1-13-8720/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013.a. Pärnu kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-8720 Kohtukoosseis Kohtunik Anu Tammeniit Kohtuistungi sekretär Kerli Juurikas Kriminaalasi Georgi Šubin süüdistuses KarS § 274 lg 1, § 121, § 209 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Helga Aadamsoo Süüdistatav Georgi Šubin Isikukood: 36306083721;xxx Kaitsja adv. Margus Viira RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Georgi Šubin KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Georgi Šubin KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Georgi Šubin KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2, § 64 lg 1 alusel üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 17.-18.05.2012.a. ja 23.-24.09.2012.a., s.o. 4 (neli) päeva karistusaja hulka, seega kuulub kandmisele 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui Georgi Šubin ei pane 2 (kahe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 1 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaja algust arvata alates
2. oktoober 2013.a. KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt on Georgi Šubin käitumiskontrolli ajal kohustatud heastama kuriteoga tekitatud kahju 219,10 € E. N ja 100 € A. A. KrMS § 179, § 175 alusel välja mõista Georgi Šubinilt riigituludesse: - sundraha 480 €; - tasu riigi õigusabi eest 383,76 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB pangas või 221023778606 Swedbankis, viitenumber
3. Selgituseks märkida „Georgi Šubin 1-13-8720 menetluskulud“ Välja mõistetud summad tasuda 1 aasta jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest igakuiselt 31,98 €. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: mälupulk – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada E. Nile; klaaspudel (asub Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas) – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. EDASIKAEBAMISKORD Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Georgi Šubin, omades Pärnu Maakohtu 08.04.1999 KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi kehtivat karistust ja olles seega varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eesmärgil lõi teadvalt A. A tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellega, et väitis, et on varem isikuid kohtus edukalt kaitsnud ning lubas 100 eurose 2 tasu eest õigusteenusena kaitsta A. A viimase suhtes menetletavas kriminaalasjas Lääne Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas prokuröriga peetavatel kokkuleppemenetluse läbirääkimisel. Usalduse tekkimiseks esitas Georgi Šubin A. A visiitkaardi millel kirjed: „Rahvusvaheline Euroopa ühiskonna õiguskaitse organisatsioon; „Rahvuslik Kaitse“; Georgi Šubin; esimees; x; tel. x ning x“ ning valmis trükitud lepingu blanketi. A. A nõustus pakkumisega. Lepiti kokku, et kui prokurör võtan A. A ühendust helistab viimane Georgi Šubinile. Prokurör helistas paar nädalat hiljem. 26.07.2011 tuli A. A koos isa A. A Pärnusse, sest teda oli kutsutud kella 11.00ks prokuratuuri läbirääkimistele. Georgi Šubini lepingu blanketile sai kirja A. A nimi, tema allkiri ja kuupäev. A. A ilmus kella 11.00ks ilma kaitsjata prokuratuuri prokuröri juurde ja selgitas, et ta on valinud kokkuleppel kaitsja ja ütles perenimeks Šubin. Prokuratuuris sai A. A teada, et Georgi Šubin ei ole kohane kaitsja, kuna kaitsjal peab olema ülikooli haridus. A. A leppis prokuröriga kokku uue aja kella 14.00-ks. Georgi Šubin viibis samal ajal koos A. A isa A. A selgitas talle, et prokurör on läbirääkimiste aja edasi lükanud, kuna A. A on oma advokaat. A. A isa A. A maksis poja eest 26.07.2011 täpselt tuvastamata kellajal x linnas x tänaval maaliinide bussijaamas, enne prokuratuuri minekut, Georgi Šubinile õigusteenuse eest 100 eurot. Prokuratuurist lahkudes kohtus A. A bussijaamas Georgi Šubiniga ning seal lepiti kokku, et kohtutakse uuesti paari tunni pärast. Kinnitamaks, et Georgi Šubin on jurist, lubas ta prokuratuuri kaasa võtta ülikooli tunnistuse. Georgi Šubin kella 14.00-ks prokuratuuri ei ilmunud ega vastanud A. A telefonile. Tegelikult Georgi Šubin ei oma vastavat juriidilist haridust ega vasta KrMS § 42 lõikes 1 sätestatud nõuetele ning ei ilmunud prokuratuuri õigusteenust osutama, vaid jättis 100 eurot endale. Pettusega tekkis A. A isale A. A varaline kahju 100 eurot. Seega tema, isikuna kes on varem toime pannud varguse, varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomisega, pani toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgikvalifitseeritava kuriteo. Samuti ähvardas Georgi Šubin ajavahemikul
