3-08-2663/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi

1. november 2011, Tartu 3-08-2663 Lasva Liimpuidu AS kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 28.11.
2. a maksuotsuse nr 12-5/389 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
3. oktoobri
4. a otsus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Lasva Liimpuidu AS Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
5. Rahuldada apellatsioonkaebus
6. Tühistada Tartu Halduskohtu
7. oktoobri
8. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Lasva Liimipuidu AS kaebus rahuldamata.
9. Kaebaja kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Lõuna maksu- ja tollikeskus viis Lasva Liimpuidu AS suhtes läbi revisjoni, mille käigus kontrolliti maksustamisperioodidel jaanuar kuni detsember 2005 käibemaksu, tulumaksu, sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse arvestamise ning tasumise õigsust. 28.11.
11. a maksuotsusega nr 12-5/389 määrati Lasva Liimpuidu AS-le täiendavalt tasumiseks tulumaksu 198 519 krooni (12 687,68 eurot) ja käibemaksu 95 894 krooni (6 128,74 eurot). Maksuhaldur leidis, et Lasva Liimpuidu AS maksuarvestuses kajastatud OÜ RNA Pluss, OÜ Sim Projekt ja OÜ Fan Ehitus arved on fabritseeritud, sest tegemist pole tegelike müüjatega, tegelik müüja pole teada ja esitatud ei ole nõuetekohaseid algdokumente, ning seetõttu on Lasva Liimpuidu AS ebaseaduslikult kajastanud nimetatud osaühingute nimel väljastatud arvetel märgitud käibemaksu oma sisendkäibemaksu hulgas (rikutud käibemaksuseaduse § 29 lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 nõudeid) ning lugenud vastavad väljamaksed ettevõtlusega seotud kulutusteks (rikutud TuMS § 51 lg 2 p 3). Maksuotsuses märgiti, et "[---] ostja tegi koostööd OÜ-dega Sim Projekt, RNA Pluss ja Fan Ehitus, kes olid varifirmad ning väljastasid arveid tegelikkuses arvetel näidatud kaupa kohale toomata." Pidades tõepäraseks kaebaja töötajate seletusi vedajate ja veoselehtede kontrollimise ning tippimislehtede koostamise kohta ning arvestades, et maksuhaldurile esitatud dokumentides märgitud andmed vedajate ja metsamaterjali päritolu kohta on ebaõiged, on maksuhaldurile esitatud dokumente moonutatud või täielikult ümber tehtud kaebaja kontoris tehingu vormistamise ajal. Maksuotsuse kohaselt pidi Lasva Liimpuidu AS teadma, et eelnimetatud äriühingud pole tegelikud müüjad. Maksuhaldur ei seadunud kahtluse alla vaidlusalustel arvetel näidatud metsamaterjali soetamist ja kasutamist ettevõtluses.
12. Lasva Liimpuidu AS esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 28.11.
13. a maksuotsus nr 12-5/
14. Kaebuse kohaselt on maksuhaldur rikkunud uurimisprintsiipi ja maksuotsus ei vasta maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 lg 2 nõuetele. Asjas kogutud tõendeid on hinnatud valikuliselt ja ebaõigesti. Kaebaja on esitanud revisjoni käigus tõendid, mis kogumis tõendavad, et on välistatud Lasva Liimpuidu AS seotus maksupettusega ning seetõttu ei saanud tekkida ka täiendavat tõendamiskohustust. Müüjatega seotud isikud on tunnistanud, et on ise toime pannud pettuse ning eksitusse viinud ka Lasva Liimpuidu AS-i. Kaebaja täitis oma hoolsuskohustust ja käitus heauskselt. Kõik arved vastasid käibemaksuseaduse (KMS) §-s 37 ja raamatupidamise seaduses (RPS) sätestatud nõuetele. Kuna kaebaja tasus kauba eest alles peale kauba kättesaamist ja tasumine toimus pangaülekandega müüja kontole, siis on ta käitunud mõistlikult ja tal on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus KMS § 29 lg 1 ja § 31 lg 1 alusel. Tegemist on ettevõtlusega seotud kulutustega, mida on õigesti kajastatud tulumaksuarvestuses.
15. Tartu Halduskohtu 20.05.
16. a otsusega jäeti Lasva Liimpuidu AS-i kaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu 03.11.
