuses teinud aritmeetilise vea käibemaksu võrra, millel ei ole mingit seost akti tühistamisega, siis leidis kohus, et hageja on tõendanud 01.12.2008 aktiga, et töö oli kostja poolt pretensioonideta täies mahus ja kokkulepitud ulatuses vastu võetud
Kostja tegutseb majanduskutsetegevuses, on ehitise peatöövõtja. Seega olid tal sellised kutseoskused, teadmised, mida arvestades pidi ta olema võimeline koheselt kontrollima valminud töö, avastama selle puudused ja oskama neid kirjeldada piisavalt täpselt ja võimalikult vara teatama hagejale puudustest
Kui tarbijatöövõtu puhul tuleb puudustest teatada 2 kuu jooksul, siis igal juhul ei saa olla puudustest teatamise aeg majanduskutsetegevuses tegutsevale tellijale pikem kui 2 kuud. Lepingu p 5.1, 8.5 I lause sätestab kostjale kui tellijale kohustuse 5 päeva jooksul töö üle vaadata enne akti allakirjutamist ning tegeliku olukorra mittevastavusel aktile oli kostjal lepingu järgi õigus keelduda akti allakirjutamisest. Lepingu p 5.
lg 3 järgi kostja juhisega, mis tingimustele peavad vastama hageja poolt projekteeritavad ja ehitatavad konstruktsioonid (projekteerimiselähteülesanne) ning sellest tulenevalt ei vastuta hageja nendest tuleneva töö puuduste eest. Mis puudutab kostja väidet, et hageja pidi juhtima kostja tähelepanu sellele, kui kostja eskiisi järgi ei ole võimalik projekteerida ja ehitada, siis ei ole vaidluses tõusetunud kordagi seda küsimust, et nende eskiiside alusel poleks hageja saanud projekteerida ja ehitada, samuti pole hageja kostjale ette heitnud, et kostja juhised on ebaselged, puudulikud. Vastupidiselt on hageja saanud nende järgi projekteerida ja ehitada. Iseasi on küsimus, kas kostja peatöövõtjana ja tellijana teadis, millist objekti soovib saada n-ö lõpptellija. Selle eest ei saa vastutada hageja, kuna pooltevahelisest lepingust ei nähtu hageja kohustusi
Oma pretensioonis 25.02.2009 viitas kostja sellele, et esitamata on fotod, tähtaegselt joonised, ISO sertifikaat, esitamata on pangagarantiid, kindlustuslepingud ning hageja esitatud kvaliteedinõuded on valed, et joonistel on puudused. Kaetud tööde aktist 01.12.2008 nähtuvalt andis hageja tööjoonised ja muud ehitise dokumendid üle kostjale paberkandjal objekti üleandmisel. 01.12.2008 akti p 7 järgi on akti lisaks dokumentidena kasutatud materjalide sertifikaadid, eramu vaated ja korruste plaanid, katusefermide joonised ja tugevusarvutused. Nende dokumentide vastuvõtmist kinnitab aktil kostja esindaja allkiri. Esitatud lepingust ega lepingu lisadest ei nähtu, et üleantavate dokumentide hulka peaksid kuuluma ka fotod, kindlustuslepingud, pangagarantiid. Ka ei nähtu lepingust ja selle lisadest, et pooled oleksid kokku leppinud mingis konkreetses tähtajas tootega seotud jooniste üleandmiseks. E-mailist 22.09.2008 nähtuvalt edastas kostja hagejale projekteerimise lähteandmed ning hageja projekteerija M M saatis kostjale 18.11.2008 lepingus kokkulepitud konstruktsioonide tööjoonised. Kuna lepingus ei ole kokku lepitud üleandmise tähtaega, siis leidis kohus, et hageja ei ole viivitanud ehitise jooniste edastamisega ja seega edastas hageja joonised kostjale siis, kui ta oli kostjalt saanud projekteerimiseks vajalikud lähteandmed. Nii ei saa kostja ette heita jooniste esitamise tähtaja rikkumist ja lepingu rikkumist
Seda, et pärast 01.12.2008 oleks kostja märkinud, et dokumentatsioonis on puudused või need on üle andmata, ei nähtu ka pooltevahelisest e-kirjavahetusest. Viidatud kirjavahetusest (V Hi 08.
