Obsah (10)

§ 150§ 429§ 431§ 432§ 139§ 124§ 133§ 1741§ 168§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 04. november 2013. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-41214 Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlu

§ 150lg 8).

ASJAOLUD Tartu Maakohtu Valga kohtumaja menetluses on xxxxxxxxxxxxxxxx AS hagiavaldus P. R. vastu võlgnevuse nõudes (menetlusse võetud 30.01.

1. a, ts.asi nr 2-11-41214). Kohus peatas 03.05.
2. a tsiviilasja menetluse kuni kriminaalasja menetluse lõpetamiseni /112113/. 07.10.
3. a uuendas kohus tsiviilasja menetluse kuna tsiviilasja mõjutav kriminaalasi oli saanud jõustunud kohtulahendi /tl 121-122/. Kohus andis tsiviilasja uuendamise määrusega menetlusosalistele ka tähtaja oma lõppseisukohtade esitamiseks. 09.10.
4. a esitas hageja kohtule taotluse tsiviilasja lõpetamiseks, kuna hageja loobub hagist /tl 127/. 09.10.
5. a andis kohus kostjale 10ne päevase tähtaja hageja avaldusele vastamiseks ning võimalike menetluskulude korral ka menetluskulude avalduse esitamiseks /tl 129-130/. Kostja esitas 21.10.
6. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale arvamuse hageja taotlusele ning avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta /tl 133-136/. Avaldusest nähtuvalt osutas kostjale õigusabi OÜ xxxxxxxxxxxx&x. Nimetatud äriühing osutas kostjale õigusalast konsultatsiooni ning aitas koostada ka kohtule esitatud dokumente. Kostjale esitati selle eest 10.10.
7. a arve nr 213010 summas 240 eurot (sis km). 22.10.
8. a andis kohus määrusega hagejale tähtaja kostja menetlusekulude avaldusele seisukoha esitamiseks /tl 138-139/. 28.10.
9. a esitas hageja vastuväite kohtukulude nõudele /tl 143-144/. Hageja vaidleb menetluskulude nõudele vastu, kuna see on selgelt põhjendamatu. Hageja märgib, et tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et kostjat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Kõik dokumendid on allkirjastanud kostja ise. Õigusabikulude hüvitamiseks ei piisa kostja kinnitusest, et ta on kasutanud kogu menetluse kestel xxxxxxxxxxxx&x teenuseid ning õigusbüroo poolt esitatud arvest. Seda enam, et arvele märgitu kohaselt on osutatud teenuseks üksnes õigusteenused ja konsultatsioon. Kohus peab menetluskulude kindlaksmääramisel hindama õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Seda ei ole aga võimalik teha, kuna asja materjalidest ei nähtu ühtegi kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingut. Arvest ei nähtu, et õigusteenuseid ja konsultatsiooni oleks üldse osutatud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja peab vajalikuks märkida, et P. R. poolt esitatud avalduse alusel oli algatatud ka kriminaalasi ja kostja võib abi saada hoopis kriminaalasja menetluse raames. Õigusabikulude hagejalt väljamõistmine oleks ebaõiglane, sest tegemist oleks kuludega, mille tekkimist ja hüvitamise kohustust ei saanud hageja ette näha (vt Tallinna Ringkonnakohtu määrust ts.asjas nr 2-08-11552). Seega palub hageja jätta kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUS
10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 3 järgi kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 431lg 1 alusel kohus lõpetab menetluse määrusega.

Seega tuleb tsiviilasjas nr 2-11-41214 menetlus lõpetada, kuna hageja on hagist loobunud.

§ 432

järgi kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 2. Riigilõivu tagastamine Kuna hagi esitati kohtule 2011. a siis riigilõivu suuruse kindlaksmääramisele kehtib 2011. a kehtinud riigilõivuseaduse redaktsioon.

§ 139

lg 2 p 1 ja lg 3 järgi riigilõivu tuleb tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.

§ 124

lg 1 järgi raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga.

§ 133lg 1 järgi hagihind arvutatakse põhinõude järgi.

Hageja põhinõudeks oli järelmaksu võlg summas 689,57 eurot. Seega käesoleval juhul oli hagihinnaks 689,57 eurot. Sel ajal kehtinud Riigilõivuseaduse § 57 lg 1 ja lisa 1 alusel tuli hagihinnalt kuni 958,67 eurot tasuda riigilõivu 191,73 eurot. Hageja oli maksekäsu avalduse esitamisel 02.09.

1. a tasunud 47,93 eurot (selgitus Riigilõiv xxxxxxxxxxxxxxxx Aktsiaselts avalduse eest P. R. vastu, viitenumber 2900072369) ja hagi esitamisel tasunud 14.12.
2. a 143,80 eurot (selgitus Riigilõiv hagilt P. R. , viitenumber 2900072123). Kokku tasus hageja seega 191,73 eurot.

§ 150

lg 2 p 2 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lõige 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on teinud kohtule taotluse poole riigilõivu tagastamise kohta. Seega kuulub tagastamisele xxxxxxxxxxxxxxxx AS poolt kokku tasutud riigilõivu summast 191,73 eurot pool, ehk 95,87 eurot. 3. Menetluskulude kindlaksmääramine ja väljamõistmine

§ 1741

lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 4 järgi kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, v.a juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul on hageja loobunud hagist, kuna tema nõue sai rahuldatud kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses selgus, et kostjal puudus kohustus hagejale võlga tasuda, vaid võla tasumise kohustus oli hoopis 3ndal isikul. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb seega jätta hageja kanda. Kostja taotleb menetluskuludena hagejalt välja mõista 240 eurot (sis km) õigusabiteenuste eest. Kostja on avaldusele kaasa lisanud xxxxxxxxxxxx&x 10.10.2013. a arve nr 213010 summas 240 eurot /tl 136/. Arvelt nähtub, et P. R. pakuti õigusteenust ja konsultatsiooni kogussummas 200 eurot + km 40 eurot. Hageja on avaldanud, et nõue on selgelt põhjendamatu, kuna tsiviilasja toimiku põhjal ei ole võimalik järeldada, et kostjat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja, arvele märgitu kohaselt on osutatud teenuseks üksnes õigusteenused ja konsultatsioon ning arvest ei nähtu, et teenuseid oleks üldse osutatud seoses käesoleva tsiviilasjaga.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus viitab, et tsiviilasja toimiku põhjal ei saa järeldada, et kostjat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja. Ühestki kostja poolt esitatud dokumendist ei nähtu, et kostja oleks kasutanud nende koostamiseks juristi/advokaadi abi. Kohtu hinnangul ei piisa õigusabikulude hüvitamiseks kostja kinnitusest, et ta kasutas asja menetluse raames juriidilist teenust ning talle esitatud õigusbüroo arvest. Seda enam, et arvele märgitu kohaselt on osutatud üksnes õigusteenuseid ning konsultatsiooni, arvel ei ole ka viidet sellele, et teenust on osutatud just käesoleva tsiviilasjaga seoses. Kohus peab hindama menetluskulude kindlaksmääramisel õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust. Seda ei ole aga võimalik käesoleval juhul teha, kuna asja materjalidest ei nähtu ühtegi kohtumenetluses õigusabi osutamisena tehtud toimingut. Tegemist on kuludega, mille tekkimist ja hüvitamise kohustust ei saanud hageja ette näha. Kohus leiab, et kostja nõue menetluskulude väljamõistmiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Hele Ilisson kohtunik