17. a otsusega jäeti halduskohtu otsus muutmata ja Lasva Liimpuidu AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata.
18. Riigikohtu 05.05.
19. a otsusega asjas nr 3-3-1-18-10 rahuldati Lasva Liimpuidu AS-i kassatsioonkaebus osaliselt. Riigikohus tühistas Tartu Halduskohtu 20.05.
20. a ja Tartu Ringkonnakohtu 03.11.
21. a otsused haldusasjas nr 3-08-2663 ning saatis asja uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. .
22. Tartu Halduskohtu 13.10.
23. a otsusega rahuldati kaebus ning tühistati Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 28.11.
24. a maksuotsus nr 12-5/
25. Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole maksuhaldur tuvastanud, et tehingupartneritest osaühingud oleksid tegutsenud kaebaja juhatuse liikmete juhiste alusel, või et kaebaja kui ostja oleks tagasi saanud makstud raha. Samuti ei saa osaühingute juhatuste liikmete seletustest teha kuidagi järeldust, et raha anti kaebajale tagasi. Kuigi maksuhaldur ei ole kaebajat maksupettuses osalemises süüdistanud, on maksuotsuses märgitud, et ostja tegi koostööd osaühingutega. Milles täpselt koostöö seisnes, maksuotsuses ega ka hiljem kohtumenetluses välja toodud ei ole. Seega on tõendamata kaebaja osalemine maksupettuses. Vastustaja ei ole jätkuvalt leidnud erinevust selles, kas isik teadis või pidi teadma, et tegemist pole õige müüjaga ning tema seisukohad jäävad ikkagi vastuoluliseks. Samas ei ole vastustaja endiselt toonud välja ühtki sellist asjaolu, mis tõendaks, et kaebaja teadis, et osaühingud ei ole tegelikud müüjad. Vaidlust ei ole selles, et OÜ-d, kellelt kaebaja kaupa ostis, olid käibemaksukohustuslastena kantud vastavasse registrisse ning arved vastasid nõuetele. Seda oli kaebaja ka kontrollinud. Kuna arved tasuti pangaülekandega, siis oli kauba müüja teada. Maksuseadusest ega teistest õigusaktidest, mh nüüdseks kehtivuse kaotanud metsaseadusest, ei tulenenud kaebajale täiendavaid kohustusi oma äripartnerite tausta põhjalikumaks uurimiseks. Samuti ei tulene seadustest, et ostja oleks pidanud kontrollima ka müüjate poolt esitatud andmete õigust ja 2 puidu tegelikku päritolu. Asjaolu, et kaebaja juhatuse liige ega puidu vastuvõtjad ei mäleta puitu müünud firmasid, ei tõenda, et puitu neist firmadest ei ostetud. Maksukohustuslase töötajate mäletamine müüja esindajast ei saa mõjutada kaebaja maksustamist. Maksuhalduri hinnangul viitab kaebaja teadmisele, et OÜ-de puhul ei ole tegemist tegelike müüjatega see, et veoselehti koostati kaebaja kontoris. Kohus leiab, et ükski kogutud tõend ei kinnita maksuhalduri väidet, et tegelikult toimus veoselehtede täitmine või nende ümberkirjutamine kaebaja kontoris. Maksuotsuse valikuliste asjaolude alusel tegemisele viitab ka see, et maksuotsuses ei ole loetletud kõiki märgitud osaühingutega sel perioodil tehtud arveid fiktiivseteks. Kuna kolme OÜ Fan Ehitus arve puhul on maksuhaldur lugenud tehingu poolte vahel toimunuks, ei saa teha ühest järeldust, et OÜ-de puhul oli tegemist varifirmadega, kes koostasid ainult fiktiivseid dokumente. Kokkuvõttes puudus kaebajal selline teave, mis oleks viidanud sellele, et tegemist ei ole tegelike müüjatega või saanuks kaebaja sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel. Seega ei pidanud kaebaja teadma, et OÜ-d Sim Projekt, RNA Pluss ja Fan Ehitus pole tegelikud müüjad. Maksuotsus nr 12-5/389 tuleb täies ulatuses tühistada. Maksuhaldur ei ole välistanud kauba reaalset liikumist ega kauba kättesaamist ostja poolt. OÜ-de arvetel tehtud väljamaksed on seotud kaebaja ettevõtlusega. Arved on vormiliselt nõuetekohased, arvetel näidatud summad on tasutud arved väljastanud äriühingutele ning arvetel näidatud äriühingud on arvete alusel identifitseeritavad. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
26. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud menetlusõiguse norme ning ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid. Lasva Liimpuidu AS-i juhatuse liige J.T. ja puidu vastuvõtjad on kinnitanud, et kontrollisid puidu vastuvõtmisel autojuhtide poolt esitatud veoselehtedele märgitud auto numbri vastavust tegeliku auto numbriga. Ükski puidu vastuvõtja ei ole väitnud, et metsamaterjali kohale toonud auto number oleks erinenud veoselehele märgitud auto numbrist. Maksumenetluses tuvastati, et maksuhaldurile esitatud veoselehtedele märgitud vedajad ei ole vedusid teostanud. Asjaolu, et kontrollimiseks esitatud veoselehtedel märgitud autode numbrid ja info vedajate kohta ei olnud tõene, tõendab seda, et kontrollimiseks esitatud dokumendid on moonutatud või täielikult ümber tehtud ajaliselt pärast tippimisprotseduuri, s.t kontoris tehingu vormistamise etapis. Ükski kolmest väidetavast puidu müüjast ei esitanud maksuhaldurile tehingute tegeliku toimumise kohta ühtegi dokumenti. OÜ-de RNA Pluss, Sim Projekt ja Fan Ehitus juhatuste liikmed K.S. , P.L. ja I.N. on maksuhaldurile selgitanud, et veoselehed vormistati üleandmisvastuvõtmise akti koostamise ajal hiljemalt 4 päeva jooksul pärast puidu vastuvõtmist. Kuna müüjate esindajad väidavad, et kirjutasid veoselehed kontoris, siis pidid need olema teistsugused nendest, mida puidu vastuvõtjad kaebaja kontorisse edastasid. Kõik OÜ-de juhatuste liikmed on oma seletustes väitnud, et autojuhtide allkirjad veoselehtedel on nende kirjutatud, s.t võltsitud, mida on kinnitanud ka veoselehtedele märgitud autojuhid. Eelnevast nähtub, et puit toodi kohale ja võeti vastu ühe veoselehega, kuid maksuhaldurile esitati hoopis teine veoseleht. Eelpooltoodut tõendab ka P.L. i antud seletus, kes väitis, et teab, kes on vedaja, kuid nimesid ta ei avalikusta. Kuna tegelikult ei ole OÜ-d RNA Pluss, Sim Projekt ja Fan Ehitus metsamaterjali ostnud, siis ei olnud võimalik olematut metsamaterjali ka müüa. Väidetavaid metsamaterjali tehinguid metsamaterjali päritoluna kajastatud kinnistutelt ei ole tehtud. Oluline teave, mis viitas sellele, et tegemist pole tegelike müüjatega, oli asjaolu, et kaebaja raamatupidamises olevad dokumendid (tippimis- ja veoselehed), mis esitati maksuhaldurile, ei olnud need, mida puidu vastuvõtjad ja –mõõtjad vastu võtsid, kontrollisid neil märgitud autode numbreid ning viisid kontorisse. Isegi olukorras, kui OÜ-d tõid kaebaja kontorisse 3 uued täidetud veoselehed, ei oleks kaebajal olnud alust uute algdokumentide vastuvõtmiseks olukorras, kus need olid juba olemas. Tõendeid kogumis hinnates saab tõdeda, et veoselehtede täitmine või nende ümberkirjutamine toimus kaebaja kontoris ning Lasva Liimpuidu AS-i töötajad pidid teadma, et OÜ-d ei ole metsamaterjali tegelikud müüjad. Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et maksuotsuses ei ole loetud kolme OÜ-ga Fan Ehitus sel perioodil tehtud arvet fiktiivseteks, kuigi ka need arved on revisjonitoimikus ning ebaõigesti järeldanud, et OÜ-d ei olnud seega varifirmad, kes koostasid ainult fiktiivseid dokumente. Kohus on lähtunud kaebaja poolt toodud väidetest ja ei ole ise asjaolusid kontrollinud. Nimelt jättis maksuhaldur fiktiivseks tunnistamata kolm