lg 1 järgi põhjusel, et 7 fotod on talle üle andmata või dokumendid on puudustega ja üle andmata. Seda, et dokumentide puudused või nende puudumine oleks nn töö varjatud puudus, mida ei saa koheselt ja mõtliku aja jooksul avastada, ei ole keegi väitnud. Oma pretensiooni muude dokumentide puudumisest ja dokumentide enda puudustest (ISO sertifikaat, joonistel on puudused, esitamata pangagarantiid, kindlustuslepingud, kvaliteedinõuded), esitas kostja alles 25.02.2009, seega lepingus märgitud tähtaega rikkudes ning ka pärast 2 - kuulist tähtaega pärast töö vastuvõttu. Seda, et kostja oleks pärast tööde vastuvõtmist 01.12.2008 oma e-kirjades ajavahemikul 08.12. - 19.12.2008 nõudnud eksperdi nimetamist lepingu p 5.3 järgi hageja dokumentide puuduste kindlakstegemiseks, samuti ei nähtu. Nii ei ole kostja ise täitnud lepinguga endale võetud kohustust nõuda dokumentide puuduste kohta ekspertiisi eelnevalt eksperdi isikut hagejaga kooskõlastades ning õige on hageja seisukoht, et kostja pole dokumentidega seotud puudusi esitanud tähtaegselt. Arvestades kostja professionaalsust peatöövõtjana, leidis kohus, et alles 25.02.2009 esitatud pretensioon dokumentide puudustest on tehtud kostja poolt lepingus kokkulepitud 5 - päevast pretensioonide esitamise ning
lg 1 I lauses sätestatud mõistlikku 2- kuulist tähtaega rikkudes ehk mitte mõistliku aja jooksul. Kohus leidis, et kostja ei saa tugineda
lg 3 alusel enam dokumentide puudumisele ja nende puudustele, kuna ei ole mõistliku tähtaja jooksul nendest teatanud. Peale selle ei ole tal ka õigust nõuda
lg 1 järgi fotode, pangagarantii ja kindlustuslepingute esitamist, kuna sellist kokkulepet lepingust ei tulene. Asjaolu, et objekt asus Prantsusmaal, ei ole mõistlikult vabandatav dokumentide puuduste või puudumise pretensiooni esitamiseks lepingus kokkulepitud tähtajal ning hiljemalt 2 kuu jooksul tööde vastuvõtmisest. Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda kohtumenetluses ekspert T. Ra ekspertiisiaktile dokumentide puuduste/puudumise osas ning kohus hinnangut selles osas arvamusele ei andnud. Nii on alusetud kostja väited töö dokumentide puudustest ja mittevastavusest lepingule ja
Esitatud pretensioonist 25.02.2009 nr 1/120 nähtuvalt on kostja heitnud ette töö puudusi. Pretensioon sisaldas ka kostja etteheiteid lepingu muudele rikkumistele. Eelpool tuvastas kohus, et pooltevahelise lepingu p 5 sätestas 5- päevase tähtaja puuduste kirjeldamiseks ning vaidluse korral eksperdi kooskõlastamiseks puuduste olemuse ja põhjuste väljaselgitamiseks. Puudustest teatamiseks pidi kostja järgima ka seadusest tulenevat 2-kuulist tähtaega. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, nagu poleks kostja hageja selgitustega nõustunud ja lepingu p 5 järgi palunud hagejal nimetada ehitise puuduste kindlakstegemiseks ekspert. Seda, et hageja oleks keeldunud eksperti nimetamast, ei ole hageja omaks võtnud ning kostja ei ole seda ka tõendanud. Ka ei nähtu kirjavahetusest, et kostja oleks palunud hagejal puudused ise kõrvaldada. Eeltoodu alusel on kostja väited tõendamata, et hageja keeldus puudusi kõrvaldamast, mistõttu pidi kostja tellima sõltumatu ekspertiisi. Kohus ei nõustunud A. Jää arvamustega, kuna tegemist ei ole lepingu p 5.3 järgi nimetatud ja kooskõlastatud eksperdiga objekti puuduste ja nende põhjuste kindlakstegemiseks. 25.02.2009 pretensioonis tõi kostja esile lisaks värvile, aluskilele, fermidele ja liimpuittaladele täiendavaid puudusi. Nende nn täiendavate puuduste olemasolu ei nähtunud pooltevahelisest e-kirjavahetusest 2008.a detsembris pärast tööde vastuvõttu 01.12.
