3-10-3309/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits 06.12.2012, Tartu 3-10-3309 Romeo Kalda kaebus Viru Vangla 07.12.

1. a vaideotsuse nr 6-12/240-1 tühistamiseks ning Viru Vangla toimingu (07.04.2010 läbiotsimisel äravõetud asjade kohta koostatud aktist koopia andmata jätmine) õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 31.03.
2. a otsus Romeo Kalda apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Romeo Kalda Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31.03.
4. a otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
5. Jätta kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o hiljemalt 07.01.2013 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. 07.04.2010 teostasid valvurid kaebaja kambris nr 3451 läbiotsimise, mille käigus leidsid ja võtsid keelatud esemena ära peegli ning koostasid eseme äravõtmise akti. Kaebaja taotles koheselt ka akti koopiat, kuid valvurid seda talle ei väljastanud.
7. 09.04.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale vaide (registreeritud 12.04.2010) nr 6-12/240 (tl 8), milles taotles 07.04.2010 teostatud läbiotsimisel peegli äravõtmise kohta koostatud akti väljastamist ning üldise preventiivse ettekirjutuse tegemist, et edaspidi väljastataks aktid koheselt.
8. 20.04.2010 väljastas vastustaja kaebajale koopia läbiotsimisel koostatud aktist (tl 8, märge lehekülje allosas).
9. 07.12.
10. a vaideotsusega nr 6-12/240-1 (tl 9) jättis Viru Vangla direktor kaebaja vaide peegli äravõtmise aktist koopia väljastamiseks ettekirjutuse osas rahuldamata ning jättis läbi vaatamata ja tagastas vaides esitatud taotluse II üksuse peaspetsialist-üksuse juhile preventiivse ettekirjutuse koopiate väljastamise kohta tegemiseks. Vaideotsuse kohaselt oli vaide lahendamise hetkeks koopia väljastatud. Vastustaja möönis vaideotsuses hilinemist toimingu teostamisel, kuid oli seisukohal, et teabe väljastamisega on vaide esitaja õiguste rikkumine kõrvaldatud. Üldise preventiivse ettekirjutuse tegemise taotluse osas leidis Viru Vangla direktor, et haldusorganil pole võimalik teha ettekirjutust tulevikus toimuda võivate toimingute osas.
11. 10.12.2010 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 4-7), milles taotleb Viru Vangla 07.12.
12. a vaideotsuse nr 6-12/240-1 tühistamist, Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist edaspidi läbiotsimisel äravõetud esemete kohta koostatud aktist koopia koheseks väljastamiseks kohustamiseks tulenevalt vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 63 lg-s 2 sätestatust. Kaebaja on seisukohal, et 07.04.
13. a aktist kaebajale koopia mitteväljastamisega rikuti VSkE § 63 lg-t 2 ning kaebaja sellesisulistele korduvatele palvetele anda aktist koopia keeldumisega rikuti PS §-st 14 tulenevat hea halduse põhimõtet. Asjaolu, et alles pärast 09.04.2010 vaide esitamist anti 20.04.2010 kaebajale aktist koopia, ei tee rikkumist olematuks. Kaebaja leiab, et vaideotsuses on lähtutud ebaõigetest kaalutlustest ning vääralt kohaldatud norme. Seadusega ei ole kooskõlas vastustaja väide, et vaide võib jätta rahuldamata, kuna vaide esitamise aja ja vaideotsuse vahelisel ajal sooritati toiming, mille ettekirjutust kaebaja taotles vaides. Kuna vaide esitamine ja ettekirjutuse tegemise taotlus olid põhjendatud, siis tulnuks vaideotsuses vaie selles osas rahuldada. Ettekirjutuse tegemine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks, et kaebaja ei peaks esitama edaspidi vaideid ja taotlusi, et läbiotsimisel äravõetud esemete kohta koostatud aktist koopiat saada. Vaideotsus, millega on vaie jäetud rahuldamata aktist koopia väljastamiseks ettekirjutuse tegemise osas ja tagastatud preventiivse ettekirjutuse tegemise osas, rikub kaebaja subjektiivseid õigusi heale haldusele, õiguspärasele ootusele, õiguskindlusele ning on vastuolus õigusselguse põhimõttega. Kaebuse esitamise põhjendatud huvina märgib kaebaja preventiivset eesmärki, et vastustaja tegevus aktist koopia väljastamisest keeldumisel ning ettekirjutuse taotluse osas vaide tagastamisel ei korduks.
