Obsah (6)

§ 421§ 42§ 49§ 41§ 46§ 47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 421 lg-s 1 sätestatud piirangut. Kuna Paide linna elanike arv on 01.01.2012. a seisuga 8561 ning Paides on kokku kolm üldapteeki

§ 421

lg 1 tähenduses, on Paides ühe üldapteegi kohta vähem kui 3000 elanikku ja uue üldapteegi avamine tegevusloa väljaandmisega keelatud. - OÜ KODUAPTEEK 09.01.2012 Ravimiametile esitatud taotlus ei vastanud sellele esitatud nõuetele, kuna OÜ KODUAPTEEK poolt Paides apteegiteenuse osutamiseks kasutatavad ruumid aadressil Pärnu tn 63 ei vastanud sotsiaalministri 17.02.

1. a määruses nr 24 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“ esitatud tingimustele. Seega ei esitanud OÜ KODUAPTEEK vastustajale nõuetekohast taotlust apteegi avamiseks 180 päeva jooksul vastava õiguse saamisest arvates ning vastustaja oleks pidanud keelduma OÜ-le KODUAPTEEK tegevusloa väljaandmisest. - Vastustaja keeldumine kaebaja kaasamisest üldapteegi tegevusloa taotluse menetlusse kolmanda isikuna ei olnud põhjendatud ja vastustaja rikkus sellega kaebaja õigust olla ära kuulatud. 04.06.2012 kohtule esitatud täpsustuses viitab kaebaja Statistikaameti veebilehelt avalikult kättesaadavatele andmetele, mille kohaselt oli 01.01.
2. a seisuga Paide linnas sõltuvalt arvutusmetoodikast kas 8561 (arvestatud rännet) või 9677 (rännet ei ole arvestatud) elanikku. Kaebaja on seisukohal, et Paide linna elanike arv, milles on arvestatud rännet, on täpsem, kuna see arvestab lisaks sündidele ja surmadele ka elanike liikumist Eesti sees ja Eestist välja. 2
3. 30.05.
4. a otsusega nr IN-1-3/12/66 (tl I 44) andis Ravimiamet OÜ-le KODUAPTEEK üldapteegi tegevusloa nr 686 (I kd, tl 57, tegevusloal on märgitud tegevusloa välja andmise ajaks 31.05.2012) kehtivusega alates 01.06.2012 kuni 31.05.
5. Tartu Halduskohus tagastas 04.06.
6. a määrusega (I kd, tl 70) OÜ Patrika kaebuse keelamisnõude osas ja võttis tühistamiskaebuse menetlusse.
7. 20.09.
8. a otsusega (III kd, tl 103-108) jättis Tartu Halduskohus OÜ Patrika kaebuse rahuldamata. - Vastustaja sai pidada Statistikaameti avaldatud Paide linna rahvaarvuks rändeta rahvaarvu, sest Statistikaamet pädeva asutusena osutas sellele kui ametlikule rahvaarvule. Halduskohtu arvates on rändeta rahvaarvule tuginemine

§ 421lg 1 kohaldamisel ka sisuliselt põhjendatud.

Statistikaameti avaldatud Paide linna rahvaarv koos rändega jääb küll alla 9000, kuid Statistikaamet on selle näitaja tõelevastavuse kahtluse alla seadnud põhjusel, et selle aluseks olevad 2000. aasta rahvaloenduse andmed ei kajasta kõiki sellel ajal Paide linnas elanud inimesi. Seega ei olnud vastustajal võimalik

§ 421

lg-s 1 sätestatud keelu kohaldamist tingiva asjaolu esinemist täpselt välja selgitada ning vastustaja on õiguspäraselt leidnud, et

§ 421lg-s 1 sätestatu ei keela OÜ-le KODUAPTEEK üldapteegi tegevusloa väljaandmist.

- Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kolmanda isiku taotlus üldapteegi tegevusloa saamiseks oleks tulnud jätta rahuldamata, kuna 180 päeva möödumisel pärast liisuheitmise tulemuse teatavaks tegemist ei olnud kolmas isik esitanud nõuetekohast taotlust tegevusloa saamiseks. Kuigi

§ 421

lg 7 kohaselt tuleb 180 päeva jooksul esitada nõuetekohane taotlus, ei saa sellest teha järeldust, et puudustega taotluse korral oleks välistatud tegevusloa väljaandmise menetluse alustamine. Kohtu hinnangul ei tulene „nõuetekohasuse“ tingimusest üldapteegi tegevusloa taotluse täiendava kvaliteedi nõuet. Seega oli Ravimiamet kohustatud alustama tegevusloa väljaandmise menetlust. - Kaebaja ei ole tegevusloa väljaandmise menetluses kolmandaks isikuks ning üldapteegi tegevusloa menetluse toimingud ei riiva kaebaja õigusi. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. 19.10.2012 esitas OÜ Patrika Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse (III kd, tl 117-121), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 20.09.2012. a otsus tervikuna. -

§ 421

lg 1 kohaldamisel tuleb lähtuda rändega rahvaarvust, so rahvaarvust, mis arvestab sisse- ja väljarännet, ning seda kinnitab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu (EÜ) määrus nr 763/

1. Sellist lähenemist toetab ka sätte eesmärk, kuna jätkusuutlike ja majandusvõimeliste apteekide olemasolu on võimalik tagada üksnes siis, kui linnas elab tegelikult vähemalt 3000 elanikku üldapteegi kohta. Kohus ei ole võtnud seisukohta, millisest rahvaarvust piirangu kohaldamisel lähtuda tuleb. Samuti on halduskohus jätnud hindamata asjas tähtsust omava tõendi ega ole arvesse võtnud Paide linna enda andmeid linna elanike arvu kohta. - OÜ Patrika on seisukohal, et pärast Ravimiameti poolt 14.05.2010 avaldatud teate alusel toimunud liisuheitmist, millele ei järgnenud tähtaja jooksul nõuetekohase taotluse esitamist, oleks Ravimiamet pidanud korraldama uue liisuheitmise üksnes nende isikute vahel, kes osalesid 14.05.
2. a teate alusel korraldatud algsel üldapteegi avamise õiguse liisuheitmisel. Halduskohus ei ole Ravimiameti nimetatud rikkumist analüüsinud, kuigi seda kinnitavad tõendid olid kohtule esitatud. - Asjassepuutuvad ei ole halduskohtu seisukohad mittenõuetekohase taotluse menetlemise kohta, kuna taotluse rahuldamata jätmine on antud juhul reguleeritud erinormiga ning 3 Ravimiamet oleks pidanud OÜ KODUAPTEEK nõuetele mitte vastava taotluse saamisel jätma selle rahuldamata. OÜ Patrika leiab, et tulenevalt

421 lg-st 7 peab hiljemalt 180 päeva möödudes liisuheitmise tulemuste selgumisest olema üldapteegi tegevusloa taotleja poolt täidetud kõik üldapteegi tegevusloa taotluse ning apteekide suhtes kehtivad nõuded. - Halduskohtu otsusest jääb arusaamatuks ärakuulamisõiguse sidumine menetlustoimingu vaidlustamise õigusega. OÜ Patrika on jätkuvalt seisukohal, et Ravimiamet ei taganud talle ärakuulamisõigust. 7. Ravimiamet palub 19.11.2012 apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (III kd, tl 139-140) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata. - Vastustaja nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja sai pidada Statistikaameti avaldatud Paide linna rahvaarvuks Paide linna rändeta rahvaarvu (9766 elanikku). Asjakohane ei ole kaebaja viide EÜ määrusele nr 763/2008, kuna sel puudub õiguslik mõju ravimiseaduse alusel tegevuslubade väljastamisele. - Vastustaja hinnangul on ebaõige järeldus, mille kohaselt juhul, kui apteegi avamise õiguse saanud isik ei esita õigeaegselt tegevusloa taotlust, siis tuleb uus liisuheitmine läbi viia üksnes nende isikute vahel, kes osalesid algses liisuheitmises.

§ 421

lg 7 eesmärgiks ei saa lisaks tegutsemiskoha piirangule olla veel ka liisuheitmisel osalejate piiramine. Kaebaja tõlgendus tähendaks ettevõtlusvabaduse ebaproportsionaalset riivet ning apteegiteenuse piisava kättesaadavuse huvi ja ettevõtlusvabaduse läbimõtlematut ja ebaratsionaalset kitsendamist. Kaebaja on ka ebaõigesti viidanud faktilistele asjaoludele, kuna Renaco Vara OÜ osales vastustaja poolt 14.05.

1. a teatega välja kuulutatud liisuheitmisel. Seega ei oleks kaebaja esitatud seisukoht välistanud Renaco Vara OÜ osalemist liisuheitmisel. - Ekslik on kaebaja seisukoht, et kui tegevusloa taotlemisel ei esitata kõiki dokumente ja apteek ei ole avamiseks valmis, tuleb tegevusloa väljaandmisest keelduda. Olenemata OÜ KODUAPTEEK taotluses esinenud puudustest, sai vastustaja lugeda taotluse õigeaegselt esitatuks, kuna taotleja kõrvaldas taotluses esinenud puudused tähtaegselt. Ravimiseadus ei sätesta endas nõuet, et taotluse esitamiseks peavad käitlemise tingimused olemas olema, vaid käitlemise tingimused peavad olemas olema tegevusloa väljaandmise ajaks.
2. OÜ KODUAPTEEK palub oma 12.11.2012 apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (III kd, tl 130-134) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. - Halduskohus tuvastas seaduspäraselt, et vastustaja lähtus üldapteegi tegevusloa väljastamisel õigesti Paide linna rännet mittearvestavast rahvaarvust 9766 elanikku. Ravimiamet ei saa uurida ja tuvastada vajalikku statistikat iseseisvalt, vaid on seotud pädeva haldusorgani poolt temale esitatavate andmetega. Samuti jättis Ravimiamet

§ 421

lg-s 1 sätestatud keelu õigesti kohaldamata, kuna olemasolevate andmete alusel ei olnud võimalik tuvastada, et keelu kohaldamise kriteerium on täidetud. - Alusetud on kaebaja etteheited halduskohtule, mille kohaselt oleks halduskohus pidanud otsuses käsitlema kaebaja poolt kohtuistungil tehtud viidet EÜ määrusele nr 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta. Tegemist on loenduse protseduuri alates

1. aastast reguleeriva õigusaktiga, millel puudub mis tahes õiguslik mõju ravimiseaduse alusel tegevuslubade väljastamisele ning see ei kohaldu ka vaidlusalustele
2. a rahvaloenduse tulemusena saadud andmetele ega nende kasutamisele, mille põhjalt on Statistikaameti poolt esitatud rahvaarvu andmed arvutatud. - Kolmas isik ei nõustu kaebaja väidetega liisuheitmise väidetava seadusvastase läbiviimise kohta. OÜ Renaco Vara osales vastustaja poolt 14.05.
3. a teatega välja kuulutatud liisuheitmisel, mistõttu oli ta õigustatud saama apteegi avamise õiguse. Seadusest tulenevalt ei olnud Ravimiametil kohustust lubada 14.06.
4. a liisuheitmisel osaleda üksnes isikutel, kes 4 esitasid taotlused apteegi avamise õiguse saamiseks 14.05.
5. a teates nimetatud tähtajaks. Lisaks on kaebaja eeltoodud alusele tuginenud esmakordselt apellatsioonkaebuses, ületades sellega selgelt kaebuse aluse muutmise tähtaega. Väidetav tegevusloa õigusvastasuse alus pidi kaebajale olema teada juba varem ning kaebaja oleks pidanud oma õiguste rikkumise vaidlustama hiljemalt 30 päeva jooksul pärast liisuheitmise tulemuste avalikustamist. - Kolmas isik leiab, et

§ 421

lg-s 7 sõnastusest „nõuetekohane taotlus“ ei saa järeldada, et puuduste kõrvaldamine taotluses pärast selle esitamist pole lubatud ning et kui taotlus ei vasta selle esitamise hetkel nõuetele, tuleb see jätta rahuldamata. - Kaebaja ei olnud tegevusloa väljaandmise menetluses käsitletav kolmanda isikuna, mistõttu puudus vastustajal kohustus kaebaja ärakuulamiseks. Isegi juhul, kui käsitleda kaebajat kolmanda isikuna, on kaebaja teostanud oma väidetava õiguse olla ära kuulatud.

1. Kohtuistungil loobus OÜ Patrika apellatsioonkaebuse nendest väidetest, mis puudutasid Ravimiameti tegevust liisuheitmise korraldamisel (apellatsioonkaebuse p 3.2, III kd, tl 119-120). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.09.
3. a otsus muutmata. Ringkonnakohus selgitab kõigepealt, kas Ravimiameti tegevusluba saab pidada õigusvastaseks seonduvalt Paide linna elanike arvuga (I). Seejärel uurib ringkonnakohus, kas Ravimiamet oleks pidanud jätma OÜ KODUAPTEEK taotluse menetluslikel põhjustel rahuldamata (II) ning kas OÜ Patrika haldusmenetluses ära kuulamata jätmine toob kaasa tegevusloa tühistamise (III). Viimaks jaotab ringkonnakohus menetluskulud (IV). I
4. Ravimiseaduse (

) § 421 lg 1 sätestab: „Üldapteegi tegevusloa väljaandmise korral üldapteegile, üldapteegi tegevusloa muutmisel seoses uue struktuuriüksuse loomisega tegutsemiskohaga linnas või üldapteegi või selle struktuuriüksuse tegutsemiskoha muutmisega linnas kehtib piirang, et vastavas linnas tegutsemiseks ei anta välja uusi üldapteegi tegevuslubasid ega saa luua uusi üldapteegi struktuuriüksusi ega muuta üldapteegi, sealhulgas üldapteegi struktuuriüksuse tegutsemiskohta, kui Ravimiameti ja Statistikaameti andmetel on selles linnas ühe üldapteegi kohta, kaasa arvatud üldapteegi struktuuriüksus, vähem kui 3000 elanikku“.

1. Üldteadaolevalt ei kogu Ravimiamet statistilisi andmeid Eesti elanike arvu kohta. Seega oli Ravimiametil ülalviidatud normi rakendades võimalik lähtuda vaid Statistikaameti andmetest. Ravimiameti õigus, väljastada
2. a. kevadel Paide linnas uusi üldapteegi tegevuslube sõltus sellest, kas Statistikaameti andmetel oli Paide linna elanike arv üle või alla 9000 elaniku. Vaidlust ei ole selle üle, et Ravimiamet lähtus OÜ-le KODUAPTEEK 30.05.
3. a tegevusloa andmisel
4. a. Rahva ja eluruumide loenduse (REL 2000) baasil arvestatud Paide linna rändeta rahvaarvust (9764 elanikku), mida Statistikaamet pidas Ravimiametiga peetud meilivahetuse ajal 06.-07.05.2011 Paide linna ametlikuks elanike arvuks (kd I, tl 27-28). 01.01.
5. a seisuga oli rändega arvestatud rahvaarv Paide linnas 8561, ilma rändeta rahvaarv
6. Seega oleks rändega rahvaarv andnud normi rakendamisel teistsuguse tulemuse kui rändeta rahvaarv. Mõlema rahvaarvu aluseks on
7. aasta rahvaloenduse andmed, kusjuures rändeta rahvaarvu puhul lisatakse REL 2000 andmetele 5 linnas sündinute arv ning lahutatakse surmade arv. Rändega rahvaarvu puhul võetakse arvesse ka rändesündmuseid (elukoha registreerimine ühest omavalitsusest teise).
8. Statistikaameti vanemkonsultant K. Kõvaski e-kirjast ilmneb, et Statistikaameti soovitus, kasutada ametliku rahvaarvuna rändeta rahvaarvu, tugines asjaolule, et REL 2000 andmebaasis, millel rahvaarvu koostamine baseerub, ei elimineeritud alakaetust (st. osa inimesi jäi rahvaloenduse käigus lugemata ning neid täiendavalt juurde ei lisatud) (kd I, tl 111). Statistikaameti töötajate H. Rannala ja A. Tammuri artiklist „Eesti rändestatistika ja piirkondlik rahvaarv Statistikaameti andmetel“ selgub, et pärast
9. a rahvaloendust jäid rändeandmed avaldamata, kuna rahvastikuregistris registreeritud elukohad ei vastanud tegelikele elukohtadele. Sageli oli registris märgitud vale elukoht või puudusid üldse andmed elukohavahetuse kohta. Alates
10. aastast muutus elukoha registreerimine Eestis kohustuslikuks. Siiski arvestati ligikaudu kümmekond aastat mitmesuguseid näitajaid rändeta rahvaarvu pealt. Aastal 2011 mindi üle ühele, rändega arvestatud rahvaarvule (kd III, tl 56-58).
11. Apellatsioonimenetluse käigus võttis ringkonnakohus OÜ Patrika taotlusel haldusasja materjalide juurde Rahva ja eluruumide loenduse (läbi viidud ajavahemikul 31.12.2011 kuni 31.03.2012, REL 2011) lõplikud andmed (avaldatud 12.12.2012), millest selgub, et Paide linnas oli 31.12.
12. a seisuga 8228 elanikku (kd III, tl 163 p). Apellant on seisukohal, et REL 2011 andmetest lähtudes oli OÜ-le KODUAPTEEK tegevusloa väljastamine õigusvastane, kuna lähtuda tuleb tegelikest andmetest. HKMS § 152 lg 2 sätestab: „Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.“ Haldusmenetluse seaduse § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.
13. Ringkonnakohus on seisukohal, et Ravimiamet ei ole hoolimata apellandi esitatud täpsustatud REL 2011 andmetest OÜ-le KODUAPTEEK tegevusloa väljastamisel

