3-11-2409/11

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. juuni 2012, Tartu 3-11-2409 Vjatšeslav Julini kaebus Tartu Vangla toimingu, tema suhtes käeraudade kasutamine, õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vanglalt kahju summas 100 eurot hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 12.12.
2. a otsus Vjatšeslav Julini apellatsioonkaebus Kaebaja Vjatšeslav Julin Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Tartu Vangla 04.08.
4. a käskkirjaga nr 1-4/2003 lõpetati kinnipeetav V. Julini suhtes osaliselt Tartu Vangla 20.06.
5. a käskkirjaga nr 1-4/1617 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud, milleks oli väljaspool kinnipeetava elukambrit ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine. Samal päeval toimus jalutuskäik, kus kasutati kaebaja suhtes käeraudu.
6. V. Julin esitas taotluse kahju hüvitamiseks summas 100 eurot, kuna tema suhtes kasutati 04.08.2011 50 minuti jooksul õigusvastaselt käeraudu.
7. Tartu Vangla 06.10.
8. a otsusega nr 3-30/251-1 jäeti kaebaja kahjunõue rahuldamata.
9. V. Julin esitas 10.10.2011 kaebuse Tartu Vangla toimingu peale, millega kasutati tema suhtes käeraudu, õigusvastasuse tuvastamiseks ning Tartu Vanglalt kahju summas 100 eurot hüvitamiseks. Kaebaja suhtes oli käskkirjaga käeraudade kasutamine lõpetatud. Seega ei pidanud ta jalutuskäigu ajal olema käeraudades. Kaebaja veetis 04.08.2011 ligi 50 minutit käeraudades õigusvastaselt. Toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks on kaebaja põhjendatud huvi preventiivne, et taolised rikkumised tema suhtes Tartu Vanglas enam ei korduks.
10. Tartu Halduskohtu 12.12.
11. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et Tartu Vangla ametnikud kasutasid kaebaja suhtes 50 minuti vältel käeraudu õigusvastaselt ja Tartu Vangla toiming selles osas on seadusevastane. Seega on tuvastatud vastustaja süü õigusvastaselt käeraudade kasutamise osas. Vangla on vabandanud kaebaja ees ning kaebajale ei ole tekkinud ühtegi kahjulikku tagajärge, mis oleks tinginud rahalise kompensatsiooni. Kaebaja nõue summas 100 eurot ei ole proportsionaalne õigusrikkumise raskusega. Kaebaja saatmisel jalutuskäigule ja lühiajalisele kokkusaamisele ning sealt tagasi kasutati tema suhtes käeraudu, kuna saatmisülesandeid teostanud ametnikud ei olnud käeraudade kohaldamise lõpetamisest teadlikud. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta teavitas korduvalt ametnikke, et tema suhtes on käeraudade kasutamise kohustus maha võetud, kuid ametnikud ei kontrollinud seda asjaolu koheselt. Lisaks on tuvastatud, et kaebaja ei ole vangla ametnikke koheselt teavitanud vastava käskkirja olemasolust. Kohus ei saa välistada, et kaebaja jättis teadlikult kasutamata temal olnud reaalse võimaluse väidetava kahju ära hoidmiseks, eesmärgiga nõuda hiljem hüvitist.
12. V. Julin esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ja kaebuse rahuldamata jäänud osas rahuldada. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikub süüteo tuvastamise korral kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmine kaebaja põhiseaduse §-st 25 ja riigivastutuse seaduse §-dest 7 lg 1 ja 9 lg 1 tulenevaid õigusi. Tartu Vangla ametnikud olid hooletud oma ametikohustuste täitmisel. Käeraudade kasutamine on äärmuslik ja karm meede ning kui neid kasutatakse seadusliku aluseta, siis on see inimõiguste raske rikkumine ja inimväärikuse alandamine. Kaebaja teavitas korduvalt vanglaametnikke käeraudade eemaldamise vajadusest, aga vanglaametnikud olid hooletud ega täitnud oma kohustusi. Kohtunik rikub asjas poolte võrdõiguslikkust ja menetleb asja Tartu Vangla kasuks. Kohus arvab, et kaebaja valetab, kuid kaebaja pole kordagi kohtusse esitanud valekaebusi ega avaldusi. Kaebaja palub kohtul üle kuulata tunnistajana tema advokaat A.S. . Lisaks palub kaebaja Tartu Vanglal kanda raha kahju tekitamise eest tema arveldusarvele. Koos apellatsioonkaebusega esitas V. Julin taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tagastada.
14. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 3 p 5 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada. Riigikohus on kuni 31.12.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 33 lg 3 p 5 kohaldamisala laiendanud ka kaebustele, mis on ilmselgelt perspektiivitud (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 22.06.
15. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-20-10 p-d 10 ja 12). Kuna HKMS § 187 lg 3 p 5 on samasisuline HKMS vr § 33 lg 3 p-ga 5, siis saab ringkonnakohtu hinnangul ka kehtiva HKMS-i redaktsiooni alusel apellatsioonkaebuse tagastada juhul, kui kohus leiab, et see on ilmselgelt perspektiivitu. Kohtupraktika kohaselt saab kaebust lugeda ilmselgelt perspektiivituks siis, kui soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik, ja ka siis, kui apellatsioonkaebuse eduväljavaated on olematud (vt. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.12.
16. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-11 p 16). Apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivituse tuvastamine nõuab kohtult põhjalikumat motivatsiooni ning on kohaldatav 2 õiguslikult selges olukorras (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 23.11.
17. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-71-11).
18. Käesolevas asjas ei saa apellatsioonkaebust pidada perspektiivikaks. Halduskohus on kaebuse sisuliselt läbi vaadanud ning selle osaliselt rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus jõudnud õigele järeldusele, et Tartu Vangla toiming, millega kasutati kaebaja suhtes käeraudu, oli õigusvastane. Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt on käeraudade kasutamise õigusvastasus tuvastatud. Tõendamist pole leidnud, et jalutuskäigul ja lühiajalisel kokkusaamisel käeraudade paigaldamisel informeeris kaebaja vanglatöötajaid sellest, et käeraudade kasutamine tema suhtes oli lõpetatud. Halduskohus on õigesti leidnud, et A.L. seletustega on tõendatud, et täiendavate julgeolekumeetmete kasutamise lõpetamisest teavitas kaebaja neid alles pärast kaebaja kambrisse tagasiviimist. Halduskohus on viitega Riigikohtu lahenditele õigesti leidnud, et igale mittevaralise kahju nõudele ei pea järgnema rahaline kompensatsioon. Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et käeraudade kasutamine 50 minuti jooksul oleks tekitanud kaebajale selliseid tagajärgi, mille eest oleks kaebajal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Pealegi on vastustaja kahjunõude rahuldamata jätmise kirjas (tl lk 11) vabandanud kaebaja ees, mida võib lugeda kohaseks hüvitiseks.
19. Käesoleval juhul ei saaks seega apellatsioonkaebust rahuldada ka juhul, kui eeldada apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust. Samuti ei ole apellatsioonkaebuse rahuldamine ringkonnakohtu hinnangul võimalik ka muude, kaebuses viitamata asjaolude ega õigusnormide pinnalt. Eeltoodust tulenevalt on V. Julini apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu ning ringkonnakohus tagastab kaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel.
20. Antud asjas esitas V. Julin koos apellatsioonkaebusega ka taotluse vabastada ta riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Riigikohus on korduvalt leidnud, et riigilõivu tasumise kohustusest võib jätta vabastamata maksejõuetu isiku juhul, kui õigust, mida kaebusega kaitsta soovitakse, ei saa pidada kaebaja jaoks oluliseks või kui kaebus on perspektiivitu (viimati Riigikohtu halduskolleegiumi
21. septembri
22. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-25-10, p 8). Tagastades apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 3 p 5 alusel, jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tema vabastamiseks riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel eraldi hindamata ja lahendamata. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi