KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 12.09.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-11015 Tsiviilasi A V hagi U R vastu lahutatud abikaasalt ülalpidamise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 19.06.2013 rahuldamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik U R määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A V (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Tõnu Mets Kostja U R (isikukood xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Menetluse liik Kirjalik menetlus määrus kaja RESOLUTSIOON:
- Pärnu Maakohtu 19.06.2013 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
- Jätta menetluskulud U R kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
- 08.03.2013 esitas A V Viru Maakohtule hagi U R vastu lahutatud abikaasalt ülalpidamise saamiseks. Kuivõrd kostja elukohaks oli Pärnu, siis keeldus Viru Maakohus 15.03.2013 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning edastas selle kohtualluvuse järgi Pärnu 1 Maakohtule. Kohus lahendas hagi 17.04.2013 tagaseljaotsusega, kuna kostja ei esitanud hagiavaldusele vastust. Nimetatud tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte 20.04.
- 16.05.2013 esitas kostja kohtule kaja, milles palus kaja rahuldada ja menetluse taastada. Kaja põhjenduste kohaselt ei saanud kostja, olles võhik õigusalaste dokumentide vallas, Sirje Must Advokaadibüroo koostatud ja Viru Maakohtule adresseeritud hagiavalduse kättesaamisel aru, et ta peab hagiavaldusele vastama Pärnu Maakohtule ja nii jäigi kostja vastus koostamata ja esitamata. Pärast hagimaterjalide kättesaamist halvenes järsult kostja tervis ning ta pöördus psühhiaatrite poole, kus selgus, et psüühiliste probleemide tõttu ei ole ta võimeline töötama. Koos kajaga esitas kostja vastuse hagiavaldusele ja Pirita Psühhiaatrikeskuse otsuse.
- Hageja vaidles kajale vastu. Hageja leidis, et asjaolu, et kohtualluvust asja käigus muudeti, ei saa olla põhjuseks menetluse taastamiseks, kuivõrd kostja ei esitanud vajalikke menetlusdokumente ka Viru Maakohtule, kes oleks need TsMS § 65 järgi edastanud Pärnu Maakohtule. Kaja lisana esitatud konsultatsiooni otsusest nähtub, et ravikonsultatsioonile on kostja pöördunud alles 02.05.2013 ehk ajal, kui hagile vastamise tähtaeg oli juba möödunud. Mõõdukas depressioon ei ole seisund, mis takistaks inimesel kohtuasju ajada või kohtuga ühendust võtta. Kostja tööprobleemid ei ole seotud mitte tervisliku seisundiga, vaid asjaoluga, et 11.03.2013 varahommikul jäi ta Rakvere lähedal bussiroolis joobeseisundis politseile vahele. Samuti nähtub toimiku materjalidest, et hagi koos lisadega on kostjale kätte toimetatud 27.03.2013 isiklikult allkirja vastu, seega ei kohaldu TsMS § 415 lg 1 p-d 1 ega
- Asjas olid olemas alused tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 407 lg 1 järgi ning TsMS § 407 lg 5 p-des 1-3 toodud asjaolusid ei esinenud. Kaja peamiseks motivatsiooniks on paljasõnalised väited, justkui oleks hagejal terviseprobleemid esinenud enne abielu (kusjuures kostja möönab, et töövõimetus vormistati abielu ajal) ning justkui puuduks kostjal rahaline võimekus elatise tasumiseks. Kaja ning sellega koos esitatud kostja vastus on nimetatud väidete osas täielikult tõendamata. Esimese astme kohtu määrus
- Pärnu Maakohus jättis 19.06.2013 määrusega kaja rahuldamata ja tsiviilasja menetluse taastamata.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 p 1 tulenevalt võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jäämise puhul oli hagi toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Väljastusteatel, millega teatati kostjale asja menetlusse võtmisest ning edastati menetlusdokumendid, on vastuvõtjana kirjutatud kostja nimi, dokumendi number ja allkiri. Seega on antud juhul hagimaterjalid toimetatud kostjale kätte 27.03.2013 isiklikult allkirja vastu ja kostjal peab olema kaja esitamiseks mõjuv põhjus. See põhjus peab TsMS § 417 lg 2 kohaselt olema lisaks mõjuvusele ka takistanud hagile vastamast ja kohtule sellest teatamast.
- Kostja on põhjendanud, et kuna kohtuasja materjalid olid adresseeritud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale, ei saanud ta aru, et ta peab vastama Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajale. TsMS § 422 lg 1 sätestatu kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Tegemist on lahtise loeteluga. Eelmärgitud haiguse põhistamiseks on TsMS § 422 lg 2 kohaselt ette nähtud sotsiaalministri 22.06.2004 määrusega nr 85 kehtestatud vorm, millisele kostja esitatud Pirita Psühhiaatriakeskuse konsultatsiooni 2 otsus ei vasta. Samas ei välista TsMS § 422 lg 3 ka muid tõendeid, mis põhistavad nimetatud ootamatut haigestumist, jätmaks teatud menetlustoiminguid tegemata.
