) § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja nõue on põhivõla osas õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 837,11 eurot. Hageja ning kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimuste p 9.11 sätestab, et kui ostja ei maksa arvet märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,1% päevas.
lg 1 sätestab, et tarbijalemüügi puhul on ostja kahjuks käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhuks kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust kõrvalekalduv kokkulepe tühine.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsioonis seitse) protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 2 Kuna tüüptingimuse p 9.11 kaldub kõrvale
lg 1 sätestatust, siis on eelpool nimetatud tüüptingimus tühine ja lähtuda tuleb
Seega on põhjendatud välja mõista kostjalt viivis seisuga 17.05.2013 summas 84,03 eurot. Vastavalt TsMS § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Ülaltoodule tuginedes leiab kohus, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 837,11 eurot. Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seisuga 17.05.2013 summas 84,03 eurot ning alates 18.05.2013 viivis põhivõlalt (s.o 837,11 eurolt)
lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 837,11 eurot. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 175 eurot. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis tuleb menetluskulud jätta 25 % ulatuses hageja kanda ja 75 % ulatuses kostja kanda. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 131,25 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.