Arvestades seda, et kostja on nende täiendavate puuduste kohta esitanud pretensiooni alles 25.02.2009, siis on need tehtud pärast mõistlikku tähtaega ja lepingus p 5 sätestatud tähtaega rikkudes ning kostja ei saa tugineda
lg 1, 2 p 1 (töö ei vasta lepingu tingimustele) vastavalt
Teatamata jätmine ei ole mõistlikult vabandatav, sest kostjal oli eelkõige teada, millist objekti soovib lõplik tellija ehk milliseid tingimusi pidi kostja täitma lõpliku tellija ees ning tal oli võimalik nõuda eksperdi nimetamist hagejaga kooskõlastatult puuduste avastamiseks, kindlakstegemiseks, mida kostja ei teinud. Kostja esitas pretensiooni täiendavate puuduste kohta 25.02.2009. Tegemist ei olnud selliste puudustega, mida ei saanud tavapärase ülevaatuse korras mõistliku aja jooksul avastada, ei olnud nõudnud lepingu p 5 järgi eksperdi kooskõlatamist hagejaga, mistõttu leidis kohus, et kostjal ei ole õigust täiendavatele puudustele tugineda
Kostja ei saa kohtumenetluse käigus ekspertiisiaktile 15.12.2011 tuginedes esile tuua omakorda veel täiendavaid puudusi nagu: ehituspäevikute puudumine, muude ehitusprojektide dokumentide puudumine, vundamentide mõõtude jooniste puudumine, vahelae ehitamata jätmine, puudused voodrilaudades, puitfassaadi kinnitustes, värvkattes, avatäidetes, katuse aluskile ebaõiges paigaldamises, seinakonstruktsioonide märgumises, ehituskonstruktsioonide kõrguses, kuna tegemist ei ole mõistliku aja jooksul puudustest teatamisega
Kohus leidis, et kostja on kaotanud
Eeltoodu tõttu ei andnud kohus hinnangut nende puuduste kohta esitatud eksperdi arvamusele ega võimalike puuduste kõrvaldamise kulude kohta esitatud M. Si arvamusele, ütlustele, ekspertiisiaktile 15.12.2011 TR1590/2011 ja OÜ HR Restauraatori arvamusele. Kostja väitega, et hageja vastutab ka garantii korras, kohus ei nõustunud. Käesoleval juhul ei ole puudusteks sellised puudused, mis oleksid olnud varjatud puudused, mida poleks saanud tuvastada tavalise ülevaatuse käigus mõistliku aja jooksul töö vastuvõtmisest või mille ebaselguse, põhjuste osas poleks saanud kostja nõuda hagejalt eksperdi kooskõlastamist. 2008.a detsembri e-kirjas märkis kostja, et ferme on lõigatud ja liimpuittalad ei ole paigaldatud õigesti, kile ei kata hoonet ning hoone on värvi tõttu kirju ja tuleks üle värvida, samas ei ole selles nõutud puuduste kõrvaldamist. Viidatud pretensioon on esitatud kohtu arvates mõistliku tähtaja jooksul
Kostja taotlusel läbiviidud ekspertiisiakti 15.12.2011 kohaselt ei vasta fermide A-1, A-2, A-3 paigaldus tootja tehase nõuetele, fermid on sisselõigete tõttu rikutud. Tootjatehase hinnangust nähtuvalt ei ole fermide kandevõime pärast lõigete tegemist häiritud. Fermide tootjafirma 9 Sepa Group OY esindaja Mikka Toikko e-kirjast 11.12.2008 nähtub, et talle saadetud piltidel ja joonistel kajastatud fermi sisselõiked ei avalda ohtlikku mõju fermi kandevõimele. Hageja esitatud Sepa Group OY täiendavatest selgitustest, arvutustest nähtuvalt on tootjatehas kinnitanud, et tingituna fermi alumise vöö sisselõigetest, ei ole fermi kandevõime ohus. Hageja poolt kohtule esitatud M Si kui asjatundja arvamuse p 4 kohaselt puudub vajadus ferme välja vahetada. M. Si ütluste kohaselt ei olnud ühelgi fermil läbipainet, mis oleks tekitanud vajaduse need välja vahetada. M. Si ütluse kohaselt ei tuvastanud ta, arvestades tema kätte antud montaažijooniseid, fotosid, sertifikaate, lepingut, tehasepoolseid tootmise kontrolllehti, eskiise, hoone katusel mingeid üleliigseid deformatsioone. Hinnates tootjatehase ning M. Si arvamust ja ütlusi istungil, leidis kohus, et viidatud tõenditega on hageja ümber lükanud väite fermide ebaõigest paigaldusest, nende kandevõime puudumisest. Kohtul puudu alus kahelda tootjatehase arvestustes ja arvamuses, samuti M. Si arvamuses, kuna tegemist on riiklikult tunnistatud eksperdiga, kes käis objekti kohapeal vaatamas, kellel olid arvamuse andmiseks objekti puudutavad dokumendid. Seega lükkavad need tõendid kui enamuses olevad tõendid ümber kohtulikus ekspertiisis viidatu, mille kohaselt tuleks fermid välja vahetada võimaliku kandevõime ebapiisavuse tõttu. Eeltoodu alusel vastab fermide paigaldus tootjatehase nõuetele ehk tal on lepingutingimustele vastavad omadused. Kostja heitis ette, et fermide toetamiseks on paigaldatud liimpuittalasid, kuid vajadus liimpuittalade paigaldamiseks puudus, liimpuittalad ei ole õiges mõõdus. Kohtule esitatud lepingu lisa nr 1 p 5 nähtuvalt oli liimpuittalade kasutamine teisel korrusel kokku lepitud. Seega on alusetu kostja etteheide, et liimpuittalade kasutamine on lepingu rikkumine. Eeltoodu tõttu vastab töö lepingus kokkulepitule
