lg 6 alusel arvestada mõistetud karistusest maha 18.03.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud ja täidetud kohustuse osa - 3 tundi üldkasulikku tööd, arvestusega, et kahele tunnile üldkasulikule tööle vastab 1 päev vangistust, s.o 2 päeva ning kandmisele kuulub 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistus kohaldamata, kui XXX18 (kaheksateist)kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõuded: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 2 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks ning KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustuse osaleda kriminaalhooldaja määratavates sotsiaalprogrammides. KarS § 78 p 1 kohaselt hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhatajal määrata XXXkriminaalhooldaja.
lg 6 alusel arvata mõistetud karistusest maha tema poolt täidetud kohustuse osa, s.o 2 päeva vangistust. Karistust ei pöörata KarS § 74 kohaldades tingimisi täitmisele 18-kuulise katseajaga, XXX on kohustatud käitumiskontrolli ajal täitma kontrollnõudeid ning osalema sotsiaalprogrammides. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja palus anda võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks 12 kuu jooksul. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning XXX tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.
lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha
Arvestades süüdistatava varalist seisundit, perekondlikku olukorda ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus
lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätab poole sundrahast (240 eurot) riigi kanda, kuna kõigi menetluskulude ning nende kohene tasumine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on
§-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.