KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-13-8455 Otsuse kuupäev 23.august 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi XXX hagi XXX vastu abielulahutuse nõudes Istungi toimumise kuupäev 14.08.2013.a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX) Kostja: XXX (isikukood XXX) Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada XXXja XXX abielu, mis on sõlmitud XXX.a EEVL Valguse Tee Vabakoguduses ja mille kohta on koostatud abieluakt nr X. Taastada XXX abielueelne perekonnanimi ja anda talle perekonnanimi X. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Abielu ei ole algusest peale toiminud. Pooled ei ela koos rohkem kui 2 aastat. Hageja võimalust abielu jätkumiseks ei näe ja palub lahutada poolte abielu. Hageja soovib taastada enda abielueelse perekonnanime. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjaliku seisukoha järgi oli kostja abielu lahutamisega nõus. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS. Hagiavaldusele lisatud abielutunnistuse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX.a. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Vastavalt Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Arvestades asjaolu, et hageja on kindlal veendumusel, et abielusuhted on lõppenud pöördumatult, leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Asjas puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Asjas esitas hageja taotluse, milles palub muuta oma perekonnanime X`iks. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Asja materjalidele lisatud abielutunnistusest nähtuvalt oli hageja perekonnanimi enne abiellumist X. Seega tuleb hageja taotlus perekonnanime taastamiseks rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud säte on menetluskulude jaotusel abieluasjas üldreegel. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.