14. Tartu Halduskohus võttis 27.01.
15. a määrusega kaebaja kaebuse Viru Vangla 07.12.
16. a vaideotsuse nr 6-12/240-1 tühistamiseks ning Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks menetlusse ning tagastas kaebaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon, HKMS v. r) § 11 lg 31 p 5 alusel osaliselt nõude osas, millega kaebaja taotles Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist läbiotsimisel äravõetud esemete kohta koostatud aktist koopia koheseks väljastamiseks.
17. Vastustaja tunnistab oma 23.02.
18. a vastuses (tl 23-26) kohtule, et käesoleval juhul jäi kaebajale koopia aktist edastamata, kuid leiab, et kinnipeetava poolt välja toodud preventiivset huvi ei saa käesoleval juhul arvestada põhjendatud huvina. Kuna vastustaja 2 tunnistab, et ei andnud kinnipeetavale õigeaegselt aktist koopiat, ei saaks kohtu poolt vastustaja vaidlustatud toimingu õigusvastasuse konstateerimine kuidagi kaasa aidata sellele, et vastustaja edaspidi ei eksiks. Vastustaja märgib, et on käesoleval juhul teadlik, et pidanuks väljastama aktist koopia koheselt. Aset leidnud õigusvastane käitumine on erand, mitte reegel ning Viru Vangla ametnikud püüavad selliseid vigu vältida ka ilma kohtupoolse konstateeringuta. Eelpooltoodust tulenevalt jääb vastustajale arusaamatuks, millisel viisil aitab käesolevas asjas õigusvastasuse tuvastamine kaasa isiku õiguste rikkumise vähenemisele tulevikus. Vastustaja on seisukohal, et kui asjast saadav kasum ei saa ületada asjaga kaasnevat kulu ning isiku õigusi ei ole olulisel määral rikutud, siis õigusvastasuse tuvastamise kaebusi ei peaks preventiivsel eesmärgil sisuliselt menetlema. Vastustaja on seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks, sest riive kaebaja õigustesse oli praktiliselt olematu. Vastustaja on eksimusest teadlik ning püüab sellelaadseid eksimusi edaspidi vältida, kuid on seisukohal, et kohtupoolne tuvastamiskonstateering ei saa vältimisele kuidagi kaasa aidata. Vastustaja märgib, et akti mitteõigeaegsel andmisel ei saanud isiku õigused olulisel määral rikutud ning isikule ei saabunud akti õigeaegse andmata jätmisega mingisuguseid tagajärgi. Kaebaja oli teadlik, et läbiotsimise käigus võeti tema kambrist keelatud ese – peegel ning ta sai anda intsidendi kohta ka selgitused. Samuti anti kaebajale aktist koopia 20.04.
