Obsah (7)
§ 201§ 380§ 64§ 2§ 27§ 32§ 561-12-5219 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus 01. juuli 2013.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-5219 (10250101786) Kohtunik Rubo Kikerpill K
§ 201
lg 1 ja § 380 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav KADRI VESKIMEISTER Elu- või asukoht ja aadress: Isikukood või sünniaeg: Kodakondsus: Haridus: Emakeel: Töökoht või õppeasutus: Karistatus: Tõkend: x 48312250046 x x x x kriminaalkorras karistamata puudub Kaitsjad Helmeri Indela ja Keijo Lindeberg RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Kadri Veskimeister ja mõista karistuseks:
§ 201lg 1 järgi rahaline karistus 110 päevamäära (1 päevamäär 3,20 €), s.o.
352 €;
§ 380järgi rahaline karistus 100 päevamäära (1 päevamäär 3,20 €), s.o.
320 €.
§ 64
lg 1, 3 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõista rahaline karistus 110 päevamäära (1 päevamäär 3,20 €), s.o. 352 €. Rahuldada OÜ P H tsiviilhagi Kadri Veskimeister’i vastu. Välja mõista Kadri Veskimeister’ilt kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 2556,55 €, viivis 621,21 € ja maksukohustuse tekkimisest tulenev kahju 681,98 € OÜ P H kasuks. 1
(14)1-12-5219 Välja mõista Kadri Veskimeister’ilt KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi P H OÜ kasuks, esindajale Merli Eichler makstud tasu 2444,63 € ja esindajale Raul Ainla makstud tasu 2400 €. Välja mõista Kadri Veskimeister’ilt riigituludesse kriminaalmenetluse kuluna: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 480 €; KrMS § 175 lg 1 p 2 järgi tunnistajale makstud summa 54,24 €; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi tasu riigi õigusabi eest 614,40 €; KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi toimiku koopia tegemise kulu 0,45 €. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbank’is, viitenumber
- Selgituseks märkida „Kadri Veskimeister 1-12-5219 rahaline karistus“. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbank’is, viitenumber
- Selgituseks märkida „Kadri Veskimeister 1-12-5219 menetluskulud“ Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Asjaolud ja menetluse käik Kadri Veskimeistrile on esitatud süüdistus selles, et tema olles alates 23.08.2007.a kuni 24.08.2009.a OÜ P H
(11395958)juhatuse liige, kellele oli usaldatud äriühingu vara, kasutas viimast volitusi omamata enda huvides. Nimelt on äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõikides tehingutes ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 järgi loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega Kadri Veskimeister kui äriühingu seadusliku esindajana omas õiguspädevust vastu võtta ettevõttele siduvaid otsuseid, tema korralduses oli ettevõttele kuuluv vara ning ta oli kohustatud täitma oma ametialaseid ülesandeid ausalt ja õiguspäraselt, sh kinni pidades tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 ja äriseadustikus § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme korraliku ettevõtja hoolsuskohustusest. Kasutades aga ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldas Kadri Veskimeister isiklike kulutuste tasumise ettevõtte vara eest järgmiste arvete alusel: - AS T 03.09.2007.a arve nr 090532 summas 617.50 krooni - OÜ E 03.09.2007.a arve nr 306835 summas 296 krooni - 10.10.2007.a ja 11.10.2007.a bussipiletid summas 396 krooni - E 17.10.2007.a arve nr T2211248 summas 2265 krooni - AS M 18.10.2007.a arve nr 2170876 summas 6326 krooni - AS M 24.10.2007.a arve nr 2170888 summas 7632 krooni - S T Ü 03.11.2007.a arve nr 1099 summas 396 krooni 2
(14)1-12-5219 - S T Ü 04.11.2007.a arve nr 1524 summas 396 krooni - ABC King 13.11.2007.a arve nr KU53225 summas 499 krooni - AS K 20.12.2007.a arve nr 3036802 summas 99.80 krooni - AS M 28.12.2007.a arve nr 2071423 summas 2900 krooni - OÜ R K 08.02.2008.a arve nr 448985 summas 137.60 krooni - AS S 17.04.2008.a arve K0401/3303 M0000962252 summas 767 krooni - OÜ F 18.05.2008.a sularahaarve nr 200833063 summas 156.50 krooni - AS R 20.05.2008.a arve nr 80566850 summas 96 krooni - OÜ R 24.05.2008.a arve nr 6121288 summas 663 krooni - OÜ A E 24.05.2008.a kviitung nr 0210063962 summas 790 krooni - OÜ J L’ n F 27.05.2008.a arve nr 367233 summas 249 krooni - AS R 10.06.2008.a arve nr 80677776 summas 120 krooni - AS R 14.06.2008.a sularahaarve nr 80701580 summas 69 krooni - AS T G 20.06.2008.a arve nr 257717 summas 470 krooni - OÜ J L F 10.07.2008.a arve nr 101916 summas 219 krooni - FIE T L 17.07.2008.a arve nr 417 summas 4735 krooni - AS T K 10.08.2008.a tšekk nr 198037 summaga 467 krooni - AS T K 16.08.2008.a tšekk nr 198863 summaga 685 krooni - OÜ K 21.08.2008.a kviitung 110643 summaga 600 krooni - AS T K 21.08.2008.a arve nr 156280 summaga 388.55 krooni - AS R 21.08.2008.a arve nr 81050258 summas 77 krooni - AS S M 05.09.2008.a arve nr 08135337-6 summaga 362 krooni - AS R 12.09.2008.a arve nr 81177724 summaga 39 krooni - OÜ K 30.09.2008.a arve nr 1013916 summas 233.75 