Lepingu lisa 1 p-st 1 nähtuvalt olid pooled kokku leppinud, et I ja II korruse välisseinaelementide kõrgus peab olema 2,70 m. Esitatud M. Si arvamuse p-st 5 nähtuvalt vastavad välisseinaelemendid sellele kõrgusele. Ekspert T. Ra arvamuse kohalt ei vasta ruumide kõrgus ehitusprojektile, kuid vaidlus puudus selles, et ehitusprojekti kui sellist ei ole ning kostja ise on kinnitanud oma e-kirjaga detsembris 2008.a, et seda ei nõuta. M. Si arvamuse kohaselt määratakse tavaliselt kindlaks nn konstruktiivne kõrgus, mitte nn puhaskõrgus, mis jääb alles siis, kui paigaldatakse näiteks ripplaed. Kahe liimpuittala, mis asuvad hoone keskel ja pööningulaes ja toetavad ferme, kõrgus on 2450 mm ning tavapäraselt rajatakse lagi fermide alla ja allapoole ulatuvad laetalad jäävad laepinnast välja. Arvamusest nähtub, et kui rajada lagi allapoole puittalasid, jääks ruumi kõrguseks 2,45 m. Kuna lepingust ja selle lisadest ei nähtu, milline pidi olema ruumide nn sisekõrgus, kostja ei ole ka selliseid juhiseid andnud, hageja on esitanud oma joonised kostjale novembris 2008 ekirjaga, millele kostja kui peatöövõtja ei ole esitanud ühtegi ettepanekut, siis leidis kohus, et vaidlusaluse töö I, II korruse välisseinaelemendid koos liimpuittaladega vastavad lepingus kokkulepitud tingimustele ning etteheited sellest, et puittalade kõrgus on 2450 mm, ei ole lepingu rikkumine. Mis puudutab hoone niiskumist, millele viitasid nii kohtulik ekspertiisiakt kui M. S oma arvamuses, siis tuleb arvestada sellega, et katusekatte paigaldamine ei olnud hageja lepinguline kohustus, vaid kostja kohustus. M. Si arvamusest ja ütlustest nähtuvalt on katusekile mõeldud vaid ajutiseks hoone kaitsmiseks n-ö paariks kuuks ilmastikumõjude eest. Kostja märkis, et hoonet ei kata kile, kuid hageja teavitas kostjat ka katusekile eesmärgist ja vajadusest katusekate paigaldada juba 2008.a detsembris. Seega on hageja täitnud selgituste andmisel oma hoolsuskohustust ja juhtinud kostja tähelepanu katusekatte paigaldamise vajadusele ning ohule, mis katusekatte paigaldamata jätmisega võib hoonele mõjuda. Kostja on tasunud ajutise katuse eest S.A.R.L Follut Claude’le 28.04.2009. Seega pidi töö olema ilmastiku mõjude käes hageja paigaldatud katusekilega enam kui 2 kuud, arvestades tööde 10 vastuvõtmisjärgset talvist aega, st rohkem kui katusekile suudaks kaitsta hoonet ilmastikumõju eest. Lisaks ei nähtu lepingust, et hageja kohustuseks oleks olnud katta hoone tervikuna kilega. Seda, et katusekile pole korrektselt paigaldatud või on ebaõigesti paigaldanud, ei ole kostja mõistliku aja jooksul teatanud ega nõudnud eksperdi kooskõlatamist pärast hageja selgitusi. Eeltoodu tõttu leidis kohus, et hageja ei ole rikkunud lepingust tulenevat katusekile paigaldamise kohustust, on andnud kostjale juhise, et viimane paigaldaks katusesekatte selleks, et vältida ilmastiku negatiivseid mõjusid hoonele. Eeltoodu tõttu ei saa kostja tugineda ajutisest katusekilest ja selle ebaõigest või puudulikust paigaldamisest tekkinud hoone niiskuskahjustustele kui varjatud puudusele
Seega vastab töö
§-tele 641 lg 1 ja lg 2 p-le 1. Mis puudutab kostja e-kirja sisu, et hoone tuleks üle värvida, siis lepingus on kokkulepitud värvida maja järgmiselt: 1 kruntvärv ja 1 värv. Oma vastuses 08.12.2008 on V. H teatanud kostjale, et värvitud on nii nagu lepingus kokku lepitud. M. Si arvamusest nähtuvalt on hoone värvitud vastavalt 1 kruntvärv + 1-kordne värv. Seega on hageja täitnud lepingust tulenevat kohustust, töö vastab
Kuna 2008.a detsembris märkis kostja vaid seda, et maja tuleks üle värvida ning muid pretensioone värvi osas pärast hageja selgituste saamist ei esitanud tähtaegselt, siis ei saa ta tugineda ka värviga seotud muudele probleemidele kui hilinenutele ja kohus seetõttu ekspertiisiaktile värviga seonduva osas hinnangut ei andnud. Kohus leidis, et hageja ei ole rikkunud lepingut ning töö vastab kokkulepitud tingimustele