19. Kuna kaebaja on koopia aktist kätte saanud ning preventiivset ettekirjutust pole võimalik ka kohtul teha, siis jääb arusaamatuks, mis põhjusel rikub välja antud vaideotsus kaebaja õigusi. Aktist koopia väljastamisega lõppes vastustaja kestev õigusvastane tegevus kaebaja suhtes. Pärast väljastamist ei saanud sooritamata jäetud toiming enam kaebaja õigusi jätkuvalt rikkuda. Kuna vaidega taotletud eesmärk oli saavutatud enne vaide läbi vaatamist ning läbi vaatamise hetkel õiguste rikkumist enam ei esinenud, siis ei olnud võimalik vaiet rahuldada. Vaie on võimalik rahuldada siis, kui vaide lahendamise hetkel vaides vaidlustatud toiming (või sooritamata jäetud toiming) endiselt rikub vaide esitaja õigusi. Vastustaja taotleb kohtult jätta kaebaja kaebus õigusvastasuse tuvastamise nõude osas läbi vaatamata, sest kaebajal ei saa käesoleval juhul olla põhjendatud huvi õigusvastasuse tuvastamiseks. Vaideotsuse kehtetuks tunnistamise osas palub vastustaja kaebus rahuldamata jätta. Juhul, kui kohus jätab vastustaja taotluse õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebuse läbi vaatama jätmiseks rahuldamata, palub vastustaja jätta kaebus õigusvastasuse tuvastamise nõude osas samuti rahuldamata.
20. 20.03.2011 halduskohtule esitatud seisukohas leiab kaebaja, et vastustaja poolt menetluse lõpetamise taotlemine ei ole kooskõlas hea halduse tavaga ning selgitab, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine on vajalik kaebaja õiguste kaitseks tulevikus. Kaebaja märgib, et põhjendatud huvina on käsitletava preventiivne huvi, vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes.
21. Tartu Halduskohus jättis 31.03.
22. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata. Viru Vangla 07.12.
23. a vaideotsuse nr 6-12/240-1 tühistamise nõude osas on kohus seisukohal, et vaidlustatud vaideotsus on õiguspärane ja ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuna kaebaja poolt vaides esitatud toimingu sooritamiseks kohustamise nõue oli vaideotsuse tegemise ajaks lahendatud, st toiming oli sooritatud, siis on vastustaja jätnud õiguspäraselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lõike 1 punkti 3 alusel selles osas vaide rahuldamata. Halduskohus viitab HMS § 87 lõike 2 punktile 3, mille kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult, ning leiab, et kuna käesoleval juhul ei ole kaebaja õigusi rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult, siis puudub halduskohtul ka alus vaideotsuse tühistamiseks. 3 Halduskohus on seisukohal, et ka tuvastamiskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kuna vastustaja on oma õigusvastast tegevusetust tunnistanud ja toimingu sooritanud, siis on halduskohus seisukohal, et tuvastamiskaebuse rahuldamine ei saa soodustada kaebaja õiguste kaitset tulevikus, kuna puudub igasugune vajadus suunata vastustajat esemete äravõtmise vormistamiseks ja sellest kaebajat õiguspäraselt teavitamiseks. Halduskohtu hinnangul puudub igasugune alus eelduseks, et vastustaja on analoogses küsimuses uuesti kaebaja suhtes õigusvastaselt tegevusetu, mille tõttu ei ole preventiivne eesmärk põhjendatud huvina piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse rahuldamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
24. 01.05.2011 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl 54-58), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 31.03.