krooni - OÜ K 03.10.2008.a arve nr 2023763 summas 293.25 krooni - AS M 07.10.2008.a arve nr 2080888 summas 2500 krooni - OÜ K 10.10.2008.a arve nr 2024237 summas 2074 krooni - R E F AS 29.05.2010.a arve nr 0209 summas 373.20 krooni - AS P P 29.05.2008.a arve summas 482.99 krooni - R E F AS 01.06.2009.a arve nr 0424 summas 721.49 krooni - AS G B 04.06.2009.a arve summas 529 krooni Sellise oma tegevusega jättis Kadri Veskimeister omaniku kestavalt varast ilma ning muutis selle endale kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast omandit. Arvestades, et ettevõte kontolt ja ka sealt võetud sularaha eest nimetatud arvete tasumises ilmneb väliselt ka omastamistahe, on enda kasuks pööramine Kadri Veskimeister käitumises tuvastatud objektiivse teona, täites sellega omastamise objektiivse koosseisu tunnusena omastamistahte manifesteerimise. Samuti on tuvastatud, et Kadri Veskimeister esineb usaldatud vara omanikuna, väljendades omanikusarnast seisundit, sh nautides sellest saadavat hüve, mistõttu on antud tegude puhul tegemist Kadri Veskimeister poolt vara isiklikuks kasuks pööramisega (oma arvete eest tasumine). Arvestades aga asjaolu, et süüdistataval puudusid sellisteks toiminguteks volitused ning samuti ei ole vara kasutatud OÜ P H huvides, on toimunud vara enda kasuks pööramine ebaseaduslikult. Seega Kadri Veskimeister OÜ P H juhatuse liikmena temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega kokku summas 40 142.08 krooni, pani toime
§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti on Kadri Veskimeistrile süüdistus esitatud selles, et tema olles alates 23.08.2007.a kuni 24.08.2009.a P H OÜ (xxx) juhatuse liige, jättis ettenähtud korras äriseadustiku § 171 lg 3
(14)1-12-5219 2 p 1 kohaselt kokku kutsumata P H OÜ osanike üldkoosoleku. Nimelt on Kadri Veskimeister poolt 30.06.2009.a kinnitatud 2008.a P H OÜ majandusaasta aruanne, kust selgus, et osaühingu netovara oli negatiivne s.o - 216 900 krooni, mis oli vähem kui pool osakapitalist ning see oli alla äriseadustiku §-s 136 sätestatud osakapitali alammäära. Lähtudes eeltoodust tuli äriseadustiku § 176 kohaselt osanikel otsustada: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Kuigi juhatusel oli kohustus kutsuda mõistliku aja jooksul kokku osanike üldkoosolek, seda ei tehtud. Seega Kadri Veskimeister OÜ P H juhatuse liikmena osanike koosoleku kokku kutsumata jätmisega pani toime
§ 380järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Kadri Veskimeister end kuriteos süüdi ei tunnistanud ja seletas, et tema juhatuse liikmena sisuliselt üksi korraldas ettevõtte majandustegevust. Ettevõtluse alustamiseks võeti DnB pangast laenu. Ettevõtte pangakaart oli tema käes ja tema kasutas nii seda, kui ka arvelduskontot. I.S oli ka juhatuse liige, kes aga oli ettevõtmises passiivne pool. Ehitus- ja parandustöid tehti pidevalt ning seda ka nädalavahetustel. Firma asus kolmel aadressil – Pärnus, Tallinnas ja Kuressaares, seega osa ettevõtte vara asus mujal kui Pärnus. Kogu süüdistuses toodud ja väidetavalt omastatud vara on soetatud ettevõtte majandustegevuse huvides. Osa varast, mis osteti ja muutus ebavajalikuks, müüdi suuliste lepinguste alusel ja raha kanti ettevõtte arvelduskontole. Tuli ette, et selle kohta ei olnud võimalik esitada raamatupidamisele dokumente. Kuigi kohtueelses menetluses tunnistas ta nimetatud vara omastamist, siis täna kohtus kinnitab ta, et tegi sellise ebaõige ülestunnistuse temale emotsionaalselt raskel ajal ja läbimõtlematult. Kui raamatupidaja teatas osakapitali muutumisest negatiivseks, ei tõdenud nad Indrekuga esmalt olukorra tõsidust ja lootsid asjade iseeneslikku lahenemist. Nad koostasid jaanuaris 2009 ka mingi paberi, kuhu panid oma mõtted kirja ja võib öelda, et toimus koosolek. Kohtueelses menetluses ei tulnud talle meelde selle paberi olemasolu. Meelde ei tulnud ka asjaolu, et firma tegutses kolmel aadressil. 2009. aastal müüdi ettevõte P.Rle. Süüdistatava kaitsjad leidsid, et Kadri Veskimeistri süü on kuritegudes tõendamata. Pole tõendatud, kes olid OÜ P H juhatuse liikmed. Äriregistri teabesüsteemi väljavõte ei tõenda juhatuse liikmeks olemist. Tõendamata on asjaolu, et süüdistatav oleks omanud ja kasutanud ettevõtte pangakaarti. Ettevõtjana oli süüdistataval õigus ise määratleda, millised kulud kanda majanduskuludesse. Kaitsjate hinnangul olid kõik kulud seotud majandustegevusega. Tõendamist pole leidnud, et nimetatud esemed oleks olnud süüdistatava valduses. Süüdistatav pidi kohtueelses menetluses andma ütlusi uurijatepoolse surve ja isiklikult raske emotsionaalse seisundi tingimustes, mille tõttu nimetatud ütlused ei vasta tegelikkusele. Tõelisus paljastus süüdistatava poolt kohtulikul uurimisel antud ütlustes. 4
(14)1-12-5219 Kannatanu P.R ütlused on olnud täis vastuolusid, mille tõttu tuleks need tunnistada kõlbmatuks tõendiks. Kaitsjate hinnangul ei vasta ka süüdistusakt seaduse nõuetele, kuna tahtluse vormi ei ole süüdistuses avatud.
