KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) §-des 22, 222 ja 223 esitatud nõuetele. HALDUSKOHTU LAHEND

1. Tartu Halduskohtu 17.02.
2. a otsusega jäeti G. Danieli kaebus rahuldamata.

§ 22

lg 1 alusel on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 222 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Seega on vallavalitsuse otsus seaduslik ja puudub alus selle tühistamiseks.

§ 223

lõige 3 punkt 3 alusel võib vallavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata kui vallavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Vallavalitsus võib

§ 223

lõige 3 punkt 3 alusel jätta toimetulekutoetuse määramata vaatamata pere kuusissetuleku suurusele, kui leitakse, et perel on toimetulekuks piisavaid muid vahendeid. Nii komisjoni otsus kui vallavalitsuse järeldused ja otsus on tehtud toetuse taotleja enda poolt esitatud andmete põhjal. Nendest tõenditest nähtub, et kaebaja ja tema pere kasutuses ning omandis on mitu eluruumi, millest osa kasutatakse ärilisel eesmärgil (üüritulu), mida kinnitas kaebaja ka kohtuistungil. Samuti kuulub perele kümme erinevat mootorsõidukit ning mitmed kinnisasjad. Nendest andmetest saab teha järelduse, et taotlejal ja tema perel on igakuuliselt piisav sissetulek, mis on võimaldanud sellisel hulgal vallas- ja kinnisvara omandada ning hooldada. Taotleja ja tema perekonna kasutuses olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad taotlejale ja tema perekonnale piisavad vahendid toimetulekuks, seda sõltumata sellest, et taotleja ise ja tema abikaasa on füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE). Samas ei saa toimetulekutoetus olla ettevõtja majandustegevusest tuleneva võimaliku kahju korvamise vahendiks. Majanduslike kohustuste võtmisel tuleb taotlejal ette näha, kas ta suudab need tasuda samal ajal tagades ka pere toimetuleku. Kaebaja on võtnud juulikuus pangalaenu põllumajandustehnika ostmiseks. Seega on kaebajal igakuiselt piisav sissetulek, mis võimaldas saada pangalaenu. Lisaks on alusetu ja tõendamata kaebaja väide, mille kohaselt vallavalitsus diskrimineerib teda varalise ja sotsiaalse seisundi ning muude asjaolude tõttu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. G. Daniel esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja soovib võtta vastustusele halduskohtu kohtunik, sest ta on rikkunud kohtuniku vannet oma õigusvastase ja seadusega mitte kooskõlas oleva tegevusega. Kaebaja soovib kohtult enda väärikuse alandamise, teotamise, tervise kahjustamise ning tema sotsiaalse seisundi tõttu diskrimineerimise heastamist. Kohus ei ole aidanud halduskohtumenetluse seadustiku § 11 lg 1 p 3 kohaselt kaebajat eesmärgi saavutamiseks vajalike taotluste lisamisel. Kohus ei ole kontrollinud kaebaja majanduslikku olukorda, mille alusel oleks võinud kaebaja riigilõivust vabastada. Kohus oleks pidanud aru saama asjaolust, et kuna kaebus esitati toimetuleku määramiseks, siis ei ole kaebajal raha riigilõivu tasumiseks. Kohus ei ole kontrollinud vastustaja seletuste tõele vastavust. Kohus on pidanud usaldusväärseks ja asjakohaseks tõendit, mille kohaselt Pajusi Vallavalitus ei ole taganud õigust riigi abile puuduse korral ja ei ole järginud Maksu- ja Tolliameti poolt aksepteeritud netosissetuleku arvestamise põhimõtteid. Kaebaja pere netosissetuleku arvestamine Pajusi Vallavalitsuse poolt ei vasta kehtivale seadusandlusele, kuna FIE netosissetuleku arvutamisel selle saamiseks tehtud kulutusi sotsiaaltoetuse määramisel sissetulekust maha ei arvata. Samas on kohus eelpoolnimetatud tõendit eiranud otsuse 2 kirjutamisel. Vallavalitus pole teinud täpsema sissetuleku arvestust, vaid on öelnud, et pere toimetuleku võimaluseks on vara müümine. Kaebajal puudub mittevajalik vara, mida tal oleks võimalik müüa. Kohus ei ole otsuses ära näidanud kaebajal piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Kohus leidis otsuses, et valla- või linnavalitsus ei või jätta toimetulekutoetust määramata

§ 223

§ lg 3 punktis 3 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav elutruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed. Kohus pole tõendanud ega kontrollinud, kas kaebaja perekonna majanduslik olukord vastab eelpoolnimetatud tingimustele. Kaebajale on väidetud ühel kohtuistungil, et talle ei maksta toimetulekutoetust sellepärast, et tal on võimalus äraelamiseks ise toiduaineid kasvatada. Kohus pole kontrollinud kaebaja vastavust

§ 223lg 3 p 3 tingimustele ja pole ka põhjendanud selle mittetegemist.

Pajusi Vallavalitsus on käinud ka kaebaja kodus ning pannud kirja, mida kodu sisaldab. Kaebajale pannakse süüks, et ta ei osanud 2,5 aastat ette näha, et tal tulevad rahalised raskused. Kaebaja perekonna diskrimineerimine toimetulekutoetuse maksmisel sai alguse

1. aastal. Kaebaja soovib kohtuniku suhtes õigusvastase ja seadusteel mitte vastava tegevuse eest karistusseadustiku § 311 kohaldamist. Kohus on tekitanud õigusvastase otsusega kahju nii kaebajale kui ka riigile. Riik on õigusvastaste otsuste tegijale selle eest palka maksnud ja halduskulusid kandnud. Kohus on käesolevas kohtuasjas kohtute õigusvastase tegutsemise tõttu soodustanud inimkaubandust.
2. Pajusi Vallavalitsus palub jätta G. Danieli apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kaebaja kaebus on põhjendamatu, laialivalguv ja paljasõnaline.