27. a veebruaris OÜ Sim Projekt, mitte OÜ Fan Ehitus poolt kaebajale väljastatud arvet. OÜ Sim Projekt kuuest arvest on maksukohustuse muutmine tehtud kolme arve alusel (kaubaks männipalk). Maksukohustust ei muudetud seoses kolme arvega, millel müüdavaks kaubaks on saematerjal (mitte metsamaterjal) sel põhjusel, et maksuhaldur ei saanud nimetatud tehingute kohta täiendavaid tõendeid. Maksuhaldurile teadaolevalt on OÜ-de näol tegemist siiski varifirmadega, kellel tegelikult majandustegevust ei toimunud, mida kinnitasid ka juhatuse liikmed. Ükski nimetatud äriühingutest ei ole kunagi riigile käibemaksu maksnud, nad ei asu registreeritud aadressidel, neil puuduvad metsamaterjali ülestöötamise ja transportimise masinad ning palgaline tööjõud. Ainuüksi OÜ-de rekvisiitidega vormistatud arved, metsamaterjali-üleandmise aktid, veoselehed, puidu päritolu tõendavad dokumendid ja arvete eest näidatud tasumise faktid ei anna alust OÜ-sid nimetada tegutsevateks äriühinguteks, kui kontrollimise käigus on muude tõendite põhjal selgunud, et ostudokumentidel näidatud majandustehingud ei ole tegelikkuses toimunud, maksuhaldurile esitatud dokumendid, s.h veoselehed on võltsitud ja sisaldavad valeandmeid, mida on tunnistanud ka OÜ-de esindajad. Lähtuvalt uurimispõhimõttest võttis maksuhaldur revisjoni käigus seletusi ka maksukohustuslase esindajatelt ning tuvastas, et nad ei oska müüja esindaja nime ja isikut kokku viia, kuigi väidetavalt on nad puidu vastuvõtmisel ja dokumentide vormistamisel kohtunud. Maksuhaldur ei ole maksukohustuslast maksustanud seetõttu, et puidu vastuvõtja ei mäleta müüja esindajat, vaid on seda arvestanud tõendeid kogumis hinnates. Arve väljastamine ja raha liikumine ei kinnita veel käibe toimumist. Maksuhaldur on tõendanud, et OÜ-de ja kaebaja vahel tegelikult majandustehinguid ei toimunud ning kaebaja pidi teadma, et OÜ-d ei ole tegelikud müüjad. Kuivõrd OÜ-de poolt väljastatud arvetel kajastatud tehingud tegelikult toimunud ei ole, ei kajasta arved õigesti tehingute majanduslikku sisu ning ei vasta seega RPS § 7 lg 1 p-s 3 nimetatud nõudele. Seega puudub kaebajal KMS § 29 lg 1 alusel õigus OÜ-de poolt väljastatud arvetel märgitud käibemaksu oma maksustatavalt käibelt sisendkäibemaksuna maha arvata ning väljamaksed, mille ettevõtlusega seotus ei ole tõendatud, kuulub TuMS § 51 lg 2 p 3, § 1 lg 3 ning § 51 lg 1 kohaselt maksustamisele tulumaksuga kui ettevõtlusega mitteseotud kulu. Riigikohtu halduskolleegium on 05.06.
28. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-34-06 leidnud, et juhul kui ostja pidi teadma, et arvetel näidatud müüja ei ole tegelik müüja, ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud ning tulumaksu määramine on õige.
29. Lasva Liimpuidu AS vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt asus maksuhaldur alles nüüd apellatsioonkaebuses selgelt esindama seisukohta, et Lasva Liimpuidu AS pidi teadma, et OÜ-d Sim Projekt, RNA Pluss ja Fan Ehitus pole tegelikud müüjad. Selline käsitlus ei haaku vaidlustatud maksuotsusega, sest kui kaebaja pidi teadma, et OÜ-de puhul pole tegemist tegeliku müüjaga, siis oleks tulumaksu määramine alusetu. Käesolevas asjas on Riigikohtu 05.05.
