Obsah (4)

§ 10§ 1§ 9§ 18

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1000 Otsuse kuupäev 15. november 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi OÜ Virumaa Veepumbakeskus kaebus detailp

§ 10

lg 5 ja 8 kehtestatu kohaselt korraldab detailplaneeringu koostamist kohalik omavalitsus, kelle ülesanneteks on planeeringu koostamine või selle tellimine, planeeringu koostamise juhtimine ja planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine. Asjaolu, et seaduseandja ei ole seejuures ära määranud mingeid konkreetseid menetlustähtaegu, ei tähenda seda, et algatatud detailplaneeringu menetlemist võib lõputult venitada.

§ 1

lg 6 tulenevalt laienevad selle seaduse alusel ettenähtud menetlustele haldusmenetluse seaduse sätted ning nimetatud seaduse § 5 lg 2 kohustab viima menetluse läbi eesmärgipäraselt, efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Just kohalik omavalitsus on detailplaneeringu korraldaja ja koostamise juhina kohustatud hea seisma selle eest, et kõik vajalikud menetlustoimingud saaksid tehtud mõistliku aja jooksul ja menetluses osalevad isikud ei peaks taluma asjatuid ebameeldivusi ega kandma liigseid kulutusi ning seda ka siis, kui mõni neist ise mistahes põhjusel omapoolsete toimingutega viivitab või muul viisil menetlust takistab. Kohtule pole esitatud tõendeid selgitamaks neid põhjusi, millistel täpselt viibis Väike-Maarja alevikus Pikk 34 asuval kinnistul 28.06.2006 algatatud detailplaneeringu koostamine, kuid asjaolu, et selle detailplaneeringu menetlus lõpetati vaatamata juba 14.09.2009 esitatud taotlusele alles 27.05.2010 ja kuni käesoleva ajani ei ole jõutud isegi kaebaja poolt 03.09.2009 esitatud avalduse alusel samal kuupäeval algatatud detailplaneeringu projekti koostamiseni, viitab selgelt, et menetlus on olnud ebamõistlikult pikk ja vallavalitsus pole kohase hoolsusega täitnud oma kohustusi selle koostamise korraldaja ja juhina. Lisaks viitavad tegemata jätmistele ka geodeetiliste alusplaanide ülevaatamisega seoses toimunu (tl 75, 125-129) ning ka kaebaja 02.04.2012 taotluse osadele küsimustele vastuse andmine alles 29.05.2012 (tl 86). Kohalikul omavalitsusel ei ole küll kohustust algatatud detailplaneeringut ilmtingimata vastu võtta ja kehtestada, kuid selle menetlemisega põhjendamatu viivitamine on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. 6. Lisaks Väike-Maarja Vallavalitsuse tegevusetusele ei ole OÜ Virumaa Veepumbakeskus rahul veel ka sellega, et vallavalitsus esitab elamu asukoha, ehitusmaterjalide valiku, tee ja müraga seotud nõudmisi, millised on tema arvates ebaproportsionaalsed. Müra osas esitatud nõudeid on Väike-Maarja Vallavalitsus oma vastuses (tl 83-85) põhjendanud asjaoluga, et detailplaneeringuga kavandatakse elamut tootmishoone vahetusse lähedusse ja sooviga välja selgitada ja vältida sellest lähtuda võivad ebameeldivad mõjud. Seejuures on viidatud ka soovile saada ettepanekud mürast tuleneda võivaid ebameeldivusi vähendavate ehitusmaterjalide kasutamiseks. Samas aga näevad detailplaneeringu lähteseisukohad (tl 101-102) ette üksnes nõude lahendada olulisemad ehitise arhitektuurinõuded (suurim lubatud ehitusalune pind, korruselisus, kõrgus jms) ega sisalda midagi müra või selle hindamisega seonduvat ning vastustaja pole ka mujal viidanud ühelegi õigusaktile, mille sätetele niisugune nõue rajaneb. Kuna välisõhu kaitse seaduse § 130 lg 2 kohaselt tuleb välisõhu müra kaardistamine või mürataseme hindamine teha ainult mürataseme ületamise korral ja ka siis müraallika valdaja poolt tema oma kuludega, ei saa niisugust hindamist nõuda elamu rajamist soovivalt isikult. Ehkki lähteseisukohad nõuavad punktis 5.1.13 hinnangu andmist planeeritava elamu asukohale ja hoonestusala määramine on üks küsimistest, mis tuleb

