4-13-4550/10

Väärteoasi nr.4-13-4550 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus 20.09.2013.a. Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Sekretär Aime Ivanson Maire Viksi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri KKB Liiklusjärelevalvekeskuse 20.06.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,007068 Erko Venno karistamises LS § 227 lg 2 järgi Kaebuse esitanud isik ERKO VENNO, isikukood 37506220338, Elukoht XXX Töökoht XXX OÜ Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja Erko Venno Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar Kohtuvälise menetleja – Põhja Prefektuuri – esindaja Mari-Liis Reidi LÕPPOSA Jätta Erko Venno kaebus rahuldamata ja Põhja Prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse 20.06.2013.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,13,007068 muutmata. Edasikaebe kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kohtumenetluse pooltele kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult teatada seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Vaidlustatud otsus Erko Vennot karistati LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut ehk 300 eurot ja võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 kuuks selle eest, et tema 01.06.2013.a. kell 9:45 ajal Tallinnas Pärnu maanteel, sõites Vineeri tänava suunas juhtis mootorsõiduki kiirusega 90+-5 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h võrra (lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 50 km/h). Kaebus Menetlusalune isik taotles otsuse tühistamist lisakaristuse osas. Juhtimisõigus on vajalik seoses tööülesannete täitmisega ja seoses Antslas elava invaliidist isa abistamise vajadusega. Kohtu seisukoht Kohtumenetluses puudub vaidlus selles, et Erko Venno juhtis 01.06.2013.a kella 09.45 ajal Harju maakonnas Tallinnas Pärnu maanteel suunaga Vineeri tänava poole mootorsõidukit BMW 520D reg.märgiga XXX kiirusega 90+/- 5 km/h, millega ületas suurimat lubatud kiirust 35 km/h võrra. Lubatud suurim kiirus antud teelõigul oli 50 km/h tunnis. See on tõendatud kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtub, et kiirust mõõdeti kiirusmõõteseadmega Stalker Dual DSR 2X, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-12/00151 (kehtib kuni 26.09.2013) tõendab, et mõõteseade oli taadeldud. Seadet oli testitud 01.06.2013 kell 08.15 ja seade oli töökorras. Seega oli sõiduki BMW 520D reg.märgiga XXX kiiruse näit õige ning Erko Venno ületas sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h võrra. Kaebuse esitaja seletas kohtuistungil, et oli varajane hommik, rikkumine toimus Pärnu mnt viadukti peal, ühtegi teist liiklejat ei olnud, ta tahtis kontrollida auto varasemat tehnilise vea olemasolu või puudumist ja unustas sel hetkel vaadata spidomeetrit. Seega on tuvastatud väärteo toimepanemine Erko Venno poolt ning tema tegevus vastab LS § 227 lg 2 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamisele üle 21-40 kilomeetrit tunnis. Arvestades rikkumise kohal kehtestatud lubatud sõidukiiruse piirmäära ületamise ulatust, samuti kaebuse esitaja ütlusi, mille kohaselt ületas piirkiirust seoses sellega, et soovis kontrollida auto tehnilist viga, ei ole kahtlust, et subjektiivsete tunnuste poolest on väärtegu toime pandud tahtlikult ja tahtluse liigiks on kavatsetus. Erko Venno käitumises teo õigusvastasust ja tema süüd välistavad asjaolusid ei ilmne ning kohus ei ole asja läbivaatamisel ka tuvastanud, et kohtuväline menetleja oleks rikkunud kaebuse esitaja suhtes väärteomenetlusõigust. Samuti on menetlusalusele isikule karistuse määramine toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. LS § 227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõike 5 p 1 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Vastavalt KarS §-le 56 on karistamise aluseks isiku süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Erko Vennot karistati rahatrahviga 75 trahviühikut ehk summas 300 eurot ning lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus kaheks kuuks, seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra, lisakaristuse osas aga sanktsiooni keskmises määras, karistust kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et karistuse kergendamiseks, s.o juhtimisõiguse äravõtmise tühistamiseks, puudub alus. Kohtu hinnangul on lisakaristuse kohaldamine antud juhul igati õigustatud ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab Erko Venno süü suurusele ning on õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on E. Vennol 14 kehtivat väärteokaristust, millest 12 on just kiiruse ületamised, mille eest on teda varasemalt karistatud korduvalt rahatrahvide, kahel korral arestiga ja ühel korral sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. Erko Vennol on enamus rahatrahve tasumata, alles peale 01.06.2013.a. rikkumist on ta tasunud 05.06.ja 13.06.2013.a. viimase nelja rikkumise eest mõistetud rahatrahvid. Hinnates analoogsete liiklusalaste rikkumiste 2 järjepidevust (karistused kiiruse ületamiste eest on määratud alates 22.02.2008.a kuni 14.01.2013.a saab järeldada, et varasematest karistustest ei ole E.Venno vajalikke järeldusi teinud ning seetõttu on lisaks põhikaristusele eripreventiivsel eesmärgil vajalik ka lühiajaline juhtimisõiguse äravõtmine. E.Venno on rikkumist küll tunnistanud ja tehtut kahetsenud, kuid ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse tühistamine põhjendatud. On oluline, et isik ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning saaks aru oma teo keelatusest. Kaebuses toodud selgitused, et juhtimisõiguse olemasolu on vajalik seoses tööga ja isa eest hoolitsemisega, ei saa olla aluseks lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et juhilubade olemasolu on vaja tööülesannete täitmiseks ja invaliidist isa hooldamiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab ka ise käituma seda õigust säilitaval viisil, s.t järgima igapäevaselt liikluseeskirju, mitte jätkama õigusvastast tegevust lootuses, et rikkumisi kas ei märgata või nendele siis seaduses ettenähtud rangusega ei reageerita. Menetlusalusele isikule oli töö iseloom ja vanemate eest hoolitsemine teada ka väärteo toimepanemise ajal. Karistuse eesmärgiks on mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega ka õiguskorda. Kuna E.Vennol on see juba kolmeteistkümnes kiiruse ületamine viimase viie aasta jooksul, lisaks teised liiklusalased rikkumised, on ilmne, et seni mõistetud karistused, rahatrahvide, aresti ja juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristuse näol, ei ole vajalikku mõju avaldanud ning põhjendatud on talle rikkumiste eest mõistetavaid karistusmäärasid karmistada ning lisaks põhikaristusele kohaldada ka lisakaristust. Eeltoodu alusel jätab kohus kaebuse rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsuse muutmata. Kohus juhindub VTMS § 132 p. 1. Kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 10.10.2013.a. Kohtunik 3