30. a otsuses nr 3-3-1-18-10 p 15 leitud, et antud asjas pole vastustaja ega kohtud selgitanud, milline eriline teave kaebajal oli (või olnuks vastava hoolsuskohustuse täitmisel) müüja, tehingu või kauba kohta ja kuidas see teave viitas just sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Maksuhaldur on tõendeid kogumis hinnates leidnud, et kaebaja pidi teadma, et OÜ-d pole tegelikud müüjad. Maksuhalduri kogumit 4 analüüsides selgub, et kogumi moodustavad ebaolulised ning asjassepuutumatud tõendid ja asjaolud. Suure osa kogumist moodustavad veoselehed, kuigi Riigikohus on käesolevas asjas märkinud, et veoselehtedega seonduv väidetav hoolsuskohustus ei tulene seadusest. Seega ei saa veoselehtedega seonduvad asjaolud moodustada tõendite kogumist peamist osa. Riigikohus ei lugenud maksuhalduri tõendite kogumit piisavaks, et järeldada AS-i poolt hoolsuskohustuse rikkumist. Halduskohtus ei esitanud maksuhaldur ühtegi uut tõendit ning kohtuistungil ei uuritud ühtegi uut tõendit. Maksuhaldur ei ole välja toonud, milline seos on AS-il müüjate õigusvastase käitumisega. OÜ-de juhatuste liikmete ütlustest ei saa järeldada, et AS ja tema töötajad oleksid pidanud aru saama sellest, et tegemist ei ole tegelike müüjatega. Keskkonnainspektsiooni poolt koostatud protokolli nr VÕ-7-14/4/244 järgi on AS täitnud kõiki seadusest tulenevaid nõudeid. AS-i enda kehtestatud protseduurireeglite kehtestamine kauba vastuvõtmiseks ei tulene seadusest. Vastava protseduuri eesmärk on tagada ostetava metsamaterjali koguse ja kvaliteedi kontroll. Veoteenust osutanud isikute tuvastamine on teisejärguline. On ebamõistlik eeldada, et paljude erinevate müüjate puhul oleks AS võimeline enda väheste töötajatega täitma lisaks seadusest tulenevatele nõuetele veel muid nõudeid alati veatult. Puuduvad tõendid, millest saaks järeldada, et AS-i raamatupidamises olevaid dokumente on muudetud või et need on hiljem koostatud. Maksuotsuses on OÜ-de Sim Projekt, RNA Pluss ja Fan Ehitus poolt esitatud 27 arvest kahtluse alla seatud vaid
31. Välja on jäetud kolm OÜ Sim Projekt arvet, mis on käesoleva kohtuasja materjalide juurde võetud, ning neli OÜ Fan Ehitus arvet. Puudub selgus, millistel alustel on maksuhaldur osad tehingud lugenud toimunuks ja osad mittetoimunuks. Jääb arusaamatuks, kuidas pidi AS-l ühe tehingu puhul olema eriline teave ning teise puhul oli ta heauskne. Asjaolu, et kahtluse all olevad arved ei erine teistest samade ettevõtetega tehtud tehingutest, näitab, et maksustamine on juhuslik ning põhjendamatu. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et E.N. kinnitas vedude teostamist veokiga Scania 19ZEK ja käruga 068AY PNK Grupile, nagu on märgitud veoselehtedel, kuigi PNK Grupp OÜ eitas E.N. i töötamist selles firmas
32. aastal. Samuti on teine vedaja, AS Vaiest esialgu tunnistanud teenuse osutamist, kuid siis millegipärast muutnud oma seisukohta. Maksuhaldur ei ole vastuolude põhjusi uurinud ning on teinud kogutud tõenditest valesid järeldusi ja põhjendamatuid üldistusi. Maksuhaldur on käesolevas apellatsioonmenetluses uue väitena seadnud kahtluse alla AS-i töötajate ütlused, eeldades et töötajad annavad ütlusi, „mis ei pane tema töökoha olemasolu ohtu“. Maksuhaldur ei ole vaevunud kontrollima, et K.K. , kes andis maksumenetluses ütlusi 11.05.2006, lahkus töölt juba
33. a detsembris. A.K. , kes andis maksumenetluses ütlusi 09.02.2006, lahkus töölt
34. a septembris ning revisjoni käigus oli võimalik teda üle kuulata revisjoni lõpuni 28.11.
35. Seega on maksuhalduri esitatud väide töötajate ebausaldusväärsusest kontrollimata ning vale. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
36. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.10.