§ 421lõike 1 vastu eksinud.

Õige on apellandi seisukoht, et normi eesmärgiks on tegelike ehk täpsete andmete saamine linnaelanike arvu kohta. Andmete täpsus saab omakorda tugineda andmete usaldusväärsusele. Statistikaameti tegevusvaldkonnaks on Euroopa Liidu statistikasüsteemis kehtivatele põhimõtetele ja kvaliteedikriteeriumitele vastava statistilise informatsiooni tootmine riigi majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonna seisundi ning selle muutuste kohta (vt rahandusministri 26.07.

1. a määruse nr. 130 „Statistikaameti põhimäärus“ § 5). Seega tuleb Statistikaametit pidada kõige usaldusväärsemaks ühtsete statistiliste andmete kogujaks ja edastajaks Eesti Vabariigis. Statistikaameti andmeid on kogutud ning ka nende väljastamine on toimunud ühetaoliselt (nt kuni REL 2011 andmete teatavaks saamiseni kõikide linnade kohta vaid rändeta rahvastikuarve edastades). Seetõttu on ligi kümmekond aastat arvestatud mitmesuguseid näitajaid rändeta rahvastikuarvu pealt (vt tsitaati A. Rannala ja H. Tammuri artiklist ülal) ning kõiki sel alusel apteegilube saanud ettevõtjaid on koheldud võrdsel alusel.
2. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et ka olukorras, kus uue rahvastikuküsitluse ning selle tulemuse avalikustamise vaheline ajaline nihe teeb võimalikuks selle, et Statistikaameti poolt ühe ja sama ajaperioodi kohta erineval ajahetkel esitatud andmed on erinevad, ei saanud seadusandja eesmärgiks olla kuni täpsemate andmete selgumiseni õigusvaakumi tekitamine nende otsuste tegemisel, mis vastavatest andmetest sõltusid. Nii ei saa
3. a rahvaküsitluse tõttu lugeda automaatselt õigusvastaseks kõiki 6 halduse otsuseid, mis tuginesid
4. a rahvaküsitluse sündide ja surmadega täiendatud andmetele, mida Statistikaamet käsitas kuni REL 2011 andmete avalikustamiseni Statistikaameti ametlike andmetena. Seega tuleb

