Obsah (4)

§ 187§ 457§ 463§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 07. juuni 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-22571 Tsiviilasi XXX kaebus kohtutä

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

1. XXX (võlgnik) esitas 10.05.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 30.04.2013 otsuse peale täiteasjas nr 022/2011/8623 (I kd, tl-d 2-10). Kohus võttis kaebuse menetlusse 20.05.2013 kohtumäärusega ning vaatas kaebuse läbi kirjalikus menetluses.
2. Kaebusest nähtuvalt on kohtutäituri menetluses täiteasi, milles on sissenõudjaks XXX (sissenõudja). Lisaks nähtub kaebusest, et täitemenetluse osaliseks on OÜ XXX (hüpoteegipidaja). Kaebuse kohaselt esitas võlgnik 02.04.2013 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 108 lg-st 6 lähtudes. Võlgnikule teadaolevalt on sissenõudjaks mitteolev isik OÜ XXX esitanud avalduse nõude rahuldamiseks võlgniku vara müügi tulemi arvelt. Hüpoteegipidaja ei ole esitanud täitmisavaldust. Hüpoteegipidaja nõue võlgniku vastu on 35 500 eurot. Kohtutäituril puudub õigus tulemi jaotamisel ja jaotuskava koostamisel hüpoteegipidaja nõuet arvestada, sest võlgnik on vaielnud nõudele vastu. Kohtutäitur peab vastavalt TMS § 108 lg-le 7 selgitama avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäitur jättis 04.04.2013 otsusega võlgniku avalduse rahuldamata. Võlgnik esitas kohtutäituri otsuse peale 15.04.2013 kaebuse. Kohtutäitur jättis 30.04.2013 otsusega kaebuse rahuldamata. Võlgnik ei nõustu kohtutäituri otsuse esitatud seisukohtadega. Võlgnik leiab, et kohtutäitur rikub süstemaatiliselt menetlusnorme. Kohtutäitur on koostanud ja saatnud 24.04.2013 tulemi jaotamise ettepaneku. Kohtutäitur on võlgnikule teatanud, et sissenõudjad nõustusid tulemi jaotamise ettepanekuga ning jaotuskava koostamiseks vajadust ei ole. Võlgnikule jääb arusaamatuks, millise õigusakti kohaselt koostas kohtutäitur tulemi jaotamise ettepaneku ning millist kauplemismenetlust kohtutäitur korraldab. Võlgnikule jääb arusaamatuks kohtutäituri tegevus jaotuskava koostamisel – 29.04.2013 on tulem jaotatud jaotuskava alusel ning 30.04.2013 kokkuleppe alusel. Võlgnik esitas 02.04.2013 kohtutäiturile avalduse, milles vaidles vastu hüpoteegipidaja nõudele. Kohtutäitur jättis avalduse rahuldamata. Kohtutäituril ei ole TMS § 108 kohaselt õigust vastuväite esitamise korral arvestada nõuet jaotuskava koostamisel. Kohtutäituril oleks tulnud selgitada avalduse esitajale võimalust esitada hagi nõude tunnustamiseks. Kohtutäitur aga keeldus vastavat menetlusnormi täitmast. Võlgnik palub tühistada kohtutäituri 30.04.2013 otsus, millega jäeti rahuldamata võlgniku 02.04.2013 vastuväide hüpoteegipidaja nõudele.
3. Kohtutäitur vastas kohtule esitatud kaebusele 27.05.
4. Kohtutäitur osundab vastuses sellele, et hüpoteegipidaja osaleb menetluses sissenõudja õigustes. Seetõttu jääb kohtutäiturile arusaamatuks võlgniku viide TMS §-le
5. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Kaebuse punktides 5.2-5.7 (tulemi jaotamist puudutav kaebuse osa) osas palub kohtutäitur jätta kaebuse läbi vaatamata, sest selles osas ei ole võlgnik kohtutäiturile kaebust esitanud (I kd, tl-d 47-50).
6. 05.06.2013 vastuses kohtutäituri vastusele vaidleb võlgnik kohtutäiturile vastu. Võlgnik leiab, et kohtutäitur ei saa talt võtta võimalust vaidlustada nõuet TMS § 108 kohaselt. Nõudega liitumine ei muuda hüpoteegipidajat täitemenetluse seadustiku mõistes sissenõudjaks. Kohtutäitur ei ole hüpoteegipidaja avalduse alusel alustanud täitemenetlust.
7. Sissenõudja ja hüpoteegipidaja kaebusele ei vastanud. II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus 2
8. Harju Maakohtu 15.08.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-12-24750 jäeti rahuldamata võlgniku kaebus kohtutäituri 13.06.2012 otsustele täiteasjas nr 022/2011/8623, millega kohtutäitur lahendas võlgniku 23.05.2012 ja 04.06.2012 kaebused (II kd, tl-d 8-14). Kohtutäiturile 23.05.2012 esitatud kaebuses leidis võlgnik, et kohtutäitur on seadusvastaselt lubanud hüpoteegipidajal OÜ-l XXX täitemenetluse seadustiku § 149 alusel ühineda sundtäitmisega. Kohtutäitur leidis, et hüpoteegipidaja ühinemine TMS § 149 alusel ei ole seadusvastane. Selle seisukohaga on nõustunud ka maakohus. Maakohtu määrus jõustus 28.01.2013 (I kd, tl 163). Eeltoodust tulenevalt on võlgnik realiseerinud oma TMS § 217 tulenevat kaebeõigust, mille tulemusel on kohtud leidnud, et hüpoteegipidaja TMS § 149 alusel sissenõudjana sundtäitmisega ühinemine oli õiguspärane vaatamata sellele, et hüpoteegipidaja ei olnud eelnevalt esitanud täitmisavaldust.