§ 380
kaitstav õigushüve on osanike majanduslikud huvid, seega on paragrahv kohaldatav, kui osanike eest varjatakse majanduslikku seisu. Käesoleval juhul oli ettevõttel kaks osanikku, kes teadsid majanduslikku olukorda, mistõttu kellegi teise huve ei rikutud. Kohus keeldus kõiki kaitseaktis toodud tõendeid vastu võtmast, mille tõttu süüdistatava ei saanud oma kaitseõigust täies ulatuse realiseerida. Tegemist on maksuõigusliku vaidlusega, mitte kriminaalkuriteoga, mistõttu ka kõike eelnevat arvesse võttes tuleks Kadri Veskimeister kaitse seisukohalt õigeks mõista. Kannatanu oli seisukohal, et süüdistatav ei ole juhatuse liikme kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on ettevõtte vara omastamisega ettevõttele kahju tekitanud ning palus ettevõttele tekitatud kahju süüdlaselt sisse nõuda. Prokurör jäi seisukohale, et kohtulikult uuritud tõendid kinnitavad, et Kadri Veskimeister OÜ P H juhatuse liikmena temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega kokku summas 40 142,08 krooni, pani toime
§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema OÜ P H juhatuse liikmena osanike koosoleku kokku kutsumata jätmisega pani toime
§ 380järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör palus isik süüdi tunnistada ja mõista talle rahaline karistus. Maakohtu seisukoht Kadri Veskimeister andis kohtus ütlusi, mis olid suuresti vastuolus kohtus avaldatud eeluurimisel antud ütlustega. Kadri Veskimeister tõi välja vaid ühe põhjuse vastuolu selgituseks – ta oli väga raske aeg, kuna läks lahku oma elukaalasest. Samas nähtub, et kohtueelselt andis ta ütlusi aastase perioodi vältel kokku kolmel korral: 22.10.2010.a, 13.07.2011.a ja 15.11.2011.a, ning lisaks jagas alati pärast ülekuulamist täiendavaid selgitusi uurijale meili teel. Väide, et aasta vältel oli isikul püsivalt nii raske aeg, et ei saanud anda tõeseid ütlusi, on ebausutav. Tegemist on isiku paljasõnaliste ennastõigustavate väidetega ja on antud soovist vabaneda vastutusest toimepandud teo eest. Kui tegemist on diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning kui ülekuulatav ei suuda mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend kui ebausaldusväärne tervikuna kõrvale jätta. Juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kadri Veskimeister kohtus antud ütluste hindamise juures ei saa jätta tähelepanuta ka Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-74-05, kus asutakse seisukohale, et ei ole millegagi välistatud see, et kohus arvestab tõendi usaldusväärsuse hindamisel muuhulgas selle esitamise aega. Versioon, et arvetel kajastatud esemete kasutati ettevõtte majandustegevuse huvides, kõlas esmakordselt kohtus. Need on aga vastuolus eeluurimisel räägituga ning väidete kinnituseks, mis puudutab edasimüüki, pole esitatud ühtegi tõendit. 5
(14)1-12-5219 Võõra vara omastamise süüdistuses tegi kohus tunnistajate I.S, N.N ja P.R ütlustele tuginedes kindlaks, et ainult süüdistatav juhtis ettevõtet ja andis korraldusi majandustegevuses. Samuti, et Kadri Veskimeister oli OÜ P H juhatuse liige alates 27.08.2007.a kuni 24.08.2009.a, mida kinnitab ka äriregistri teabesüsteemi väljavõte. Vastates kaitsja küsimustele pidas Kadri Veskimeister ka ise end juhatuse liikmeks. Kohtus uuritud Erikontrolli aruanne on juba varem tuvastanud, et süüdistatav „on teinud endale hulgaliselt väljamakseid, millele selgituseks on märgitud juhatuse liikme tasu.“ Sellega on ümber lükatud kaitsjate väide selles, et Kadri Veskimeister ei olnud juhatuse liige. Samas olgu märgitud, et
§ 201
lg 1 ja
§ 380toodud kuritegude subjektiks ei peagi olema juhatuse liige, vaid kes iganes.
Kohtu hinnangul oli Kadri Veskimeister isikuks, kellele oli usaldatud äriühingu vara. Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt juhatuse liikmel õigus esindada osaühingut kõikides tehingutes ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 31 lg 5 järgi loetakse juriidilise isiku organi tegevus juriidilise isiku tegevuseks. Seega Kadri Veskimeister kui äriühingu seadusliku esindajana omas õiguspädevust vastu võtta ettevõttele siduvaid otsuseid, tema korralduses oli ettevõttele kuuluv vara ning ta oli kohustatud täitma oma ametialaseid ülesandeid ausalt ja õiguspäraselt, sh kinni pidades tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 35 ja äriseadustikus § 187 lg 1 sätestatud juhatuse liikme korraliku ettevõtja hoolsuskohustusest. Kadri Veskimeister kinnitas kohtus, et ettevõttele oli väljastatud pangakaart ja seda kasutas ainult tema, milline seisukoht on kooskõlas teiste kohtulikult uuritud tõenditega. Kohtulikult uuriti Kadri Veskimeistri poolt juhitud ettevõtte 38 erinevat kuludokumenti, millised esitati tema poolt raamatupidajale. Tunnistaja I K andis ütlusi selles, et nende audiitorbüroo E & Y B AS viis läbi P H OÜ erikontrolli ja koostas selle kohta aruande. Raamatupidamises tuvastati mitmeid olulisi puudusi, näiteks tuvastati ettevõtte vahendite kasutamist isiklikuks otstarbeks, kassat ettevõte ei pidanud, ei järgitud netovara miinimumnõudeid. Kohtulikult uuritud erikontrolli aruanne kinnitab muuhulgas, et uuele omanikule ei antud üle kõiki ettevõtte tegevusega seotud