§ 421

lõiget 1 tõlgendada selliselt, et üldapteegi tegevusloa väljastamine on õiguspärane juhul, kui see tugineb Statistikaameti käsutuses olevatele ametlikele andmetele tegevusloa väljastamise ajal. Eeltoodust tulenevalt ei oma REL 2011 lõplikud andmed asja lahendamisel tähtsust. 17. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et Ravimiamet oli õigustatud tuginema tegevusloa väljastamise ajal rändeta rahvastikuarvule. Statistikaameti selgitus rändeta rahvaarvu kasutamise põhjuse kohta koos asjaoluga, et usaldusväärsemate andmete saamiseks arvestati ligikaudu kümmekond aastat mitmesuguseid näitajaid just rändeta rahvaarvu arvesse võttes (vt otsuse p 12), on piisavalt kaalukas argument rändeta rahvaarvu kasutamiseks haldusotsuse tegemisel. Kuna Statistikaameti andmetel oli just rändeta rahvaarv ametlikuks rahvaarvuks Eesti linnades, võib järeldada, et enne REL 2011 andmete avalikustamist toimus apteekide loomise võimaluste väljakuulutamine kõigis Eesti linnades nimetatud rahvaarvu baasil, mis omakorda tagas apteegipidajate võrdse kohtlemise. Ka tegevuslubade taotlejate võrdne kohtlemine on rändeta rahvaarvu kasutamist õigustav argument. Vaidlust ei ole selle üle, et rändeta rahvaarvust lähtumisel oli Ravimiameti poolt üldapteegi tegevusloa väljastamine OÜ-le KODUAPTEEK

§ 421

lõikega 1 kooskõlas, mistõttu vastas haldusakt selle andmise ajal HMS § 54 nõuetele. 18. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks märkida, et ka juhul, kui tõlgendada

§ 421

lõiget 1 selliselt, et Statistikaameti käsutuses olevad ametlikud andmed tegevusloa väljastamise ajal tähtsust ei oma, kui hilisemad täpsustatud andmed neid ei kinnita ning käsitada REL 2011 andmeid uue faktilise asjaoluna, mis muudab Ravimiameti tegevusloa tagantjärgi õigusvastaseks, tuleb algselt seadusega kooskõlas antud haldusakti kehtetuks tunnistamisel arvesse võtta nii avalikku huvi kui ka isiku usaldust haldusakti kehtima jäämise vastu (vt HMS § 66 lg 2 p 2). Arvestades asjaolu, et REL 2011 täpsustatud andmed selgusid ajal, mil OÜ KODUAPTEEK oli jõudnud Maxima kaubakeskuse ruumides juba ligikaudu pool aastat tegutseda, on ringkonnakohus seisukohal, et OÜ KODUAPTEEK usaldust haldusakti kehtimajäämise vastu tuleb pidada kaalukamaks kui avalikku huvi, väljastada uusi apteegi tegevuslube linnas vaid juhul, kui ühe üldapteegi kohta, kaasa arvatud üldapteegi struktuuriüksus, ei ole vähem kui 3000 elanikku. Nimetatud avaliku huvi eesmärgiks on kaitsta linnas juba tegutsevate apteekide elujõulisust ja konkurentsivõimet ning seeläbi ka apellandi õigusi ja huve. Teisalt ei ole vaidlust selle üle, et alates ravimiseaduse jõustumisest 01.03.2005 on tegevuslube, sealhulgas OÜ-le Patrika, väljastatud Statistikaameti seniste ametlike andmete ehk REL 2000 andmetele tugineva rändeta rahvaarvu baasil, mis on taganud ettevõtjate võrdse kohtlemise. Ettevõtjate võrdne kohtlemine on samuti avalikes huvides. Ühtlasi puuduvad ringkonnakohtul andmed selle kohta, et REL 2000 andmetele tuginevast rändeta rahvaarvust lähtumine poleks kuni REL 2011 andmete selgumiseni suutnud tagada jätkusuutlike ja majandamisvõimeliste apteekide eksistentsi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga selles, et asjakohane ei ole apellandi viide Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr. 763/2008 rahva ja eluruumide loenduste kohta, kuna vastaval määrusel puudub õiguslik mõju ravimiseaduse alusel tegevuslubade väljastamisele. Seega ei saa OÜ-le KODUAPTEEK tegevusloa väljastamist pidada seonduvalt Paide linna elanike arvuga õigusvastaseks. 7 II 19.