§ 457

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 463

lg 2 sätestab, et määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Eeltoodust tulenevalt on Harju Maakohtu 15.08.2012 kohtumäärus menetlusosalistele siduv ning välistab võlgniku võimaluse tugineda kohtumääruse jõustumise järgselt väitele, et hüpoteegipidaja ühinemine TMS § 149 aluses sundtäitmisega oli lubamatu. Kohus peab käesoleva asja lahendamisel lähtuma eeldusest, et hüpoteegipidaja on TMS § 149 alusel sundtäitmisega ühinenud õiguspäraselt.

1. TMS § 149 lg 2 sätestab, et menetlusega ühinenud sissenõudjal on samad õigused kui sissenõudjal, kelle avalduse alusel kinnisasi arestiti, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuivõrd hüpoteegipidajal on TMS § 149 lg 2 kohaselt kõik täitemenetluses osaleva sissenõudja õigused, tuleb teda sundtäitmisega ühinemise järgselt käsitleda sissenõudjana. TMS § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Täitemenetluses osalevad sissenõudjatena XXX ja OÜ XXX. Seetõttu peab kohtutäitur sundtäitmise tulemuse jaotamise nende vahel korraldama vastavalt sissenõudjate kokkuleppele või jaotuskava alusel vastavalt TMS § 106 lg-le
2. Kohus saab aru, et võlgnik peab OÜ-d XXX täitemenetluses sissenõudjaks mitteolevaks isikuks ning leiab, et tema nõude rahuldamine tulemist peaks toimuma TMS § 108 alusel. TMS § 108 lg 6 kohaselt välistaks võlgniku vastuvaidlemine sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldusele tema nõude arvesse võtmise jaotuskava koostamisel. Kohus on seisukohal, et võlgnik leiab ebaõigesti, et OÜ-d XXX tuleb käsitleda TMS § 108 mõistes täitemenetluses sissenõudjaks mitteoleva isikuna. Kuivõrd hüpoteegipidaja on TMS § 149 lg 1 alusel õiguspäraselt ühinenud sundtäitmisega, tuleb teda vastavalt TMS § 149 lg-le 2 käsitleda sissenõudjana. Seetõttu toimub tema nõude rahuldamine tulemi arvelt vastavalt TMS §-le 106, mitte TMS §-le
3. Eeltoodust tulenevalt ei too võlgniku poolt hüpoteegipidaja avaldusele vastu vaidlemine kaasa OÜ XXX nõude mittearvestamist jaotuskava koostamisel. Seetõttu on kohtutäituri tegevus, mis seisneb tulemi jaotamises TMS § 106 alusel, seadusega kooskõlas. Võlgnik on leidnud, et kohtutäitur ei oleks tohtinud jätta tema avaldust rahuldamata, vaid oleks selle pidanud edastama hüpoteegipidajale. Kuivõrd hüpoteegipidaja osalemine tulemi 3 jaotamisel allub käesoleval juhul TMS § 106 regulatsioonile, puudus kohtutäituril kohustus edastada võlgniku avaldust TMS § 108 järgi OÜ-le XXX. Samas pidi kohtutäitur võlgniku avalduse osas seisukoha kujundama. Kohtutäitur on avalduse käesoleval juhul lahendanud otsuse vormis. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtutäituri tegevus võlgniku avalduse mitterahuldamisel seadusevastane.