dokumente, ilmnes olulises mahus kohustusi, millised ei olnud teada lepingu sõlmimise hetkel (näiteks tulumaks äritegevusega mitteseotud kuludelt). Aruande kohaselt, alajaotuses Tehingud osapooltega, ilmneb, et Arveldused aruandvate isikutega ja Kassa on ettevõtte tegevuse mahtusid arvestades ebaloomulikult suured. Kuivõrd ei ole teada, milliste aruandvate isikute vastu nõue eksisteerib, siis viitab see sellele, et kulusid on tehtud isiklikuks otstarbeks. Majanduskulude osas on erikontroll märkinud, et Kuludokumentidel puudusid järgmised Raamatupidamise seaduses § 7 lg 1 märgitud kohustuslikud rekvisiidid: tehingu osapoolte nimed, tehingupoolte aadressid, majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri jms. Maksuhaldur ei aktsepteeri taoliste algdokumentide alusel tehtud kulukandeid ning käsitleb neid kulusid, kui ettevõtlusega mitteseotud või tõendamata kulusid. Kuna käesolevaks ajaks ei ole süüdistatav esitanud käsiteldava raamatupidamisperioodi kohta täiendavaid tõendeid, tähendab see seda, et ka kohus ei aktsepteeri nimetatud kulusid ettevõtlusega seotud kuluna. Kannatanu seaduslik esindaja P.R andis ütlusi selle, et tema töötas ettevõttes ajal, mil tööandjaks oli talle Kadri Veskimeister. Mingit remonti majas ei tehtud, kogu sisutus, mööbel, nõud, voodiriided jne. oli muretsetud enne avamist, seega kuni ettevõtte temale võõrandamiseni süüdistuses toodud esemeid P H OÜ tarbeks ei muretsetud. Nimetatud esemetest talle ettevõtte ostmise järel midagi üle ei antud ja kahju hüvitamiseks on P H OÜ 6
(14)1-12-5219 esitanud tsiviilhagi. Kohus märgib, et P.R on andnud kogu kriminaalmenetluse vältel teiste tõenditega haakuvaid, ühesuguseid ja usaldusväärseid ütlusi ja ei nõustu kaitsjate väitega nimetatud isiku ütluste, kui tõendi ebausaldusväärsuse kohta. Tunnistaja I.S, kes töötas lastehoiu juhatajana, andis ütlusi selles, et kõik vajalikud esemed muretseti lastehoiule juba 2007 aastal. Rahaasju korraldas Kadri Veskimeister. Paaril korral tehti pisiremonti, mille käigus likvideeriti veekahjustus 1 ruutmeetrisel alal. Kaitsjad üritasid veenda kohut, et ettevõtte ruumides tehti enam kui üks kord remonti ja seega kõik kuludokumendid ehitusmaterjalide jms sarnase osas seotud ettevõtlusega. Tunnistaja I.S tõesti rääkis kahest pisiremondist. Kui nüüd kõrvutada vaidlusaluseid arveid, näeme, et võimalikke nn remondiks minevaid esemeid on ostetud kuuel erineval ajal. Arvetest on jälgitav, kuidas materjale osteti pikemal perioodil vältel. Tähelepanuvääriv on ka asjaolu, et materjale osteti Kuressaarest (AS-ile T kuulub K kauplus E ning samas linnas tegutseb ka OÜ E), T Rst, Paldiski mnt Rst. Pole eluliselt usutav, et Pärnus töötatav töömees läheb endale vajalikke asju tooma ükshaaval erinevatel kuudel Kuressaarest või Tallinnast. Kõik kogumis viitab Kadri Veskimeistri isiklikule tarbimisele ning need asjad ei ole soetatud seotuna remonttöödega lasteaia ruumides. Mis puudutab muruniiduki tera 50.8 cm (tabelis kanne 14) ostmist A S poolt, siis on arvelt üheselt jälgitav, et isik on ostnud kaks tera ja üks neist on loetud ettevõttekuluks, teine aga mitte, sest see OÜ-le P H ei jõudnud. Seega tunnistaja I.S ütlused kinnitasid seda, et üks tera on tõesti tulnud ettevõttele summas 313,98 krooni pluss 18% käibemaks. Ja seda ei ole süüdistuses omastamisena ka ette heidetud. Küll on aga teine tera soetatud isiklikuks tarbimiseks, kuivõrd sellist asja P.Rle üle antud ei ole. Kuressaarest on soetatud ka mööblit, summas 19 358 krooni. Kusjuures riiulid maksid kokku 8435 krooni ja sellest summast on tasutud 2500 krooni OÜ-le P H kuulnud vahenditest. Kadri Veskimeistri ütlused selle kohta, et need asjad oli kõik Tallinnas tema kontoris ja et ta pole neid üle andnud uuele omanikule, kuna müüs maha, pole eluliselt usutavad. Põhjuseks, et ühtegi dokumenti selle kohta ei koostanud. Novembris 2007 osteti K ABC K kauplusest jalanõud. Pole usutav ja teiste tõenditega kinnitamata on süüdistatava väide, et 499 krooni eest ostetakse töö tegemiseks jalanõud aias töötavale isikule. Maikuus 2008 osteti aga riided Rocca al Mare R kauplusest ning süüdistatava ütlustest ei selgunud, millisele töömehele maikuus ostetud nr 37 naiste plätud vajalikud olid. Samuti pole eluliselt usutav töömehele mais 379 krooni eest pluusi ostmine. 790 krooni väärtusega denimpüksid osteti samal päeval x Z kauplusest. „Katcheri“ on müünud AS G B, mille puhul on tegemist rõivaste jaemüügiga tegeleva kaubandusettevõttega, mis müüb tuntuid rõivabrände. Hulgaliselt osteti beebikaupu. Tunnistaja I.S kinnitas, et selliseid beebitarbeid neil ei olnud. Tema töötas seal igapäevaselt ja omas juhatajana parimat ülevaadet. Tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, mistõttu on saanud kinnituse asjaolu, et ka nimetatud esemed ostis Kadri Veskimeister isiklikuks kasutamiseks, kuid tasus nende eest ettevõtte rahadega. Väide nagu oleks lapsevanker maha müüdud ja raha kassasse pandud on jäänud üksnes paljasõnaliseks ennastõigustavaks väiteks. Süüdistatav on soetanud ettevõtte vahendite arvel erinevaid nõusid ja kallist voodiinventari. Tunnistaja I.S ütlustega sai kinnitust, et kõik vajalik oli lasteaial soetatud enne avamist ning hiljem midagi juurde ei ostetud ega uuendatud, v.a ehk tõesti üks pott või pann. Seega arvestades alljärgnevaid kuludokumente, kus ostud on peamiselt või kõik tehtud Tallinnas ja arvestades kauba eripära, pole eluliselt usutav, et need olnud OÜ P H jaoks. 7