Kostjal ei ole õigust keelduda hagejale töö eest tasumisest
Vaidlus puudus selles, et töö eest tasu oli 13 926,58 eurot ning et see muutus sissenõutavaks 08.12.2008. Kuna tasu on seni maksmata, on hagejal kooskõlas lepingu p 7.5 ja
lg 1, § 101 lg 1 p 6 alusel õigus nõuda kostjalt viivist 0,05% päevas võlgnetavalt summalt, kuid mitte rohkem kui 10% kogu võlgnevusest, 1392,66 eurot. Viivise suuruse ja perioodi osas vaidlus puudus. Mis puudutab 25.02.2009 pretensioonis etteheidetud väiteid kattematerjali, kinnitusvahendite äraviimisest hageja töötajate poolt, näidise lõhkumisest, ehitusplatsi koristamata jätmisest, väidetavatest töötajate kvalifikatsiooni puudustest ning sellest, et projektijuht ei käinud kohapeal, siis tegemist ei ole töö puudustega
Lisaks ei ole kostja tõendanud, et hageja jättis ehitusplatsi koristamata, et hageja töötajatel puuduks kvalifikatsioon, et projektjuht pidanuks käima kohapeal Prantsusmaal. Viidatud etteheited ei anna alust keelduda töö eest tasumisest
Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 13 926,58 eurot põhivõlga ja viivist 1392,66 eurot. Maakohtu otsuse põhjendus vastuhagiavalduse osas Kostja väitis, et hageja rikkus tarne tähtaega, mistõttu andis ta töö üle hilinemisega ja kandis sellega kahju. Kostja vastuhagi lõplikest täpsustustest nähtuvalt soovis ta kahjuhüvitisena ajutise katuse paigalduskulusid, puuduste kõrvaldamise kulusid ning pooltevahelise lepingu p 9.3 järgi leppetrahvi maksegraafikust mittekinnipidamise eest 7706,15 eurot. Lepingust nähtuvalt pidi töö valmis saama 31.10.2008 eeldusel, et vundament on valmis 03.10.2009 ja elektriprojekt on esitatud hagejale 12.09.
järgi oma tööde tegemise takistustest ja viivitusest, mille põhjustas kostja ning teavitanud ka sellest, et juba novembris (st koheselt pärast kokkulepitud tööde valmimise aega 31.10.2008) on ta hõivatud järgmise objektiga Soomes, siis on hageja rikkunud tööde lõpetamise tähtaega kostjast tingitud asjaolul, mille eest hageja ei vastuta. Eeltoodu alusel leidis kohus, et kostja ei saa tugineda hagejapoolsele töö valmimise tähtaja rikkumisele vastavalt
Kuna kohus tuvastas, et hageja ei ole lepingut rikkunud, siis ei saa kostja nõuda ka
lg 1, ja § 127 lg 1, 3 alusel puuduste kõrvaldamise kulusid kui kahju ilma, et need oleks kantud ega ka ajutise katuse paigaldamise kulusid kui kahju hüvitamist, mis väidetavalt tekkisid seetõttu, et hageja ei kõrvaldanud puudusi. Lepingust tulenevalt ei olnud hageja kohustuseks ehitada katus ja katusekate. Kohtuekspertiisiaktist ja selle lisadeks olevatelt fotodelt nähtuvalt on hoonel püsiv kivikatus. Seega ei ole veenvad kostja väited, et ta pidi laskma teha ajutise katuse ajaks, mil ta ootas, kui hageja väidetavad puudused kõrvaldab. Püsiva katuse ehitamine kinnitab seda, et tegelikult oli võimalik ehitada hoonele püsiv katus ning ajutise katuse ehitamiseks puudus tegelikult vajadus. Tegelikult ei nõudnud kostja oma e-kirjades 2008.a detsembris puuduste kõrvaldamist, vaid nõudis seda alles 25.02.2008 hilinenult. Seega kostja nõue ajutise katuse kulude hüvitamiseks põhjusel, et kostja ootas hageja poolt puuduste kõrvaldamist, on alusetu. Kuna kostja ei saa nõuda hagejalt kahju hüvitamist, siis ei andnud kohus hinnangut sellele, kas kostja nõutud puuduste kõrvaldamise kulud ja ajutise katuse paigaldamise kulud kui kahjud oleksid iseenesest ettenähtavad
Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi, menetluskulud jätta vastustaja kanda. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 5.1. kohaselt on pooled leppinud kokku töö vastuvõtmise üksnes sellekohase akti alusel. Seega on pooled andnud nimetatud akti vormistamisele õigusliku tähenduse tööde vastuvõtmiseks lugemisel. Tulenevalt eeltoodust on akt lepingu osa, mille allkirjastamiseks on vajalikud osapoolte volitused. Ükski vastustaja poolt selleks lepingu alusel volitatud isik pole tänaseni tööd üle andnud. 