25. a kohtuotsus. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus ebaõigesti asunud seisukohale, et vaidlustatud vaideotsus on õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja hinnangul on halduskohus jätnud läbi vaatamata kaebaja poolt kaebuses esitatud väited ja õiguslikud seisukohad ning jätnud kohtuotsuses neile hinnangu andmata. Kaebaja märgib, et esitas 07.04.2010 korduvalt valvuritele suuliselt palved, et väljastataks aktist koopia, kuid sellele ei reageeritud. Kuna kaebajale anti aktist koopia vaidemenetluse käigus pärast tema poolt vaide esitamist, tulnuks vaideotsusega vaie selles osas rahuldatuks lugeda, kuna ettekirjutus täideti ning vaie oli põhjendatud. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta, et vaie jäeti rahuldamata eelkõige materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega. Nimelt leidis vastustaja vaideotsuses, et tulenevalt avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 2 p-st 1 ei väljastata kaebajale teistkordselt aktist koopiat. Kaebaja juhib tähelepanu, et ta ei olegi vaides esitanud teabenõuet või taotlust teistkordseks koopia saamiseks. Seega on vastustaja vaideotsuses ebaõigesti viidanud AvTS § 23 lg 2 p-le 1 ning jätnud vaide rahuldamata. Kaebaja leiab, et vaide saab jätta rahuldamata, kui vaie on põhjendamatu ning haldusorgan ei ole vaides esitatud taotlusi rahuldanud. Kui vaidemenetluses sooritatakse vaides taotletud toiming, siis on vaie selles osas põhjendatud ning vaideotsuse resolutsioonis ei saa jätta vaiet rahuldamata. Seega ei vasta vaideotsuse resolutsioon faktilistele asjaoludele. Kaebaja märgib, et kuna VSkE § 63 lg-st 2 tulenevalt on vangla kohustatud aktist koopia koheselt läbiotsimise lõppedes väljastama ja kaebaja ei pea selleks esitama eraldi teabenõuet, siis oli ettekirjutuse tegemise nõue vaides lubatud ning see tuli lahendada, mitte tagastada. Kaebaja on seisukohal, et halduskohus on vääralt asunud seisukohale, et vastustaja oli aktist koopia väljastamata jätmisega tegevusetu 07.04.2010-09.04.
26. Tegelikult oli vastustaja tegevusetu 07.04.2010 kuni 20.04.
27. Kaebaja leiab, et halduskohus on ilmselt eksinud kuupäeva märkimisel. Kaebaja hinnangul on halduskohtu seisukoht, et preventiivne eesmärk põhjendatud huvina ei ole piisav, et õigustada tuvastamiskaebuse rahuldamist, vastuolus Riigikohtu praktikaga. Kaebaja on kaebuses leidnud, et põhjendatud huvi on preventiivne eesmärk, et vastustaja selliselt ei käituks ning selline tegevus ei korduks nii aktidest koopiate väljastamisest keeldumisel kui ka ettekirjutuste taotluste osas vaide tagastamisel. Halduskohus ei ole aga oma otsuses kaebaja poolt toodud põhjendatud huvi käsitlenud. Samuti ei ole kohus analüüsinud kaebaja seisukohta, et antud asjas on vajalik tuvastamiskaebuse lahendamine, kuna see soodustab kaebaja õiguste kaitset tulevikus, aidates vältida õigusrikkumiste kordumist ning motiveerides haldusorganit edaspidi õigusaktides sätestatud järgima ja täitma.
28. Vastustaja palub oma 25.05.2011 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 65-67) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja ei nõustu kaebaja lähenemisega, et vaie tulnuks rahuldada, sest akt oli antud ja toiming oli sisuliselt sooritatud. Vastustaja on seisukohal, et kuna vaide esitajale oli 4 koopia aktist antud, jääb arusaamatuks, miks pidanuks vangla vaide rahuldama. Vaide rahuldamise puhul oleks vastustaja pidanud kaebajale väljastama aktist uue koopia, sest vaides oli kaebaja taotlenud akti andmist, mis aga ei ole otstarbekas, sest kaebajale oli üks koopia aktist juba väljastatud. Kuna vaidemenetluses ei saa eraldiseisvalt õigusvastasust tuvastada, siis ei oleks vanglal olnud mingisugust alust vaiet rahuldada. Kuna vangla on käitunud vaiet mitte rahuldades õiguspäraselt, siis ei saanud ka kohus asuda seisukohale, et vangla pidanuks kaebaja vaide rahuldama. Preventiivse