(14)1-12-5219 Lasteaias olid kasutusel avamispeol plastiktopsid, šampuseklaase ei kasutatud, vooditarbed ja rätikud osteti kõik koos enne lasteaia avamist, pealegi on nn casa voodipesu ostetud Stockmannist ning froteed T Kst, tekiga, mis oli mõõtudes 200x210 ei olnud kindlasti midagi teha, kuna nii suurt vooditki pole lasteaedades. Nõud olid samuti olemas ning lasteaeda ei jõudnud enam kui 1000 krooni maksvad lisanõud. Ja kui toodigi üks pott või pann, siis panni kohta süüdistust esitatud ei ole ning pole usutav, et ruumidesse jõudis Classic keedupott summas 449. Seda kinnitab eelkõige kogu Kadri Veskimeister käitumine teiste arvete pinnalt, kus kõik kvaliteetsed ja paremad hinnaklassist kallimad esemed on ta soetanud siiski üksnes endale. Taaskord tuleb need lugeda Kadri Veskimeister enda ostudeks ettevõtte kulul. Nii tunnistaja I.S kui kannatanu seaduslik esindaja P.R kinnitasid, et lasteaias ei olnud kanada kuuske „Conica“. Kaitsja üritas kohut eksitada sellega, et tegemist oli plastikkuusega, mis aga kinnitust ei saanud. Nimelt on see kuusk ostetud aianduskeskusest H ning kohtule teadaolevalt on tegemist tiheda koonilise kasvukuju ning pehmete säravroheliste okastega aeglasekasvulise okaspuuga. Tunnistaja I.S kinnitas, et tõesti Kadri Veskimeister käis pilti tegemas, kuid fotokaamera oli tema isiklikus kasutuses. Samuti selgitas P.R, et ei ole fotoaparaati Olympus koos mälukaardiga saanud. Kuigi Kadri Veskimeister kinnitas selle asumist lasteaias, ei ole tema ütlused usaldusväärsed ja tuleb juba eelnevalt toodud põhjustel tõendi kogumist välja jätta. Seega on tõendamist leidnud, et ka summa 2265 krooni on Kadri Veskimeister pööranud enda kasuks. Bussipiletid ja ripsmetuši kulud luges Kardi Veskimeister ise ettevõtluskuluks, kuna ema käis Tallinnas notaris ja temal endal oli vaja enda välimuse eest hoolitseda. Ilutoote puhul võib olla tegemist esinduskuluga, kuid käesoleval juhul raamatupidamises see ei kajastu. Süüdistatava ema oli küll oma korteriga taganud ettevõttele võetud laenu, kuid ta ei olnud ettevõtte töötaja. Kui sooviti talle midagi hüvitada, tulnuks tasuda erisoodustusmaksed, mida samuti tehtud ei ole. Seega ei saa rääkida ka nende kaubaartiklite juures ettevõtluskulust, vaid summa 533,60 krooni on Kadri Veskimeister pööranud isiklikuks kasuks. H H R arve kohta selgitati, et ostukorvi sisu tarvitati talgute läbiviimisel Pärnus. Arvelt aga nähtub, et soetati piimasegu 9 tk, erinevaid lastetoite, sh püreena 19 tükki. Tekib küsimus – millistel talgutel ja keda sellise toiduga tegijaid toidetakse. Kohus peab sedagi väidet ebausutavaks. Kohtvalgusti summas 362 krooni, kummihaamer summas 69 krooni ja muud esemed, mille ostu kohus nimeliselt ei käsitlenud, kuid mille eest süüdistuse kohaselt samuti tasuti ettevõtte rahade eest, olid Kadri Veskimeister isiklikuks kasutamiseks. Nende asjade kohta jagasid kaitsjad erinevaid selgitusi ja õigustusi, küll aga võib asuda seisukohale, et ka siin on kohtulik tõendite uurimine omastamise tõendanud. Kohane on siinkohal viidata Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-8-10, kus on asutud seisukohale, et erinevate kuritegude toimepanemise viisi sarnasus (nn modus operandi) võib anda võimaluse järeldada, et need on toime pannud sama isik. Sellise järelduse tegemine on võimalik eeskätt juhtudel, kus kuriteo toimepanemise vahend, selle vahendi kasutamise viis, tekitatud tagajärg või muud teoga seotud asjaolud on spetsiifilised. Kui nüüd võrrelda neid arveid teiste analüüsitud arvetega, siis on ju tegemist olnud ühesuguse käitumismalliga ja just seetõttu saab asuda seisukohale, et ka need summad on Kardi Veskimeister poolt enda kasuks esemete ostmisega pööratud. OÜ P H pangakonto kohtulikul uurimisel tuvastas kohus, millised arved olid tasutud sularahas ja millised pangaülekandega või pangakaarti kasutades. Erikontrolli aruande kohaselt tuvastati olulises summas ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, millelt maksmata erisoodustuse tulumaksu risk on vähemalt 60000 krooni. 8
(14)1-12-5219 Paljasõnaliseks ja teiste tõenditega kinnitamata jäi ka kaitsja väide nagu asunuks ettevõtte vara mitmel erineval aadressil, mille tõttu tunnistajad ei teadnud selle vara olemasolust ja seda pole kannatanule ka kunagi üle antud. Süüdistuses toodud arvete kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist, et Kadri Veskimeister kasutades ära oma õiguslikku võimu ehk õiguspädevust temale usaldatud võõra vara üle, korraldas ta isiklike kulutuste tasumise ettevõtte vara eest kokku summas 40 142,08 krooni. Sellise oma tegevusega jättis Kadri Veskimeister omaniku kestavalt varast ilma ning muutis selle endale kuuluvaks, kahjustades sellega võõrast omandit. Arvestades, et ettevõte kontolt ja ka sealt võetud sularaha eest nimetatud arvete tasumises ilmneb väliselt ka omastamistahe, on enda kasuks pööramine Kadri Veskimeister käitumises