37. a otsus tuleb tühistada ja apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Lasva Liimipuidu AS kaebuse rahuldamata.
38. Riigikohus on samas asjas 05.05.
39. a tehtud lahendi p-s 20 leidnud, et veoselehtedega seonduv hoolsuskohustus ei tulene seadusest. Kaebaja juhatuse liige J.T. ning töötajad K.K. , E.L. , A.K. , F.V. , S.L. , M.J. ja E.U. on kinnitanud, et puidu vastuvõtja töökohustuste hulka kuulus ka auto numbri kontrollimine, mis märgiti tippimislehele. Seega pidid nad kontrollima, kas veoselehel märgitud auto on ka tegelik metsamaterjali tooja. J.T. on kinnitanud, et kindlasti on AS töötajate poolt kontrollitud puidu vastuvõtmisel, et auto andmed vastavad tegelikkusele. Peale selle oli kaebajal kohustus kontrollida ka müüja metsamaterjali valdamise seaduslikkust. 5
40. Käesoleva vaidluse põhiliseks esemeks, mis tuli lahendada asja uuel kohtulikul arutamisel, on Riigikohtu halduskolleegium pidanud asjaolu, kas kaebaja pidi teadma, et OÜ Sim Projekt, OÜ RNA Pluss ja OÜ Fan Ehitus pole tegelikud metsamaterjali müüjad.
41. OÜ RNA Pluss juhatuse liige K.S. on kinnitanud, et tema vormistas metsamaterjali müügiks vajalikud dokumendid K. Jakobsoni poolt antud andmete alusel. K.S. on kinnitanud, et ka kaebajale vormistatud dokumendid olid võltsitud. Tema on käinud kaebaja firmas metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktidele allkirju andmas. Tegelikku puitu ei ole tema näinud. K.S. e ütlused on kooskõlas ka maksuhalduri poolt kogutud teiste tõenditega. OÜ Edulaid ja OÜ Wersim on kinnitanud, et nemad ei ole osutanud veoselehtedel märgitud veoteenust. Samuti on seda kinnitanud autojuht V.K. . Maksuhalduri poolt on kontrollitud, et rahvastikuregistri andmetes puuduvad autojuhtidena märgitud isikud R.L. ja A.P. . Samuti ei ole autoregistrisse kantud veokit F-26 riikliku numbrimärgiga XXX . Äriregistri andmetel on K.S. OÜ RNA Pluss juhatuse liige alates 01.04.
42. K.S. on OÜ RNA Pluss nimel esitanud esimese arve 31.03.
43. Kaebaja juhatuse liige on kinnitanud, et arve esitamisel kontrollitakse ettevõtte andmeid ja samuti müüja esindaja isikut. Juhul kui kaebaja juhatuse liige oleks kontrollinud ettevõtte andmeid tema poolt märgitud mahus, oleks tal pidanud tekkima kahtlusi metsamaterjali müüja isikus, kuna puidu müüja esindaja ei olnud esitamise momendil seotud metsamaterjali müüva firmaga. Sellise kahtluse mittetekkimine viitab ringkonnakohtu arvates sellele, et kaebaja pidi olema teadlik asjaolust, et tegelikult metsamaterjali müüki esitatud arve alusel ei ole toimunud ja tegemist on fiktiivse arvega.
44. OÜ Sim Projekt esindaja P.L. on kinnitanud, et on müünud firma nimel männipalki kaebajale. Tegelikult oli metsamaterjal kokku ostetud „mustalt“ ja edasi müüs ta selle võltsitud dokumentide alusel. Kaebaja ei teadnud, et talle esitatud dokumendid on võltsitud. P.L. keeldub nimetamast isikuid, kellelt ta metsamaterjali ostis ja kellelt ta tellis veoteenust. Veoselehtedel märgitud vedaja OÜ Rebra (veoselehel Reola) Puit ja selle autojuht R.R. on kinnitanud, et nemad veoselehel märgitud veoteenust ei ole osutanud. Veoteenuse mitteosutamist on kinnitanud OÜ PNK Grupp ja AS Vaiest. Veoteenuse mitteosutamisel märgitud firmade poolt ei olnud OÜ-l Sim Projekt võimalik metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud puitu kaebajale üle anda. Seega on tegemist võltsitud metsamaterjali müügiga seotud dokumentidega, mis on kooskõlas P.L. i ütlustega. Tehingute mittetoimumises OÜ Sim Projekt ja kaebaja vahel annab alust kahelda ka asjaolu, et kuigi P.L. on kinnitanud, et ta käis alati kaebajale puidu viimisel kaasas, siis kaebaja puidu vastuvõtjad on kinnitanud, et nad sellenimelist isikut ei tunne.