ettekirjutuse tegemise nõude osas märgib vastustaja, et seadused on vanglale täitmiseks kohustuslikud ning seaduste järgmiseks ei saa ennetavalt teha ettekirjutust, sest ei ole teada, kas rikkumine üldse aset leiab. Ettekirjutuse toimingu sooritamiseks saab teha alles igal konkreetsel juhul eraldi. Nimelt kui vanglal on mingi kohustus tekkinud ja vangla on jätnud selle täitmata, siis alles seejärel saab kaebaja nõuda selle kohustuse täitmist. Näiteks kui käesoleval juhul jäeti kinnipeetavale pärast läbiotsimist koheselt akt andmata, siis võis ta vaidemenetluse käigus taotleda ainult selle akti andmist HMS § 72 lg 1 p 3 alusel, mis jäeti talle andmata. Kinnipeetaval puudub õigus nõuda kõigi järgnevate aktide andmist tähtaegselt, sest pole teada, kas haldusorgan edaspidi aktide andmisel üldse eksib. Kohustamisnõue on nõue, mis kohustab haldusorganit tagantjärele haldusorgani poolt toime pandud rikkumist kõrvaldama, kas siis haldusakti andmise, kehtetuks tunnistamise toimingu sooritamise vms kujul. Kui haldusorgan ei ole veel rikkumist toime pannud, siis ei ole võimalik millegi kõrvaldamist nõuda. Vastustaja tunnistab, et jättis kaebajale koopia aktist edastamata, kuid leiab, et kaebaja poolt välja toodud preventiivset huvi ei saa käesoleval juhul arvestada põhjendatud huvina. Vastustaja on seisukohal, et kaebust ei oleks pidanud selles osas üldse sisuliselt menetlemagi. Kohtupoolne õigusvastasuse tuvastuskonstateering ei saa kuidagi kaasa aidata sellele, et edaspidi vastustaja ei eksiks. Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamine oleks vajalik juhul, kui haldusorgan ise enda ebaõiget käitumist ei mõistaks või ei tunnistaks. Sellisel juhul oleks alust arvata, et haldusorgan ei muuda enda rakendatavat praktikat ning kohtul tuleb sekkuda selleks, et haldusorgan taas õigele teele juhtida. Käesoleval juhul on vastustaja teadlik, et pidanuks väljastama aktist koopia koheselt. Haldusorganil on kohustus järgida seadusest tulenevaid nõudeid ning kohtuotsus seda kohustust käesolevas asjas mõjutada ei saa. Eelpooltoodust tulenevalt jääb vastustajale endiselt arusaamatuks, millisel viisil aitab käesolevas asjas õigusvastasuse tuvastamine kaasa isiku õiguste rikkumise vähenemisele tulevikus. Samuti juhib vastustaja kohtu tähelepanu, et akti mitteõigeaegsel andmisel ei saanud kaebaja õigused olulisel määral rikutud ning kaebajale ei saabunud akti õigeaegse andmata jätmisega mingisuguseid tagajärgi. Kaebaja oli teadlik, et läbiotsimise käigus võeti tema kambrist keelatud ese – peegel, ning ta sai anda intsidendi kohta ka seletused. Vastustaja on seisukohal, et menetlusökonoomia ja efektiivse kohtumenetluse printsiipe arvesse võttes ei saa kaebaja poolt viidatud Riigikohtu seisukohad tähendada seda, et alati kui haldusorgan kehtestatud normi vastu mingilgi määral eksib, toob see automaatselt kaasa vastavasisulise tuvastamiskaebuse sisulise menetlemise, selle rahuldamise ja riigilõivu väljamõistmise haldusorgani kahjuks, andmata seejuures kaebuse esitajale mingisugust reaalset käegakatsutavat kasu. Vastustaja on seisukohal, et kui asjast saadav kasu ei saa ületada asjaga kaasnevat kulu ning isiku õigusi ei ole olulisel määral rikutud, siis ei peaks õigusvastasuse tuvastamise kaebusi preventiivsel eesmärgil sisuliselt menetlema või rahuldama. Seega on vastustaja seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi kõne all oleva toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
29. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Siiski tuleb osaliselt muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata. 5
30. Käesoleva asja lahendamisel kohalduvad asjassepuutuvate õigusaktide järgmised redaktsioonid: vangistusseaduse (VangS) 01.01.2010 kuni 18.07.2010 kehtinud redaktsioon, vangla sisekorraeeskirja (VSkE) 08.03.2010 kuni 14.07.2010 kehtinud redaktsioon, Justiitsministri 01.04.