12 Kohus on vastustaja raamatupidaja elektronkirja hinnates asunud seisukohale, et vaatamata üheselt väljendatud soovile lugeda vana akt kehtetuks, s.o esitades palve allkirjastada uus akt ja pannes kaasa ka uue akti vormi, ei ole vastustaja siiski soovinud selle akti tühistamist. Ainsa põhjendusena tõi kohus motiivi, mille kohaselt sooviti muuta üksnes käibemaksumäära aktis, samas on viidatud seisukoht vastuolus asjas kogutud tõenditega, kuivõrd vastustaja esindaja poolt on esitatud selgesõnaline tahteavaldus akti kui terviku tühistamiseks ja tervikuna uue akti koostamiseks. Apellandi kohustust tööd vastu võtta 5 päeva jooksul tuleb käsitleda korrespondeeruvalt vastustaja kohustusega töö üle anda ja võimaldada see vastu võtta 5 päeva jooksul. Projektdokumentatsiooni puudumine ei võimaldanud apellandil tööde vastuvõtmist nimetatud aja jooksul. Seega ei ole vastustaja lepingut täitnud heas usus ja on sellega takistanud tahtlikult ja korduvalt apellandil lepingu täitmist. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja tasunõue muutunud sissenõutavaks, kuivõrd poolte vahel puudub kehtiv tööde üleandmise - vastuvõtmise akt. Vead vastustaja töös on tuvastatud kõigi juba tehtud tööde juures, milliste eest on vastustajale juba tasutud varasemate esitatud arvete alusel, ehk vastustajale on juba makstud oluliste puudustega töö eest. Viimane arve oli esitatud vastustaja poolt eelkõige paigaldustöödega seonduvalt, kuivõrd arve esitamise ajaks oli juba tasutud kõikide elementide, akende ja fermide eest. Ka paigaldustöödes olid olulised puudused, mille käigus lõhuti fermid. Vastustaja poolt paigaldati aknad valesti ja kasutati liimpuittalasid, mida ei olnud ühelgi joonisel märgitud ja mille järele vajadus puudus. Samas rikkus nende talade paigaldus kokkulepitud teise korruse kõrgust mõõtu. Apellant ei soovi vaidlustada asjaolu, et üldjuhul on 2-kuuline tähtaeg puudustest teatamiseks mõistlikuks ajaks nii tarbijatele kui ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsejatele. Apellant on üksnes välja toonud antud vaidluse eripära, mille kohaselt ei saa sarnases olukorras tegutsevalt mõistlikult tellijalt nõuda, et ta oleks võimeline tuvastama puudused ehitises, omamata ehitise kohta ei kaetud tööde akte ega ka nõuetekohaseid projektdokumente. Tulenevalt ehitusjooniste mitteesitamisest ei olnud apellandil mõistlikult võimalik kontrollida tööde vastavust lepingule. Seega, kui isegi eksisteeriks võimalus käsitleda apellandipoolset pretensioonide esitamist mõistlikku aega ületavana või ebapiisavalt puudusi kirjeldavana, siis
Pole võimalik tuvastada näiteks hoone kõrguse mittevastavust või katusekonstruktsioonide mittenõuetekohasust, kui ei ole võimalik üheselt määratleda, millistele joonistele ja nõuetele need vastama peavad. Vastustaja esindajad ei ole vastu vaielnud väitele, mille kohaselt ei olnud seoses ilmastikuoludega 01.12.2008 töö objekti võimalik põhjalikult üle vaadata. Apellandi seaduslik esindaja allkirjastas akti ja asus hilisemalt tehtud töödega tutvuma. Juba 05.12.2008 avastas apellandi esindaja esimesed puudused töös (mittevastavus katusefermides) ja teavitas sellest elektronkirjaga vastustaja esindajaid. Mõned päevad hiljem palus apellandi esindaja elektronkirjaga edastada talle vajalikud tööjoonised, et oleks üldse võimalik teostada ehitise ülevaatust ja kontrollida selle nõuetele vastavust. Nõutud jooniseid ei ole praeguseni esitatud. Arvestades hilisemalt apellandi käitumist, mil pärast 5-päevast tähtaega esitati vastustajale pretensioonidena veel mitmeid kirju ning 28.12.2008 telliti ekspertiis tööde kvaliteedi hindamiseks, siis ei saa seda mingil juhul pidada mõistliku aja ületamiseks pretensioonide esitamisel. Samuti asusid pooled 2009.a alguses aktiivsesse vaidlusse puuduste osas, millele järgnesid vastastikku esitatud pretensioonkirjad ja hagid. Seega puudus apellandil mõistlik 13 võimalus tööde nõuetekohaseks vastuvõtmiseks. Ehitusprojekti osaks olema pidanud tööjoonised oleks andnud pildi sellest, kuidas on ehitatud konkreetsed ehituskonstruktsioonid ja mis on nende sees. Kuivõrd vastustaja poolt ei peetud ka ehituspäevikut, siis puudus igasugune info kaetud töödest, näiteks seinte ja üksikute konstruktsioonide sisust. Kuivõrd puudus ehituspäevik ja tööjoonised, ei olnud võimalik ka ehitise vastuvõtul vaatluse teel veenduda, mida on täpselt tehtud ja kas see on tehtud nõuetekohaselt. Lepingu p 3.