45. OÜ Fan Ehitus juhatuse liige I.N. kinnitas, et tema on firma nimel vormistanud metsamaterjali müügiga seotud dokumente. Tema läks firmasse, kus kirjutas metsamaterjali veoselehe ja märkis sinna firmas antud metsamaterjali koguse. OÜ-l olid olemas ka metsakinnistud, millele metsa raiuti. Metsaveo saatelehti ja arveid on ta koostanud ka kaebajale. Samas kaebaja töötajatega ta ei ole kokku puutunud ja neid ta ei tunne. OÜ Edaulaid ja AS Vaiest on vastuseks maksuhaldurile kinnitanud, et nemad veoselehtedel näidatud vedusid ei ole teostanud. Samuti ei kuulu veoselehel nr 00122 märgitud veoauto Sisu 948 MLR OÜ-le Edulaid. Kuna metsamaterjali vedajad eitavad veoteenuse osutamist, siis ei olnud OÜ-l Fan Ehitus võimalik kaebajale müüa metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktis toodud metsamaterjali. 6 I.N. on OÜ Fan Ehitus juhatuse liige alates 03.10.
46. Esimese arve on ta kaebajale OÜ Fan Ehitus nimel esitanud 28.09.
47. Juhul, kui kaebaja juhatuse liige kontrollis müüja andmeid avalike registrite kaudu, siis oleks tal pidanud tekkima kahtlus asjaolus, et arve esitajaks on isik, kellel arve esitamise momendil puudub seaduslik õigus ja samuti ka volitus. Vaatamata sellele on kaebaja juhatuse liige esitatud arvet aktsepteerinud. Ringkonnakohtu arvates kinnitab antud asjaolu maksuhalduri seisukohta, et kaebaja oli teadlik, et tegemist on fiktiivse arvega ja tegelikult mingit puitu ta OÜ-lt Fan Ehitus saanud ei ole. Samuti kinnitab see ka I.N. e seletust, et mitmed metsamaterjali müügiga seotud dokumendid on tema poolt koostatud firmades firma poolt antud andmete alusel.
48. Ringkonnakohus leiab, et veoseleht on ainuke dokument, mis kinnitab seda, et tegelikult on ostja reaalselt ka kauba müüjalt saanud. Metsamaterjali saaja märgib veoselehele vastuvõetud puidu koguse. Antud puidu koguse alusel on võimalik sõlmida metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega on ostjal kohustus kontrollida veoselehel olevate andmete õigsust. Selline kohustus tulenes ka firmasisestest töökorraldusest. Ringkonnakohtu arvates pidi kaebaja olema teadlik talle esitatud dokumentide mittevastavusest tegelikkusele juba alates momendist, kui ta kontrollis veoki vastavust veoselehel olevate andmetega, kuna veoselehel märgitud vedajad on eitanud vedude teostamist. Ringkonnakohtul puudub alus kahelda nende kinnituste tõelevastavuses. Samuti kinnitab veo mitteteostamist asjaolu, et ühte väidetavalt vedu teostanud sõidukit ei ole isegi autoregistris. Seega pidi kaebaja sellest momendist olema teadlik asjaolust, et tegelikult mingit metsamaterjali ei ole talle toodud ja tegemist on fiktiivsete dokumentidega. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad kaebaja ja kolme äriühingu vahel tehtud tehingute kohta kogutud tõendid kogumis asjaolu, et tegelikult mingeid tehinguid kaebaja ja äriühingute vahel reaalselt toimunud ei ole. Kuna kaebaja on metsamaterjali soetanud kolmandatelt isikutelt, keda pole võimalik tuvastada, siis on äriühingutele tehtud maksete puhul tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetega, mis kuuluvad maksustamisele.
49. Kaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Maili Lokk Einar Vene 7 Agu Timmi