Toimik nr 1-11-7680 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.novembril 2013 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-7680 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretä

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Üllar Peets vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Arri Toominga taotlus ja määrata tema poolt Üllar Peetsile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 72 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 60 eurot, ning käibemaks 12 eurot). Välja mõista Üllar Peetsilt kriminaalmenetluse kulud: 48 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. Üllar Peetsil tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. 1

§ 213lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust. Vastavalt Kr

MS § 238 lg 2 vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 järgi liideti antud karistusega kandmata karistus Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 23.01.2009 otsuse järgi – 11 kuud ja 27 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 69alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 1084 tunni ulatuses.

Üldkasulik töö tuleb sooritada 18 kuu jooksul. Üldkasuliku töö sooritamise ajal peab Üllar Peets alluma

§ 75lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõuetele.

Viru Maakohtu 28.03.2013 määrusega tühistati üldkasuliku töö kohaldamine ja pöörati täitmisele Üllar Peetsile Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-11-7680 12.10.2011

§ 213

lg 1 järgi liitkaristusena mõistetud ja ärakandmata karistus 10 kuud 5 päeva vangistust. Üllar Peetsi karistuse kandmise algust lugeda Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 4-13-1667 26.03.2013 mõistetud 15 päevase aresti ärakandmisest. Karistuse algus 09.04.2013 ja lõpp 14.02.

1. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 09.10.
2. Kinnipidamisasutusest Üllar Peetsi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda oma elukaaslase juurde aadressile xxx. Isikul on 9 klassi haridust, eriala ei oma. Töötanud on ametlikult AS-s xxx. Garanteeritud töökohta ei ole. Samas omab mitmeid rahalisi võlgnevusi kohtutäiturile. Isikul on palju sõpru ja tuttavaid, nende seas ka kriminaalkorras karistatuid ning kellega sageli ühiselt alkoholi tarvitatakse. Isikul on raske alkoholist hoiduda. Vangistuse ajal on pandud diagnoos seoses alkoholi kuritarvitamisega. Praegusel hetkel viibib ravil. Üllar Peetsi kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Vangla ei toeta Üllar Peetsi tingimisi ennetähtaegselt vabanemist, kuna tõenäosus uue kuriteo toimepanekuks on kõrge. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav vabanedes elama asuda aadressile xxx. Korter kuulub kinnipeetava elukaaslasele xx xx. Antud elamispinnal elas kinnipeetav ka enne vangistust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral isikul töökohta garanteeritud ei ole. Isikul on mitmeid rahalisi võlgnevusi kohtutäiturile. Kinnipeetava elukaaslane töötab ametlikult firmas xxx ja on nõus kinnipeetavat pärast vabanemist materiaalselt toetama. Kinnipeetaval on 7 kehtivat kriminaalkaristust ja 6 kehtivat väärteokaristust. Varasemad tingimuslikud karistused ei ole olnud mõjusad, viimane katseaeg ja üldkasuliku töö sooritamine ebaõnnestusid, kuna kinnipeetav ei ilmunud registreerimistele, ilmus tööle alkoholijoobes või hoidus üldse kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, lisaks jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kohtuistungile, kuigi oli eelnevalt kohtukutse kätte saanud. Tema suhtes kohaldati sundtoomist. Antud käitumine näitab kinnipeetava Ükskõikset suhtumist talle antud võimalusse oma karistust vabaduses kanda. Üllar Peetsi kriminaalne käitumine on otseses seoses alkoholi kuritarvitamisega. Isik tunnistas küll vabaduses oma alkoholisõltuvust, kuid probleemi lahendamiseks midagi ette ei võtnud. Üllar Peets taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Kaitsja toetas oma kaitsealust ja avaldas, et isik on motiveeritud vabastamiseks. Ta leiab endale töökoha koristaja või hooldajana, selline kogemus tal on. Samuti kinnitas süüdimõistetu , et ta on alkoholi tarvitamisest nüüd loobunud. 2

§ 76

lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Üllar Peets on seitse korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Isikut on varasemalt karistatud varavastaste kuritegude eest, eelviimasel korral on lisandunud vargusele avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ja grupi poolt. Isik on olnud neljal korral kriminaalhooldusel neist ühel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga, kolmel korral pani toime uued varavastased kuriteod ja ja viimasel korral vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga ei ilmunud registreerimistele ja hoidus kõrvale üldkasuliku töö tegemisest, karistus pöörati täitmisele. Lisaks sellele jättis ilma mõjuva põhjuseta ilmumata kohtuistungile, kuigi oli eelnevalt kohtukutse kätte saanud. Isiku suhtes kohaldati sundtoomist. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-10) on näha, et Üllar Peetsi on 17 korral karistatud väärteokorras, nendest 3 korral Alkoholiseaduse alusel, 2 korral NPAS alusel, 11 korral avaliku korra rikkumise eest ja 1 korral võimuesindaja seadisliku korralduse eiramise eest ning 1 korral eritalitustevale väljakutsumise eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldused Üllar Peetsi puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Isik ei sobi hetkel kriminaalhooldusele, sest kõik varasemad kriminaalhooldused on tema suhtes ebaõnnestunud tema süül. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetav omab ühte kehtivat distsiplinaarkaristust esemete ebaseadusliku omamise, omandamise ja valmistamise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. 3

§ 76, Kr

MS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Üllar Peetsi temale Viru Maakohtu 12.10.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. allkirjastatud digitaalselt Kohtunik Inna Kirsipuu 4