tuvastatud objektiivse teona, täites sellega omastamise objektiivse koosseisu tunnusena omastamistahte manifesteerimise. Samuti on tuvastatud, et Kadri Veskimeister esineb usaldatud vara omanikuna, väljendades omanikusarnast seisundit, sh nautides sellest saadavat hüve, mistõttu on antud tegude puhul tegemist Kadri Veskimeister poolt vara isiklikuks kasuks pööramisega (oma arvete eest tasumine). Arvestades aga asjaolu, et süüdistataval puudusid sellisteks toiminguteks volitused ning samuti ei ole vara kasutatud OÜ P H huvides, on toimunud vara enda kasuks pööramine ebaseaduslikult. Kuigi Kadri Veskimeister kõike eitas, siis teised kohtulikul uurimisel tuvastatud objektiivsed asjaolud kinnitavad üheselt seda, et ta teadlikult kasutas ettevõtte varasid enda huvides. Käesolevas asjas saavadki just subjektiivse külje tuvastamisel abipakkuvateks kriteeriumiteks nii teo objektiivne avaldumine kui ka isiku käitumine. Riigikohus on korduvalt oma lahendites märkinud, et vaieldamatult saab isiku käitumine anda teavet lisaks objektiivsetele tehioludele ka süüteokoosseisu subjektiivse külje kohta (3-1-1-142-05, 3-1-1-12-06). Kadri Veskimeistri kasutada olid ettevõtte varad ning ta kasutas neid varalise kasu saamiseks, mis aga kinnitab teo toimepanemist kavatsetult. Sellega on ümber lükatud ka kaitse seiskoht, et käesolev kohtuvaidlus kuulub maksuõiguse valdkonda. Kohus ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et süüdistusakt ei vasta seaduses sätestatule, kuna sealt ei nähtu, kas väidetav tegu on toime pandud tahtlikult. Olgu märgitud, et käesolevat kuritegu saab toime panna üksnes tahtlusega, ettevaatamatus ei kvalifitseeru üldse kuriteona. Süüdistusaktis on selgelt läbi objektiivsete asjaolude välja toodud süüdistatava tahtlik tegevus. Kohus jättis põhjendatult vastu võtmata Bank DNB vastuse L V ja raamatupidamisteenuse osutamist puudutava lepingu, kuna nendel puudusid pädevad allkirjad, mis sellisel kujul selgelt ei ole käsitletavad dokumendi, e. kohtuliku tõendina. Kohtu hinnangul on tegu koosseisupärane. Seega Kadri Veskimeister OÜ P H juhatuse liikmena temale usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega kokku summas 40 142,08 krooni, pani toime
§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Järgmine süüdistus on selles, et Kadri Veskimeister, olles teadlik, et äriühingu tegutsemisest alates on ettevõte omakapital alla seadusega kehtestatud miinimumi, jättis ta üldkoosoleku kokku kutsumata ning kinnitas P H OÜ 2008.a majandusaasta aruande, kust nähtub osaühingu netovara summas - 216 900 krooni. Kadri Veskimeister kohtusaalis eitas oma tegu, kuid ütluste usaldusväärsuse kontrolliks sai avaldatud tema eeluurimisel antud ütlused, mil ta kinnitas, et „see ei olnud selline summa, mis oli ettevõttele ohuks. Seetõttu ei pidanud vajalikuks kokku kutsuda juhatuse koosolekut netovara negatiivse olukorra arutamiseks ...“. Juba eelnevalt kohus leidis, et Kadri Veskimeister ütlused tuleb nende ebausaldusvääruse tõttu tervikuna tõendi kogumist kõrvale jätta. Seda, et ta oli teadlik negatiivsest netovarast, kinnitas meile ka tunnistaja N.N, kes 9
(14)1-12-5219 raamatupidajana juhtis sellele tähelepanu, samuti saime kinnituse aastaaruandest ning erikontrollist, et omakapital on olnud algusest peale negatiivne. Tunnistaja I K kinnitas, et omakapital ei vastanud nõuetele ning selles osas ei olnud midagi tehtud. Kõik dokumendid käisid raamatupidamise kontrollis ning üleantud dokumentide seas – nii müüjalt ostjale, kui ostjale kontrolli teostajale, ei olnud dokumenti, mis kinnitanuks koosoleku kokkukutsumist otsuste tegemiseks. Kaitsjad esitasid kohtus ootamatult enda tõendina P H OÜ juhatuse 16.01.2009.a koosoleku protokolli koopia, kust aga ei ole loetavad allkirjad ning miski ei kinnita selle dokumendi õigsust. Vaadates selle kuupäeva ja olles istungil avaldanud asjaolu, mille kohaselt Kadri Veskimeister kuulati üle 22.10.2010.a, 13.07.2011.a ja 15.11.2011.a, siis järeldub siit vaid üks – tegemist on tagantjärgi koostatud dokumendiga, millega soovitakse kinnitada Kadri Veskimeister õiguspärast käitumist. Ometigi ei suutnud süüdistatav selgitada selle tõendi esitamist alles kohtuistungil. Samuti loobusid kaitsjad I.S ülekuulamisest, kelle käest oleks olnud võimalik pärida selle dokumendi õigsuse kohta. Pole eluliselt usutav, et kui isikule esitatakse kahtlustus koosoleku kokkukutsumata jätmises ning ta annab oma ütlused kolmel korral, kus kinnitab, et tema arvates ei olnud vajalik koosolekut teha, unustas et tegelikult on selline protokoll olemas. Ometigi pole seda kunagi olnud teiste ettevõtte dokumentide hulgas. Seega saab siit teha vaid ühe järelduse - esitatud väide unustamise kohta ei ole eluliselt usutav, pigem on sellise õigustuse sooviks vabaneda karistusest ning dokument on loodud kohtuistungi ajaks. Kuivõrd esitatud dokumendikoopia originaali kohtule ei esitatud, siis ei ole võimalik kontrollida selle dokumendi ehtsust, mille tõttu selle kasutamine kohtuliku tõendina on välistatud. Tõendamist leidnud objektiivsed asjaolud viitavad üheselt sellele, et Kadri Veskimeistril oli teada nii ettevõtte negatiivne netovara kui kohustus sellele reageerida, mida ta aga tahtlikult ja teadlikult ei teinud. Selliselt realiseeris süüdistatav talle inkrimineeritud süüdistuse ja seeläbi ühtlasi ka kuriteokoosseisu kõik objektiivsed tunnused otsese tahtlusega. Kohus ei nõustu süüdistatava poole arusaamisega, et