31. a määruse nr 23 „Vangistuse ja eelvangistuse täideviimise üle järelevalve korraldamine“ (JärelevK) 11.12.2009 kuni 30.09.2011 kehtinud redaktsioon, haldusmenetluse seaduse 01.01.2010 kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsioon (HMS) ning avaliku teabe seaduse 01.01.2010 kuni 31.05.2010 kehtinud redaktsioon (AvTS).
32. Halduskohus on otsuse põhjendustes esmalt märkinud, et Tartu Halduskohtu 27.01.
33. a määrusega (tl 17) tagastati kaebaja kaebus nõude osas, millega kaebaja taotles Viru Vanglale ettekirjutuse tegemist läbiotsimisel äravõetud esemete kohta koostatud aktist koopia koheseks väljastamiseks HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Kuna tegemist on jõustunud kohtumäärusega, ei käsitlenud halduskohus oma lahendis kaebaja väiteid seonduvalt kohustamiskaebuse esemega. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu eeltoodud seisukohaga ega pea seetõttu vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuses toodud põhjendusi vastustajale preventiivse ettekirjutuse tegemise osas.
34. Kaebaja on esitanud halduskohtule Viru Vangla 07.04.
35. a toimingu ehk peegli äravõtmisel koostatud akti mitteandmise õigusvastasuse tuvastamise nõude. Kaebaja on kaebuses ning apellatsioonkaebuses seisukohal, et olukorras, kus temalt võeti ära peegel, kohaldub VSkE § 63 lg 2, mille kohaselt koostatakse kinnipeetavalt äravõetud asjade ja dokumentide kohta akt kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetavale allkirja vastu. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja sellise seisukohaga. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et 07.04.2010 teostasid Viru Vangla valvurid kaebaja kambris läbiotsimise. JärelevK § 43 lg 1 kohaselt on läbiotsimine tegevus, mille käigus kontrollitakse vangla territooriumile sisenevat või väljuvat või seal viibivat isikut või kinnipeetavat, kinnipeetavate elu- või olmeruume või vangla territooriumil paiknevaid teisi ruume. Vangla tegevust reguleerivad läbiotsimise korral peale Justiitsministri 01.04.
36. a määruse nr 23 neljanda peatüki ka VangS § 68 ning VSkE §-d 66-69 ja §
37. Sellisele seisukohale on asunud ka Riigikohtu halduskolleegium oma 05.03.
38. a lahendis haldusasjas nr 3-3-1-102-08 (p 18), märkides ka, et läbiotsimise korral ei ole kohaldatav VSkE § 63 lg
39. Läbiotsimise käigus leitud eseme kohta akti koostamist reguleerib VSkE § 71, mis ei näe ette kinnipeetavale aktist koopia väljastamist. Seega ei olnud vastustajal seadusest tulenevat kohustust väljastada 07.04.2010 läbiotsimisel ära võetud peegli äravõtmisel koostatud akti kaebajale sõltumata sellest, kas kaebaja taotles akti väljastamist või mitte.
40. Kuigi vastustaja ei pea seaduse alusel väljastama koheselt kinnipeetavale läbiotsimise käigus leitud eseme äravõtmise aktist koopiat, ei välista see võimalikku vastustaja kohustust väljastada akt kinnipeetavale viimase taotlusel. Leitud eseme äravõtmise akti näol on tegemist haldusmenetluse käigus koostatud dokumendiga, mille osas kehtib tulenevalt VangS § 11 lg-st 1 HMS § 37 lg-s 1 sätestatud igaühe õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. HMS § 37 lg 3 kohaselt toimub dokumentidest väljavõtete või koopiate tegemine ning kulude hüvitamine avaliku teabe seaduses sätestatud korras. Leitud eseme äravõtmise akt on ühtlasi avalik teave AvTS § 3 lg 1 tähenduses ning kinnipeetava taotlus leitud eseme äravõtmise akti väljastamiseks teabenõue AvTS § 6 tähenduses.