§ 9

lg 2 p 3 kohaselt detailplaneeringuga lahendada, ei saa seejuures tugineda Väike-Maarja Vallavalitsuse 29.05.2012 kirjas nr 7-1.4/396 (tl 118) viidatud välisõhu kaitse seaduse § 66 lg 2, sest selles sisalduv 50 meetri nõue kehtib tootmisettevõtte rajamise, mitte aga elamu ehitamise suhtes ning küsitav on ka Terviseameti Põhja talituse 27.02.2012 vastusele (tl 3 87) tuginemine, kuna seal on kirjeldatud üksnes seda, milliseid soovitusi kõrge müratasemega tootmisterritooriumi kõrvale elamu ehitamise puhul tavapäraselt antakse. Seaduseandja ei ole

s küll ära määranud seda, milliseid konkreetseid nõudeid võib kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldaja ja juhina taotlejale või teistele isikutele esitada ja seega on tal planeeringutegevuses ulatuslik kaalutlusruum, kuid kaalutluste teostamisel peab arvestama nii avalikke huve kui ka taotleja põhjendatud huve. Isik ei saa nõuda enda taotluse alusel algatatud planeeringu vastu võtmist ja kehtestamist, kuid ta on õigustatud nõudma, et tema subjektiivsete õiguste kaitsmiseks vajalikke hüvesid kaalutaks haldusorgani poolt õiglaselt.

§ 18

lg 1 kehtestatu kohaselt tähendab kohaliku omavalitsuse poolt planeeringu vastuvõtmise kohta tehtav otsus seda, et valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele vastavuse kõrval kinnitatakse planeeringu vastavust ka seadustele ja muudele õigusaktidele. Käesolevas asjas kohtule esitatu viitab sellele, et seadusest mittetulenevate ning seega kaebajat alusetult ja ülemäära koormavate nõuete esitamine võib oluliselt mõjutada seda, milline on tulevase otsustuse sisu ja viia ka ebaõige otsuseni. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt saab tuvastamiskaebuse esitada vaid juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. OÜ Virumaa Veepumbakeskus saaks oma õigusi nii vallavalitsuse tegevusetuse kui ebaproportsionaalsete nõuete esitamise osas põhimõtteliselt kaitsta ka kohustamis- või keelamisnõude abil, kuid ta ise on tuvastamisnõude sidunud sooviga esitada tekitatud kahju suhtes hüvitamise nõue. Kohtul ei ole käesolevas menetluses põhjust kahelda selles, et ebamõistlikult pikk planeerimismenetlus ja selles esitatud seadusel mitterajanevad nõuded said tekitada kaebajale niisugust kahju, mille hüvitamist on võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel ja seega on tuvastamisnõude rahuldamine võimalik. Lisaks saab see aidata kaasa, et Väike-Maarja Vallavalitsus arvestab detailplaneeringu edaspidisel menetlemisel senisest enam vajadust lähtuda kõige muu kõrval ka haldusmenetluse seadusest tulenevatest üldistest põhimõtetest ja hea halduse tavadest. Praegu tema poolt kohtule esitatud väited ja tõendid igatahes ei veena, et õiguskantsleri poolt 17.01.2012 koostatud dokumendi (tl 51-56) õiguslikud hinnangud ja soovitused on oluliselt detailplaneeringu menetlemist kiirendanud ja lihtsustanud. 7. Teega seonduvate probleemide käsitlemine moodustab suurema osa kaebuse mahust, kuid VäikeMaarja Vallavalitsus ise eitab vastavate nõuete esitamist ning ka planeeringu lähteseisukohtade punktis 5.1.11 sisaldub üksnes

§ 9lg 2 p 13 tulenev servituutide vajaduse määramine.