4. kuni 31.08.2012 kohtutäiturit, kasutades sellega vägivalda võimuesindaja suhtes. Kohtutäituriseaduse (KTS) § 2 lg 1 kohaselt on kohtutäitur avalikõiguslikkus ametis ja täidab riigi poolt talle pandud ülesandeid teostades sissenõuete sundtäitmiste, olles KTS § 7 kohaselt kohustatud täitma isiklikult ametikohustusi ning täitemenetluseseaduse (TMS) § 8 kohaselt kohustatud viivitamatult tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks ning kohtutäituri määrustiku § 10 lg 1 kohaselt täitma täitedokumenti nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatute viivituseta ja lõike 2 kohaselt kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid. Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur E. N. algatas kooskõlas TMS § 23 lg 1 ja § 33 lg 1,2, 11.07.2012 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna tsiviilasjas nr x, 06.07.2012 kohtumääruse ja sissenõudja x OÜ avalduse alusel täitemenetluse. Kooskõlas TMS § 52 lõikega 1 edastas kohtutäitur sissenõuete rahuldamiseks vajaliku Georgi Šubini vara saamiseks vara ja hoiuse arestimise aktid 17.08.2012 kõikidesse Eesti Vabariigi krediidiasutustesse ja arestiti Georgi Šubini kontod SEB Pank AS-s, Swedbank AS-is ja AS-s Eesti Krediitpank. Seega oli Pärnu tööpiirkonna kohtutäitur E. N võimuesindaja, kes täitis Georgi Šubini pangakontosid arestides oma ametikohustusi. 29.08.2012 kella 13.00 ja 13.30 vahelisel ajal helistas Georgi Šubin telefonilt x kohtutäitur E. N büroosse telefonile x, tutvustas ennast ja soovis rääkida kohtutäituri E. N ja tundis huvi kohtutäituri auto vastu. Seejärel 30.08.2012 kella 11 paiku viibides jalgrattaga x mnt x kohtutäituri büroo sisehoovis pöördus vene keeles büroo terrassil viibivate E. N ja tema töötaja poole ning uuris millise autoga E. N sõidab. E. N vastas, et tal ei ole autot. Selle peale käskis Georgi Šubin E. N pangakonto avada, lisades ähvardavalt, et ta on kolm korda vangis istunud. 30.08.2012 kella 11.55 paiku sisenes Georgi Šubin kohtutäitur E. N büroosse, asukohaga x linn x mnt x ja soovis kohtuda 3 E. N. Nähes büroos liikumas E. N hakkas ta vene keeles ropendama. E. N tutvustas ennast ning küsis mehe nime ja palus esitada isikut tõendav dokument. Sellest Georgi Šubin keeldus ja ütles, et Eesti Vabariigi seadused teda ei huvita ja olgu pangakonto 15 minuti jooksul vabastatud. Kohtutäituri korduvale palvele esitada isikut tõendav dokument Georgi Šubin ei allunud ja lahkus büroost. Samal päeval 30.08.2012 kella 12.50 ajal helistas Georgi Šubin abonendilt x kohtutäitur E. N büroosse abonendile x, tutvustas end büroo töötajale Georgina ja rääkides vene keeles ütles kohtutäituri abile, et soovib rääkida kohtutäituriga. Abi vastas, et kohtutäituriga praegu rääkida ei saa. Georgi Šubin küsis: “Kus on E. ?“ ja ütles: „Olen Georgi, tal on probleemid minuga.“ ning abi küsimusele, milles probleem vastas mees vene keeles: „Mina tahan tema ära tappa.“. Kõne sisu andis abi edasi E. N. Järgmise päeva hommikul 31.08.2012 kella 10.20 paiku viibis Georgi Šubin, x E. N büroo kabineti akna taga asuva terrassi müüri ääres kinnistu sisehoovis ja vaatas E. N poole ning samal päeval kell 11.40 paiku, kui kohtutäitur E. N viibis koos töötajaga büroo terrassil, x, tuli sisehoovi Georgi Šubin jalgrattaga. Georgi Šubin ütles vene keeles E. N: “Teil on probleemid“, selle peale kutsus E. N Georgi Šubini büroosse vastuvõtu ajal. Seejärel hakkas Georgi Šubin kaasas olevast kotist midagi otsima. E. N aimates halba hakkas koos töötajaga terrassiukse kaudu büroosse sisenema ja samal hetkel viskas Georgi Šubin tema suunas 0,7 liitrise rohelist värvi klaaspudeli, mis tabas ukse kõrval asuvat büroo akent. Kahekordne pakettaken purunes. 29.08.2012 kuni 31.08.2012 Georgi Šubini käitumine, varem kriminaalkorras karistust kandnud isiku elule ohtlik ähvardus tappa ja E. N suunas pudeli viskamine tekitasid E. N aluse karta ametiülesannete täitmisest tekkinud tegevuse tõttu tehtud ähvarduse täideviimist, ohtu elule ja tervisele. Kohtutäituri E. N büroo terrassiukse kahekordse klaasi purustamisega tekkis varalise kahju 146.40 eurot. Seega tema võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema 23.09.2012 kell 13.00 ajal x linnas x tn x asuvas teise korruse köögis tõukas parema käega L. I näost, mispeale L. I kukkus vastu kraanikaussi ning seejärel lõi ühe korra parema käe rusikaga L. I näo vasakule poolele, tekitades füüsilist valu ja tervisekahjustuse - pindmise peavigastuse. Seega tema, teise inimese löömisega, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudis kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KOHTU SEISUKOHT Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja jäi samuti kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. 4 Tõkend. Süüdistatava suhtes oli kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld 24.09.2012.a. üheks aastaks. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Seega tuleb kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas so 480 €. Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale M.Viira´le makstud riigi õigusabi tasu kohtueelses menetluses 242,16 € ja kohtumenetluses 141,60 €. Süüdistatav esitas taotluse võimaldada menetluskulusid tasuda 1 aasta jooksul, kuna on äsja asunud tööle ja ei ole võimeline kogu summat koheselt tasuma. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lubab KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid tasuda 1 aasta jooksul igakuise maksena 31,98 €. Asitõendid. Kriminaalasja juures on asitõenditena mälupulk, mis KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kuulub tagastamisele E. N. Klaaspudel, mis asub Pärnu politseijaoskonna asitõendite hoidlas tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. Tsiviilhagid. Kannatanu E. N on esitanud tsiviilhagi 219,10 € nõudes ja A. A 100 € nõudes. Süüdistatav G. Šubin on võtnud endale kohustuse kannatanute tsiviilhagid KarS § 75 lg 2 p 2 kohaselt käitumiskontrolli ajal heastama. Anu Tammeniit kohtunik 5