41. Kaebaja on kaebuses ja apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt taotlenud talle peegli äravõtmisel koostatud akti väljastamist nii 07.04.2010 suuliselt koheselt pärast kaebajalt peegli äravõtmist kui ka vastustajale 09.04.2010 esitatud kirjalikus avalduses, mis on pealkirjastatud vaidena. AvTS § 18 lg-st 1 tulenevalt täidetakse teabenõue viivituseta, kuid 6 mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Kuna esimesena esitas kaebaja teabenõude 07.04.2010, siis oleks vastustaja pärast kaebajalt suulise taotluse saamist esimesel võimalusel taotletud akti väljastama. Kuna aga seadusega on paika pandud 5-päevane ajavahemik, mille kestel ei loeta teabevaldajat teabenõude täitmisega viivituses olevaks, siis ei saa lugeda õigusvastaseks ka vastustaja 07.04.
42. a toimingut ehk kaebajale akti koheselt mitteväljastamist. Ringkonnakohus ei saa hinnata vastustaja tegevuse õiguspärasust teabenõudele vastamisel 20.04.2010, kuna kaebaja on taotlenud kohtult üksnes vastustaja 07.04.
43. a toimingu õigusvastasuse tuvastamist ning tulenevalt eeltoodud põhjendustest ei olnud vastustaja 07.04.
44. a toiming kaebajale akti koheselt mitteväljastamisel õigusvastane.
45. Kaebaja nõude osas Viru Vangla 07.12.
46. a vaideotsuse tühistamiseks on halduskohus asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei ole kaebaja õigusi rikutud vaidemenetluse esemest sõltumatult, mistõttu puudub alus vaideotsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu selle seisukohaga. Antud juhul ei saa tegemist olla vaidemenetluse esemest sõltuva vaideotsuse vaidlustamisega. HMS § 87 lg 2 p-st 3 tulenevalt saab vaideotsust vaidlustada juhul, kui vaideotsus eraldiseisvana rikub isiku õigusi. Kaebaja väidete kohaselt on vastustaja vaideotsuses ebaõigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse väljastada talle 07.04.2010 temalt peegli äravõtmisel koostatud eseme äravõtmise akt. Kaebuses ei ole aga selgitatud, kuidas vaideotsuses toodud põhjendused taotletud akti teistkordse väljastamise võimatuse kohta ning vaideotsuse resolutsioon rikuvad kaebaja õigusi olukorras, kus kaebajale on juba kõnealune akt väljastatud ning vaide esitamise eesmärk saavutatud. Kaebaja peamine väide on, et vastustaja oleks pidanud vaide rahuldama, kuna kaebajale väljastati koopia eseme äravõtmise aktist, mistõttu oli vaie õigustatud. Kaebaja selle väite osas märgib ringkonnakohus, et vastustaja on õigesti jätnud vaide koopia väljastamise taotluse osas rahuldamata, kuna koopia väljastamine tuli otsustada eraldiseisvalt teabenõude täitmise menetluse raames. Seega ei saanud ringkonnakohtu hinnangul väidetavad menetluslikud rikkumised vaide menetlemisel kaasa tuua olukorda, kus vaideotsus eraldivõetuna rikuks kaebaja õigusi, kuna kaebajale oli tema soovitud teave väljastatud.
47. Kaebaja on apellatsioonkaebuses taotlenud vastustajalt välja mõista apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis puudub alus vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks kaebaja kasuks ning kaebaja kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 7 Madis Ernits