lg 1 alusel nõude kvalifitseerimisel vastuollu samast sättest tuleneva tõendamiskoormise jaotuse põhimõttega. Olukorras, kus kohus on tuvastanud, et apellant on osundanud pärast tööde vastuvõtmist mitmetele puudustele ja mitmete puuduste olemasolu on täiendavalt tuvastatud ka kohtuliku ekspertiisi käigus, on hoopis vastustajal kohustus tõendada, et nimetatud puudused on tekkinud apellandi tegevusest tulenevalt. Vastustaja seisukoht Kostja vaidleb vastu apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, olles ära kuulanud menetlusosaliste esindajad ning tutvunud toimikus olevate materjalidega, leiab, et otsus hagi rahuldamises tuleb osaliselt tühistada väljamõistetud summa suuruse osas tõendite ebaõige hindamise tõttu. Samuti kuulub otsus osalisele tühistamisele osas, milles maakohus jättis vastuhagi täies ulatuses rahuldamata. Vastuhagi kuulub osalisele rahuldamisele. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgnevat. Maakohus tuvastas alljärgnevad asjas tähtsust omavad asjaolud: - Pooltevahelise 22.08.2008 sõlmitud töövõtulepingu nr 819 p 3.1 kohaselt kohustus hageja valmistama ja paigaldama kostja ehitusobjektile Prantsusmaal eramu kandvate konstruktsioonide elemendid vastavalt projektile. - Tööd pidid valmima 31.10.2008 eeldusel, et vundament on valmis 03.10.2008 ja elektriprojekt töövõtjale üle antud 12.09.
Õige on aga see kostja vastuväide, et 01.12.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis olev summa erineb 03.12.2008 arvel olevast summast. Nimelt 03.12.2008 hageja poolt kostjale esitatud arves on märgitud eramu tööde eest tasumisele kuuluvaks summaks 217 895,55 krooni (I kd. lk.15). Hageja on maakohtus selgitanud, et 01.12.2008 tööde üleandmisevastuvõtmise aktis esineb viga käibemaksu osas, millest tulenevalt on erinevus 03.12.2008 arve ja üleandmise-vastuvõtmise akti vahel. Kolleegium ei tuvastanud hageja poolt väidetud erinevust käibemaksu osas. 01.12.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on tööde 17 maksumuseks 212 903,86 krooni, mis koosneb töö maksumusest 180 427 krooni ja käibemaksust 18 %, s.o 32 476,86 krooni. Kui arvestada 18 % 180 427 kroonilt, saamegi 32 427,86 krooni, seega ei ole tegemist veaga käibemaksu arvutamisel. Kostja oli õigustatud tasuma esitatud arvest tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis oleva summa s.o 212 903,86 krooni, mis vastab 13 607,04 eurole. Toimiku materjalidest ei ilmne, et pooled oleksid vormistanud uut tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, millest ilmneks tehtud tööde maksumus 13 926, 59 euro osas. Asjaolu, et hageja raamatupidaja saadab kostjale hageja enda poolt allkirjastamata uue 01.12.2008 kuupäeva kandva tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, ei annulleeri varasemalt poolte poolt allkirjastatud akti ega muuda ka kokkulepitud tööde maksumust. Seega ei saa nõustuda apellandiga, et tööde üleandmise-vastuvõtmise akt jäi vormistamata ning nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Küll aga tuleb osaliselt tühistada otsus osas, milles kohus asus seisukohale, et põhivõlaks on 13 926,59 eurot, kuivõrd teostatud tööde maksumuseks tuleb lugeda 13 607,04 eurot. Tööde üleandmise- vastuvõtmise aktis on märgitud ehitusobjekti tööde maksumus üldsummas ilma konkreetseid töid ja materjali maksumust märkimata. Seega hageja väide, et ekslikult jäi 01.12.2008 aktist mingi summa välja, ei ole põhjendatud. Kolleegium asub seisukohale, et toimikus puuduvad tõendid, millest ilmneks kostja kohustus tasuda 13 926, 59 eurot ning seda summat ei ole kostja ka aktsepteerinud. Seega nõue oli sissenõutavaks muutunud summas 13 607,04 eurot ja see tuli kostjal hagejale tasuda 8.12.2008 (I kd. lk. 15). Poolte vahel tekkis vaidlus ka selle üle, kas kostja on puudustest töös hagejat mõistliku tähtaja jooksul teavitanud.