- Kohus on aga seisukohal, et antud juhul ei saa kostja nimetatud põhjendusi ja tõendis esitatut lugeda mõjuvaiks hagile vastamata jätmiseks. Kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et kohtualluvust asja käigus muudeti, ei saa olla selliseks põhjuseks, kuivõrd kostja ei esitanud vajalikke menetlusdokumente ka Viru Maakohtule. Samuti ei tundnud ta ise huvi ega võtnud kohtuga ühendust, uurimaks, miks Pärnu Maakohus talle antud materjalid saatis. Samuti nähtub kaja lisana esitatud konsultatsiooni otsusest, et ravikonsultatsioonile on kostja pöördunud alles 02.05.2013 ehk ajal, kui hagile vastamise tähtaeg oli juba mitu nädalat läbi (vastamistähtaeg oli 14 päeva hagimaterjalide kättesaamisest ehk 10.04.2013). Kajale lisatud Pirita Psühhiaatriakeskuse konsultatsiooni otsusest nähtuvalt diagnoositi kostjal mõõdukas depressioon, milline aga ei ole kohtu hinnangul seisund, mis oleks takistanud kostjal kohtuga ühendust võtta ja paluda nt hagile vastamiseks antud tähtaja pikendamist või riigi õigusabi määramist. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist ettenägematute ja vältimatute takistustega.
- Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et otsus asjas on tehtud seaduse alusel, järgitud on kõiki menetlusnorme ning TsMS § 417 lg 1, 2 ja 4 alusel tuleb jätta kaja rahuldamata ja menetlus taastamata. Kostja sisulisi vastuväiteid hagile kohus kaja lahendamisel ei hinda. Määruskaebus
- 11.07.2013 esitatud määruskaebuses palub kostja maakohtu määruse tühistada ning tsiviilasja menetlus taastada.
- Kostja möönab, et objektiivselt ja formaalselt on kohtu järeldused küll õiged, aga kohus peaks lahendi tegemisel arvestama ka subjektiivseid asjaolusid. Paralleelselt käesoleva menetlusega on Pärnu Maakohtus käimas menetlus tsiviilasjas nr 2-13-5528, milles S R oma seadusliku esindaja A Vi kaudu soovib tõsta lapsele makstava elatise suurust. Mitme kohtuasja kuhjumine lühikesele ajaperioodile tekitas kaebuse esitajal segaduse ning tervisliku seisundi halvenemise, mistõttu ei suutnud ta adekvaatselt kohtu nõuetest täpselt aru saada.
- Kohtule esitatud tõendiga soovis kostja osundada asjaolule, et tema tervislik seisund halvenes järsult ning Pirita Psühhiaatriakeskuse otsusega fikseeriti vaid tagajärg. Vastustaja osundamine töökoha kaotusele läbi rikkumise on õige ja võis olla tingitud samuti depressiivsest seisundist. Kohus peaks siiski andma kaebuse esitajale võimaluse asja sisuliseks aruteluks. Vastus määruskaebusele
- Hageja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
- Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
- Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 19.06.2013 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
- Vaidlus puudub selles, et hagi menetlusse võtmise määrus ja hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 27.03.2012 (t lk 55). Seega on maakohus jõudnud 3 õigele järeldusele, et kostja peab kaja esitamisel põhistama mõjuva põhjuse, mis takistas tal hagile kirjalikult vastamast.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega, mille kohaselt ei ole hagile vastamata jätmine tingitud mõjuvast põhjusest ning ei pea selles osas TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt vajalikuks maakohtu vastavaid põhjendusi korrata.
- Määruskaebuse väide, mille kohaselt põhjustas mitme kohtuasja kuhjumine kostjal segaduse ja tervisliku seisundi halvenemise, mistõttu ei suutnud ta kohtu nõuetest aru saada, ei anna alust käesoleva tsiviilasja menetluse taastamiseks. Hagi menetlusse võtmise määruses oli lisaks hagile vastamise tähtajale selgesõnaliselt märgitud ka see, et kohtule esitatavad kirjalikud dokumendid tuleb posti teel esitades saata Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja aadressil Kuninga 22, Pärnu 880099 või viia nimetatud aadressil asuvasse kohtu kantseleisse. Kolleegium möönab, et kostjal esinenud mõõdukas depressioon võis väljakujunenuna põhjustada tahtepuudust kohtuasjadega tegeleda, kuid kolleegiumi hinnangul ei saa pidada seda põhjuseks, mis takistanuks kostjal kohtu nõuetest mittearusaamise või kohtumenetlusega otsekohe tegelemise võimatuse korral kohtuga ühendust võtta ja paluda esitatud nõuete selgitamist, hagile vastamiseks antud tähtaja pikendamist või riigi õigusabi määramist. Õige on maakohtu tähelepanek, et kaja lisana esitatud arstitõendi kohaselt nähtub, et ravikonsultatsioonile on kostja pöördunud alles 02.05.2013 ehk ajal, kui hagile vastamise tähtajast oli mitu nädalat möödas. Tõendit selle kohta, et kostja vaimne tervis ja hingeline seisund oleks ka hagile vastamise tähtaja jooksul valmistanud talle kohtuga suhtlemise raskusi, kajale lisatud ei ole.
- Kuivõrd kostja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust hagile vastamata jätmiseks ega märkinud asjaolusid, millest tuleneks maakohtu poolne õigusrikkumine määruse tegemisel, siis puudub alus kaja rahuldamiseks ja käesoleva tsiviilasja menetluse taastamiseks ning asja sisulise arutelu jätkamiseks.
- Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav 4