4. Kaebusest nähtuvalt tegi kohtutäitur sissenõudjatele tulemi jaotamise ettepaneku ning teatas võlgnikule 30.04.2013 otsuses, et sissenõudjad on saavutanud kokkuleppe vara müügist laekunud tulemi jagamise osas, mistõttu jaotuskava koostamise vajadust ei ole. Kohtu hinnangul peab võlgnik arusaamatuks seda, kuidas toimub tulemi jaotamine alguses jaotuskava alusel, siis aga kokkuleppe alusel. Võlgnik on kohtutäituri tegevust pidanud arusaamatuks. Kuivõrd kohtu hinnangul seonduvad võlgniku väited sellega, kas hüpoteegipidajal oli õigus tulemi jaotamisel osalemisele vastavalt TMS § 106 või § 108, ei loe kohus võlgniku väiteid kaebuse esemesse mittepuutuvaks ning ei jäta neid läbi vaatamata. Täitetoimikust nähtuvalt koostas kohtutäitur 24.04.2013 tulemi jaotamise ettepaneku täiteasjades nr 022/2011/8623, 022/2012/3883 ja 022/2013/1789 (I kd, tl-d 73-74). Täitetoimikust nähtuvalt avaldasid sissenõudjad elektronkirja teel oma nõustumust ettepanekuga (I kd, tl-d 70, 71). Kohtu hinnangul on võlgnik kohtutäituri väitest jaotusettepanekuga nõustumise kohta ekslikult järeldanud, et kohtutäitur on koostanud jaotuskava. Täitetoimikust ning ka võlgniku kaebuses tsiteeritud kohtutäituri 29.04.2013 teatest (I kd, tl 7) ei nähtu, et kohtutäitur oleks koostanud jaotuskava ning selle koostamisest menetlusosalisi teavitanud. TMS § 106 lg 1 sätestab, et kui saadud tulemist ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks ning sissenõudjad ei jõua raha jaotamise suhtes kokkuleppele, korraldab kohtutäitur tulemi jaotamise täitemenetluses osalevate sissenõudjate vahel jaotuskava alusel. Viidatud sätte kohaselt lähtutakse tulemi jaotamisel esimese võimalusena sissenõudjate kokkuleppest ning sellise kokkuleppe sõlmimise võimatuse korral määrab kohtutäitur ise iga sissenõudja kohta käiva jaotise. Täitemenetluse seadustik ei keela kohtutäituril sissenõudjatele tulemi jaotamise ettepaneku tegemist. Kui sissenõudjad ettepanekuga nõus on, vabastab see kohtutäituri jaotuskava koostamise kohustusest ning välistab võimalikud õigusvaidlused tulemi jaotamise osas sissenõudjate vahel. Kohtu hinnangul saab TMS § 106 lg 1 mõistes lugeda sissenõudjate kokkuleppeks ka elektronposti teel avaldatud nõustumust jaotusettepanekuga. Kohtutäitur aitab tulemi jaotamise ettepaneku tegemisega kaasa täitemenetluse kiiremale läbiviimisele, mis on üks täitemenetluse eesmärkidest. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtutäituri tegevus, mis seisnes jaotusettepaneku tegemises ja jaotuskava mittekoostamises, seadusvastane.
5. Arvesse võttes eeltoodut, leiab kohus, et kohtutäituri tegevus ei olnud seadusvastane. Seetõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja kohtutäituri otsuse tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. 10.

§ 172lg 7 2.

lause sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jättis võlgniku avalduse rahuldamata. Seetõttu jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4