§ 380
-ga kaitstav õigushüve on üksnes osanike huvid ja kuna ettevõttel oli vaid kaks osanikku, siis üldkoosoleku kokkukutsumata jätmisega kellegi huve tegelikult ei rikutud. Kohus on seisukohal, et kaitstav õigushüve on eelkõige osanike huvid, kuid potentsiaalselt kahjustab koosoleku kokku kutsumata jätmine ka kreeditoride ja teiste äriühinguga seotud isikute huve, sest otsusega viivitamisel võib netovara veelgi väheneda ning suurendada pankrotiohtu. Seetõttu tulnuks koosolek kokku kutsuda ja vastu võtta üks ÄriS § 176 ettenähtud otsustest. Kohtu hinnangul on tegu koosseisupärane. Seega Kadri Veskimeister, OÜ P H juhatuse liikmena osanike koosoleku kokku kutsumata jätmisega pani toime
§ 380
järgi kvalifitseeritava kuriteo.
§ 2
lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.
§ 27
kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Seega on õigusvastasus süüteokoosseisus kirjeldatud teos sisalduv ebaõigus – tegu rikub õiguskorda ja on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. 10
(14)1-12-5219 Õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud kohtumenetluse käigus. Seega tuleb süüdistatavate poolt Karistusseadustiku tunnustele vastava koosseisupärase teo toimepanemine lugeda õigusvastaseks.
§ 32
lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüdistatav on täisealine ja kohtu hinnangul teo toimepanemise ajal oli võimeline aru saama oma teo keelatusest. Karistus
§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus kriminaalasjas väärtusotsustus, mis on suunatud inimese kui indiviidi ja ühiskondliku olendi, aga ka korrastatud ja turvalise ühiskondliku elukorralduse tervikuna, eksisteerimise seisukohast oluliste ja tähenduslike reaalsete aspektide kaitsmisele. Süüdimõistva kohtuotsuse raames tehtav karistusotsustus peab andma adekvaatse hinnangu süüdistatavale etteheidetavale teole ühiskonnas aktsepteeritud õigushüvede väärtusmastaabis ning motiveerima süüdistatavat ühiskonnas heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku ehk sotsiaalsete väärtuste, millest formeerub õiguskord, järgmisele ning enda tegevusega teiste isikute elu, tervise ja vara mitteohustamisele tulevikus. Seega on karistuse eesmärk lisaks õiguskorra kaitsmisele ja toimepandud süüteo eest avaliku hukkamõistu avaldamisele ka süüteo toimepannud isiku positiivne mõjutamine hoiduma edaspidi süütegude toimepanemisest. Isiku suhtes kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
§ 201
lg 1 kui ka
§ 380
sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kadri Veskimeister on varem kriminaalkorras karistamata, selle tõttu on otstarbekas karistuseks mõista sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääv rahaline karistus. Tsiviilhagi ja menetluskulud Kannatanu OÜ P H on esitanud tsiviilhagi ettevõtte endise juhatuse liikme Kadri Veskimeistri vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 40 142,08 kr, so 2556,55 €, viivise summas 621,21 € ja maksukohustuse tekkimisest tuleneva kahju 681,98 € nõudes. Lähtuvalt äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 peab osaühingu juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema tuvastatud, et juhatuse liige on rikkunud oma ametikohustusi ja rikkumise tõttu tekkis osaühingule kahju. Tuvastada tuleb nii rikkumine, kahju kui ka põhjuslik seos rikkumise ja kahju vahel. Kostja kui hageja juhatuse liikme ametikohustused said tuleneda eelkõige seadusest, aga ka äriühingu põhikirjast ning ettevõtte ja juhatuse liikme vahel sõlmitud lepingutest. Osaühingu juhatuse liikme olulisimaks üldiseks kohustuseks on ÄS § 187 lg 2 järgi majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustus ehk nn üldine hoolsuskohustus. See kohustus tähendab muu hulgas, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse 11
(14)1-12-5219 hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis toob kaasa vastutuse ÄS § 187 lg 2 järgi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 sätestatult peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Antud juhul on kriminaalmenetluse raames leidnud tuvastamist Kadri Veskimeistri poolt ühingu vara väärkasutamine, so ühingu vara enda kasuks pööramine, millega ta on juhatuse liikmena rikkunud hoolsuskohustust ettevõtte ees. Kadri Veskimeistri tegevusega on OÜ-le P H tekitatud negatiivne varaline tagajärg otsese rahalise kahju näol. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Vastavat tagajärge ei oleks tekkinud, kui Kadri Veskimeister ei oleks soetanud OÜ P H rahaliste vahendite arvelt ettevõtte majandustegevusega mitteseotud kaupu ja teenuseid enda isiklikuks tarbeks. Seega põhineb Kadri Veskimeistri vastutus asjaoludel, mis on kahju tekitamisega sellises seoses, et kahju tekkimine on vastavate asjaolude tagajärg (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus leiab, et varaline kahju summas 2556.55 € on tekitatud OÜ-le P H õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava Kadri Veskimeistri poolt toimepandud kuriteoga. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt Kadri Veskimeistrilt kannatanu kasuks väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kaitsja on kaitsekõnes esitanud avalduse viivise vähendamiseks nullini. Viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus on sellel, kes taotleb viivise vähendamist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-162-12 p 20). Avalduses ei ole toodud esile asjaolusid, mis annaksid alust VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 alusel viivist vähendada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud põhinõudele enam kui nelja kordselt alla jäävat viivisesummat lugeda erakordselt suureks. Samuti tuleb arvestada, et viivist on arvestatud seadusega sätestatud määra alusel ning üksnes erandlikud asjaolud võiksid tingida kohustuse täitmisega viivitamisel viivise vähendamise alla nõude seadusega tagatud ulatuse. Nimetatud põhjendustel ei nõustu kohus kaitsja avaldusega viivise vähendamiseks ning mõistab Kadri Veskimeistrilt välja viivise kannatanu poolt nõutud ulatuses summas 621.21 €. Viivise arvestus on hagiavaldusele lisatud ning viivist on arvestatud varalise kahju summalt, so 2556.55 €. Kannatanu soovib süüdistatavalt välja mõista ka kahjunõude, mis seisneb süüdistatava poolt toimepandud kuritegude tagajärjel OÜ-le P H tekkinud maksekohustuses. Kohtuasjas nr 3-3-1-89-10 p 5 on Riigikohus leidnud, et tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 51 kasutatavat mõistet "ettevõtlusega mitteseotud kulu või väljamakse" tuleb tõlgendada, lähtudes TuMS § 32 lõikes 2 toodud määratlusest, mille kohaselt kulu on ettevõtlusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on 12
(14)1-12-5219 vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud. TuMS § 51 lg 1 ja 2 p 4 alusel tuleb residendist äriühingul maksta tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Käesoleval juhul on Kadri Veskimeistri poolt tehtud reaalsed ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed maksumaksja varast ning seega on maksumaksjal tekkinud kulu. Kaupade ja teenuse ettevõtlusega seotamatus on kriminaalmenetluse raames leidnud tuvastamist. Tuvastatud ei ole, et Kadri Veskimeister oleks kasutatud rahasummad OÜ P H kontole tagasi kandnud, mis välistaksid ettevõtte tegeliku vara vähenemise. Seega on ka kannatanule tekkinud maksusumma käsitletav kuriteoga tekitatud kahjuna ning tuleb süüdistatavalt välja mõista. Maksustatav väärtus on 681,98 €, milline summa tuleneb tehingust 2565,55 x 21/79 (arvestamise alus TuMS § 4 lg 1 p 1 ja lg 1¹ p 1). Süüdistatava poolne viide maksuintressi mainimata jätmisele hagiavalduses, ei välista süüdistatavalt maksusumma väljamõistmist. Juhul kui intressi maksmise kohustus on tekkinud, lasub see eelkõige maksumaksjal endal. Viimasena võtab kohus seisukoha süüdistatava tasaarvestuse avalduse osas. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada muuhulgas teise poole kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, mis teisel poolel on tasaarvestava poole vastu. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Käesolevas menetluses tuvastamist leidnud asjaolude põhjal on kostja tegevus käsitletav tahtliku õigusvastase tagajärje toimepanemisena Kadri Veskimeistri poolt, mille tagajärjeks on kahju tekkimine OÜ-le P H. Vastavate nõuete suhtes tehtud tasaarvestuse avaldus on VÕS § 200 lg 1 p 1 sisalduvast imperatiivsest keelust tulenevalt tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks võtta seisukohta muude menetlusosaliste selgutuste kohta, mis puudutavad tasaarvestust. Eeltoodu alusel tuleb rahuldada OÜ P H tsiviilhagi Kadri Veskimeister´i vastu ja välja mõista Kadri Veskimeister´ilt kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 2556,55 €, viivis 621,21 € ja maksukohustuse tekkimisest tulenev kahju 681,98 € OÜ P H kasuks. Menetluskulu Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb riigituludesse välja mõista Kadri Veskimeister’ilt: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 480 €; KrMS § 175 lg 1 p 2 järgi tunnistajale makstud summa 54,24 €; KrMS § 175 lg 1 p 4 järgi tasu riigi õigusabi eest 614,40 €; KrMS § 175 lg 1 p 5 järgi toimiku koopia tegemise kulu 0,45 €. P H OÜ kasuks tuleb KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi temalt välja mõista, kannatanu poolt tema esindajale Merli Eichler makstud tasu 2444,63 € ja esindajale Raul Ainla makstud tasu 2400 €. Rubo Kikerpill kohtunik 13
(14)1-12-5219 Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2013.a kohtuotsuse resolutsioon:
- Tühistada Pärnu Maakohtu
- juuli 2013 aasta otsus kriminaalasjas nr. 1-12-5219 Kadri Veskimeisterilt OÜ P H kasuks väljamõistetud tsiviilhagi osas.
- Uue otsusega: Jätta OÜ P H poolt esitatud tsiviilhagi seonduvalt maksukohustuse tekkimisest tuleneva kahjuga summas 681,98 eurot rahuldamata.
- Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
- Kaitsja apellatsioon rahuldada osaliselt.
- Mõista Eesti Vabariigilt välja OÜ P H ( reg. Kood xxx) kasuks 1200,00 ( üks tuhat kakssada) eurot apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks. 14
(14)