nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele ei ole makstud elatist. Massikohustustena käsitletavad väljamakstud kulud on olnud kokku summas 600 eurot alljärgnevad: • kinnisvaramaakleri teenused summas 600 eurot, • kulutused menetluse läbiviimisele, sealhulgas pankrotimenetluse teenindamine, asjaajamine, suhtlemine protsessiosalistega ja kolmandate isikutega, koosolekute ja kohtumiste korraldamine ja läbiviimine, teabe ja dokumentidega tutvumine, aktide koostamine, halduri abistamine inventuuri läbiviimisel, dokumentatsiooni korrastamisel, pankrotivara moodustamisel, müügi korraldamisel ja muude toimingute ettevalmistamisel ja ülesannete täitmisel, sh paljundus, sideteenused, mobiiltelefoni, faksi, e-maili, posti ja kulleri kasutamine, kontoritarbeid, büroo- ja sekretäriteenuseid, möbleeritud bürooruumide ja -tehnika kasutamist, sh. arvuti, printeri, skänner, kaamera, CDRW, ruumide kasutamist kohtumisteks, dokumentide hoidmiseks, raamatupidamise korraldamiseks ja muude pankrotimenetlustega seotud toimingute läbiviimiseks ja tööülesannete täitmiseks: väljasõidud, lähetused, transport, sh sõiduki kasutamine, kütus ja parkimistasud – 0 eurot (menetluse läbiviimise kulud moodustasid 540 eurot (lisandub käibemaks), kuid haldur kannab need oma tasu arvelt), 2 • • • võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist – puuduvad, võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud – puuduvad, juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused – puuduvad. Massikohustused (halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud kulutused summas 600 eurot) on kinnitatud Harju Maakohtu 21.11.2012.a määrusega, millega kinnitati XXX (pankrotis) pankrotimenetluses jaotusettepanek. Pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku 3 934,30 eurot, millest: • Harju Maakohtu 31.05.2011 määrusega määratud ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks (menetluskulud (riigilõivud), ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks) – summas 75 eurot, • Harju Maakohtu 31.05.2011 määrusega määratud ajutise halduri tasu – summas 675 eurot (koos maksudega 897,75 eurot), • Halduri tasu (arvestuslik) - 2 961,55 eurot.
lg 1 alusel alammääras summas 2 961,55 eurot, so 2 556 + (16 487,85 – 12 801)* 11 %. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (
) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis
Kohus leiab, et lõpparuanne vastab
XXX (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu
Halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas
§-ga 168 on käesolev kohtumäärus XXX (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgmiselt: EV Maksu- ja Tolliameti kaudu 10,10 eurot; PLACET GROUP OÜ 125,39 eurot; MCB Finance Estonia OÜ 195,89 eurot; Time Finans AB 1 538,34 eurot; BIGBANK AS 1 084,66 eurot ja Kristiina Feinman 553,67 eurot. Lähtuvalt
lg 1 määrab pankrotihalduri tasu kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.
lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud 4 rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. XXX (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 2 961,55 eurot. Taotletav tasu on arvestatud
lg 1 kohaselt võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud kokku 16 487,85 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks summa 2 961,55 kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab
Kohus määrab halduri lõplikuks tasuks 2 961,55 eurot.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. XXX (pankrotis) 11.04.2011.a. esitanud avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt
§-le 171 lg 1 otsustab kohus võlgniku võlgadest kohustustest vabastamise menetluse algatamise
lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisega.
lg 6 alusel kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige, kui usaldusisiku määramine tooks kaasa ilmselt põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täitma, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajate üldkoosolek ei ole teinud
§-s 172 lõikes 1 sätestatud ettepanekut usaldusisiku määramiseks. Haldur tegi kohtule 11.09.2013.a. ettepaneku jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on 11.09.2013.a. andnud nõusoleku, et ta on ise valmis täitma usaldusisiku kohustusi. Haldur ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid
§-st 171 lõikest 2 punktist 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik olnud haldurile kättesaadav. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kuulub rahuldamisele ning kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kohustab võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
§-s 172 lg 2, 3, 4 ja 5 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida, kas võlgnik täidab oma kohustusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.
lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.
11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. Eeltoodust tulenevalt on usaldusisik kohustatud järgneva kolme aasta jooksul esitama kohtule aruandlust võlausaldajatele teostatud väljamaksete kohta.
Tulenevalt
lg 7 avaldatakse teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta 5 väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.