§ 22

lg 1 kohaselt on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 222 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Varanduslikust olukorrast lähtumise aluseks on aga

§ 223

lg 3 p 3, mille kohaselt võib valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata, kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Isik peab müüma sellise vara, mis pole vajalik tema enda ja perekonna põhjendatud vajaduste rahuldamiseks. Vastasel korral ei ole isik teinud kõike endast sõltuvat, et enda ja oma perekonna toimetulekut parandada ja ning riigil ei ole seetõttu abi andmise kohustust. Kaebajal ja tema perekonnaliikmetel on kinnis- ja vallasvara, mille võõrandamise läbi on võimalik hankida endale elatusvahendeid. See, kuidas täpselt oma vallas- või kinnisasju käsutada, on iga konkreetse isiku enda otsustada. Toimetulekutoetuse taotlemisel tuleb arvestada, et esmavajaduste raamidest väljuva vara omamine toob üldjuhul kaasa toimetulekutoetuse määramisest keeldumise. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 17.02.
2. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid oma otsuses HKMS § 201 lg 4 alusel korrata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
3. Kaebaja on apellatsioonkaebuses soovinud talle väärikuse alandamise, teotamise, tervise kahjustamise ning sotsiaalse seisundi tõttu diskrimineerimise heastamist. Seega on ta sisuliselt esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Sellise nõude esitas kaebaja ka halduskohtule esitatud kaebuses. Tartu Halduskohus jättis 27.10.
4. a määrusega kaebaja vabastamata riigilõivust ning kuna kaebaja ei tasunud riigilõivu, siis 14.11.
5. a määrusega kaebus selles osas tagastati. Seega ei ole kaebajal apellatsioonimenetluses õigus nõuda talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. 3 9.

§ 22

lg 1 sätestab, et toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 222 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

§ 223

lg 3 p 3 alusel võib valla- või linnavalitsus jätta toimetulekutoetuse määramata, kui valla- või linnavalitsuse vastav komisjon leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olevad valla- ja kinnisasjad tagavad temale või perekonnale toimetulekuks piisavaid elatusvahendeid.

§ 223

lg 42 kohaselt ei või jätta toimetulekutoetust määramata käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud põhjendusel, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis on ainult üks aastaringselt elamiseks kasutatav eluruum ning elamiseks, õppimiseks ja töötamiseks hädavajalikud esemed. Seega on seadusest tulenevalt toetuse määrajale antud diskretsiooniõigus ja ta võib kaaluda seda, kas toimetulekutoetust taotleval isikul on piisavalt vahendeid toimetulekuks või mitte. 10. Kaebaja enda poolt esitatud andmetest lähtuvalt on kaebaja pere omandis rohkem kui üks eluruum. Peale oma elukoha XXX külas omab perekond XXX korteriomandit Põltsamaa linnas, saades nende eest üüritulu. Samuti kuulub perele XXX erinevat mootorsõidukit. G. Danielile kuulub ka XXX kinnisasja. Kaebaja enda poolt vastustajale esitatud andmete alusel oli kaebaja perekonna sissetulek XXX eurot, millest eluasemekuludeks läks 53.73 eurot.

sätted ei välista füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlusest saadava sissetuleku arvamist toimetulekutoetust taotleva perekonna sissetuleku hulka. Füüsilisest isikust ettevõtja netosissetuleku kindlakstegemisel tuleks lähtuda ettevõtluse tulust, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud ning ettevõtlusega seotud maksud. Samas ei ole kaebaja välja toonud ei vastustajale esitatud taotluses kui ka halduskohtumenetluses kulusid, mida oleks pidanud maha arvama enne sissetuleku lõplikku kindlakstegemist.

sätetest tulenevalt on vallavalitsus kohustatud andma vallas elavale isikule sotsiaalabi, kui isiku ja perekonna võimalused toimetulekuks ei ole piisavad. Juhul, kui isikul on toimetulekuks piisavalt rahalisi vahendeid või võimalik müüa oma vara, mis pole põhjendatud vajaduste rahuldamiseks, siis on tal võimalik ise toime tulla ning talle ei ole vajalik anda sotsiaalabi. Selline seisukoht on kooskõlas ka Riigikohtu halduskolleegiumi 27.02.

1. a lahendi nr 3-3-1-8-03 p-ga
2. Käesoleval juhul on kindlalt võimalik väita, et kolmeliikmeline perekond ei vaja oma vajaduste rahuldamiseks 10 mootorsõidukit. Seega on halduskohus õigustatult jätnud kaebaja kaebuse rahuldamata.
3. Asjakohased ei ole apellatsioonkaebuse põhjendused selle kohta, et kuna kohus on teinud õigusvastase otsuse, siis tuleb kohtuniku suhtes kohaldada KarS § 311, et kohus on tekitanud kahju nii kaebajale kui ka riigile, et kohus soodustab õigusvastase tegevusega inimkaubandust ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Einar Vene Madis Ernits 4 Agu Timmi