Kaebuse esitaja on servituutide vajadusega nõustunud, sest 04.03.2012 on ta saatnud puudutatud isikutele oma sellesisulise ettepaneku (tl 26). Kohtule esitatud muudest tõenditest käsitleb nimetatud probleemi veel ka 07.03.2012 toimunud avaliku arutelu protokoll (tl. 88-93), kust nähtub samuti, et OÜ Virumaa Veepumbakeskus esindaja on servituudi seadmisega nõustunud, tee avalikku kasutusse andmise ettepaneku aga tegi üks naaberkinnistute omanikest ja vallavalitsuse esindaja on vaid selgitanud, millisel viisil seda teha saaks ega ole avaldanud survet tee avalikuks kasutamiseks võtmise suhtes ja sidunud seda detailplaneeringu kehtestamisega. Vastavasisulist survet, seost detailplaneeringu kehtestamisega ja soovi nõuda teele suuremat koormust kui selle tuvastatud kandevõime (tl 39-41) võimaldab ei tulene ühestki kohtule edastatud dokumentaalsest tõendist, seda ei kinnitada ka asjaolu, et vallavalitsuses koostati eratee avaliku kasutamise leping ja märgiti selle punkti 2.4 kõigile transpordiliikidele ööpäevaringselt vaba kasutusõigus (tl 19-21). Tegemist on üksnes kinnistute omanikele tutvumiseks saadetud projektiga (tl 18), milles ei sisaldu konkreetseid nõuded tee kandevõime ega seda ületava koormamise osas. Teeseaduse § 4 lg 3 kohaselt saab eratee avalikuks kasutamiseks määramine toimuda vaid valla- või linnavalitsuse volikogu otsusega valla- või linnavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. See kas käesoleval vaidluse põhjuseks oleva tee suhtes mingisugune leping ka tegelikult sõlmitakse, sõltub üksnes kõigi selle omanike vabast tahtest.

1. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Virumaa Veepumbakeskus kaebus osaliselt põhjendatud. See tuleb rahuldada osas, millega taotleti Väike-Maarja Vallavalitsuse tegevusetuse ning ehitusmaterjalide ja müraga seonduvate nõuete esitamise õigusvastaseks tunnistamist. Kaebuses sisalduv keelamisnõue 4 on aga põhjendamatu ja selle rahuldamiseks alus puudub. Nõudest kohustada Väike-Maarja Vallavalitsust vastama 02.04.2012 taotlusele ja küsimustele (tl 12-15) on kaebaja oma kaebuse täiendustes ise loobunud (tl 131). Seega nõude ja sellega seonduvate dokumentaalsete tõendite (tl 35-36, 73, 94) käsitlemise vajadus puudub. Kaebuse lahendamisel jäävad tähelepanuta elektrienergia müügi lepingu, arvestuse ja riketega (tl 22-25), kohtuväliste menetluste (tl 31-34, 116-118, 124), tee ehitamise ja hooldamisega (tl 45-48) ning Keskkonnaametile erinevate lubade kohta esitatud teabenõuetega (tl 122-123) seotud dokumendid sest neis käsitletul puudub seos kaebuse eseme ja nõuetega. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 2 sätestatu kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. OÜ Virumaa Veepumbakeskus on märkinud kaebusesse, et soovib kokku 63,88 euro suuruse riigilõivu hüvitamist (tl 7 pöördel) ning on lisanud dokumendid (tl 10-11) nende tasumise kinnituseks. Hiljem on ta edastanud veel ka taotluse ja arve 1200 euro suuruse õigusabitasu kohta (tl 140-141), kuid dokumenti, millest nähtuks selle summa tasumine pole ta kohtule edastanud. Haldusmenetluse seaduse § 109 lg 1 tulenevalt saab kirjaliku menetluse puhul välja mõista vaid niisugused kulud, mille kandmist tõendavad dokumendid on esitatud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul, milleks oli käesolevas ajas 25.06.2012 koostatud kohtumääruse (tl 109-110) kohaselt 17.10.
2. Hüvitamata jääb ka AS Teede Tehnokeskusele tee kandevõime mõõtmise eest tasutud 648 eurot (tl 42-44), sest see ei kuulu halduskohtumenetluse seadustiku § 101 - 103 loetletud menetluskulude koosseisu. Arvestades, et kaebus kuulub rahuldamisele umbkaudu pooles ulatuses, tuleb Väike-Maarja vallal seega hüvita OÜ Virumaa Veepumbakeskus 31,94 eurot. Ise ta menetluskulude nõuet esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 5