lg 1 kohaselt tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavastavusest teada sai või pidi teada saama. Kostja tegutses oma majandus- ja kutsetegevuse raames ning oli kohustatud töö vastuvõtmisel selle üle vaatama ning vigade avastamise korral hagejat sellest mõistliku ajal jooksul informeerima. Töövõtulepingu p 5.
Eeltoodud seisukohta ei ole pooled apellatsioonimenetluses vaidlustanud. Maakohus analüüsis eelnimetatud puudusi ning põhjendas otsuses, miks ta leiab, et tegemist ei ole hagejapoolse lepingu rikkumisega, mis annab kostjale õiguse keelduda töö eest tasumisest. Kolleegium ei korda maakohtu otsuses olevaid seisukohti TsMS § 654 lg 6 kohaselt. Maakohus asus seisukohale, tuginedes M. Si kui riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusele, mis on käsitletav dokumentaalse tõendina, ning fermide tootjafirma Sepa Group OY esindaja Mikka Toikko 11.12.2008 e-kirjale, et sisselõiked fermi ei avalda ohtlikku mõju fermi kandevõimele. Ka liimpuittalade ning I ja II korruse välisseinaelementide kõrguse osas 18 on maakohus otsust põhjendanud, miks ta leiab, et tegemist ei ole hagejapoolse lepingu rikkumisega. Maakohtu seisukoht on põhjendatud, et katusekatte paigaldus ei olnud hageja kohustuseks. Selle pidi paigaldama kostja ning hageja ka teavitas kostjat selle paigaldamise vajalikkusest. Seega kostja väide, et maja on niiskunud hageja kohustuste täitmata jätmise tõttu, ei ole põhjendatud ega kooskõlas esitatud tõenditega. Maakohus on põhjendatult maja värvimise osas tuginenud M. Si arvamusele, et värvimine on toimunud pooltevahelise lepingu kohaselt. Hinnapakkumise kohaselt tuli värvida 1 kord kruntvärviga ning 1 kord värviga, mida on ka hageja järginud (I kd. lk. 11). Toimikus puuduvad tõendid, et hageja ei järginud hinnapakkumises märgitud värvimise viisi. Asjaolu, et ekspert T. R on teistsugusel arvamusel, ei võtnud maakohtult õigust hinnata tõendeid TsMS § 232 lg 1 kohaselt kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei nõustu ekspert T. Ra arvamusega. Seega on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus on jätnud põhjendamatult ekspert T. Ra arvamusega arvestamata. Ekspert T. Rp asus seisukohale. et hageja kohustuseks oli esitada kostjale ehitusprojekt, millise kohustuse jättis hageja täitmata. Maakohus ega ka ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja kohustuseks oli esitada ehitusobjekti osas ehitusprojekt. Lepingu p 7.
Arvestades hagi rahuldamise ulatust ning vastuhagi rahuldamist, kuulub nõuete tasaarvestamise tulemusena väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks kokku 11 819,78 eurot. Menetluskulu jaotus TsMS § 63 lg 1 järgi hagi osalisel rahuldamisel tuleb lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest. Hageja nõue kuulub rahuldamisele 97,7 % ulatuses ning vastuhagi 3,08 % ulatuses. Seega hageja menetluskulud tuleb jätta 97,7 % ulatuses kostja kanda ja 2,3 % ulatuses tema enda kanda. 20 Vastuhagi esitanud J.K.P. Consult OÜ menetluskulud tuleb jätta 96,92 % ulatuses tema enda kanda ja 3,08 % ulatuses OÜ KMT Prefab kanda. Kohtuistungi protokolli paranduse taotlus Apellant esitas taotluse 12.06.2013 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Vastustaja leiab, et kohtuistungi protokolli parandamiseks puudub alus. Kolleegium leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 50 lg 1 kohaselt menetlustoimingu protokoll peab kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Kolleegium ei tuvastanud, et protokollis on ebaõigesti kajastatud menetlusosaliste väited ning tegemist ei ole ka edasikaebamise seisukohalt olulise väitega. Gaida Kivinurm Margo Klaar Mare Merimaa
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.