RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha
lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise ja
Seejärel lahendab ringkonnakohus kaebusest loobumise ja sellega seotud riigilõivu tagastamise küsimuse (osa II). I 6.
lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Vaidlustatud intressinõuded on käesoleva määruse p-s 2 kirjeldatud viisil kehtetuks tunnistatud ja kaebaja ei taotle intressinõuete õigusvastasuse tuvastamist.
p 5 järgi on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus muuhulgas tühistada määrusega halduskohtu otsus ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Osas, milles vaidlustatud haldusaktid on kehtetuks tunnistatud, tuleb seega halduskohtu otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada. 7.
lg 6 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, kannab vastustaja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja on osundanud, et intressinõuete kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest käesolevas asjas, vaid hoopis intressinõuete aluseks olnud maksuotsuse tühistamisest halduskohtu poolt. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et selle asjaolu tõttu ei kuulu käesolevas asjas kaebaja menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele. Intressinõuded oleks kehtetuks tunnistatud ka siis, kui kaebaja ei oleks käesolevas asjas kaebust esitanud. Seega ei ole kaebajal
Ringkonnakohus märgib siinkohal, et intressinõude aluseks olnud maksuotsuse vaidlustamisel kantud menetluskulud on kaebajal võimalik tagasi saada maksuotsuse õiguspärasuse üle käiva kohtuasja raames ning see ei tähenda vältimatult seda, et kaebajal oleks õigus enda kasuks menetluskulude väljamõistmisele ka käesoleva asja raames. Pigem näitab intressinõude kehtetuks tunnistamine sõltumata käesolevas asjas esitatud kaebusest, et intressinõude 2 vaidlustamine ei olnud kaebajale lõppkokkuvõttes vajalik. Ka intressinõuete õigusvastasust on kaebaja põhjendanud vaid sellega, et selle aluseks olev maksuotsus on õigusvastane (tl 4). 8.
sätestab, et enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral kohaldatakse menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Ehkki käesolevas asjas oli osa menetlustoiminguid tehtud enne 1. jaanuari 2012, mil kehtiv halduskohtumenetluse seadustik jõustus, ei muuda see ülaltoodud järeldusi. Samasugusele järeldusele viib ka
vr § 92 p 5 koostoimes sellal kujundatud kohtupraktikaga (vt RKHKm 3-3-1-36-02, p 16).
lg 5 p 4 näeb ette, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse
Sama regulatsioon oli
vr § 84 lg 4 p-s
kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.
lg 1 p 3 kohaselt lõpetatakse kaebusest loobumise korral määrusega asja menetlus.
p-st 5 tuleneb, et kui ringkonnakohus lõpetab asja menetluse, tühistatakse halduskohtu otsus. Ringkonnakohus rahuldab OÜ Paargu osalise kaebusest loobumise taotluse ning lõpetab eeltoodud sätetest tulenevalt selles osas haldusasja menetluse ning tühistab vastavas osas ka halduskohtu otsuse. 12.
lg 6 sätestab, et kui tasutud riigilõivu suurus ületab 31,94 eurot, tagastatakse kaebusest loobumise korral pool asjas tasutud riigilõivust. Kuna enamik riigilõivust kuulub asjas juba tagastamisele
lg 5 p 4 alusel, ei ole asjas võimalik enam poole riigilõivu tagastamine (vt määruse p 11). Võimalik ei ole ka
Seda põhjusel, et
lg 6 järgi tuleks tagastada pool vähemalt 31,94 eurost, st minimaalselt 15,92 eurot. Kaebuse osale, millest loobuti, vastav proportsionaalne osa poolest riigilõivust (kogu tasutud riigilõiv oli 32,83 eurot, loobuti kaebusest vaid 4,15% suuruses osas) seda summat ei ületa. Seega
Madis Ernits Maili Lokk 3 Einar Vene
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.