§ 42

lg 7 sätestab: „Üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse saanud isik esitab nõuetekohase taotluse üldapteegi tegevusloa saamiseks hiljemalt 180 päeva jooksul pärast liisuheitmise tulemuse teatavaks tegemist. Kui nimetatud taotlust ei esitata, toimub uus liisuheitmine lõikes 5 nimetatud nõuetekohaste taotluste esitanute vahel lõikes 6 sätestatud korras.“ Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kolmas isik esitas Ravimiametile üldapteegi tegevusloa taotluse tähtaegselt, kuid oluliste puudustega (vt taotlus kd III tl 16 p ning tl 17 p). Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas Ravimiamet pidi andma OÜ-le KODUAPTEEK võimaluse taotluses esinenud puuduste kõrvaldamiseks või oli Ravimiametil alus taotluse rahuldamata jätmiseks (vt Ravimiameti 02.02.2012 kiri puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmiseks, kd III tl 18). 20. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et taotluse menetlemist reguleerivad

§-dest 47 ja 49 tulenevad erinormid, mistõttu ei ole halduskohtu viide HMS-ile asjakohane. Küll aga ei saa nõustuda apellandi väitega, nagu tuleneks

§ 49lg 2 p-dest 1 ja 4 koosmõjus sotsiaalministri 17.02.2005.

a määrusega nr. 25 „Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord“, et taotluses esinenud puuduste korral pidanuks Ravimiamet taotluse ilma puuduste kõrvaldamist võimaldamata rahuldamata jätma.

§ 41

lg 7 lause 1 sätestab, et üldapteegi või selle struktuuriüksuse avamise õiguse saanud isik esitab nõuetekohase taotluse üldapteegi tegevusloa saamiseks hiljemalt 180 päeva jooksul pärast liisuheitmise tulemuse teatavaks tegemist.

§ 46

lg 1 kohaselt tasub tegevusloa väljaandmise taotlemise eest tegevusloa taotleja riigilõivu ning esitab Ravimiametile käesoleva seaduse § 47 lõike 10 alusel kehtestatud korras nõutavad dokumendid ja andmed. Ravimiameti 02.02.2012. a kirjast OÜ-le KODUAPTEEK nähtub, et OÜ KODUAPTEEK taotlus ei vastanud

§ 47lg 10 alusel antud sotsiaalministri 18.02.2005.

a määruse nr. 33 „Ravimite käitlemise tegevusloa taotlemise ning taotluste menetlemise tingimused ja kord“ nõuetele, kuna taotlusele ei olnud lisatud määruse § 2 lõigetes 1 ja 4 nõutud tõendeid.

§ 49

lg 2 kohaselt keeldub Ravimiamet tegevusloa väljaandmisest, kui: 1) ei ole esitatud käesoleva seaduse kohaselt tegevusloa saamiseks nõutavaid dokumente või andmeid; 4) tegevusloa taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva seaduse § 47 lõike 7 alusel antud täiendava tähtaja jooksul tegevusloa väljaandmist takistavaid puudusi. 21. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et

§ 42

lg-st 7 tulenev nõue, esitada nõuetekohane taotlus üldapteegi tegevusloa saamiseks hiljemalt 180 päeva jooksul pärast liisuheitmise tulemuse teatavaks tegemist, lähtub eeldusest, et selle aja jooksul muretseb äriühing apteegiteenuse osutamiseks vajalikud ruumid, sisseseade ja töötajad. Ringkonnakohus möönab ka seda, et

§ 49

lg 2 p 1 sõnastusest võiks esmapilgul järeldada, et nõutavate dokumentide või andmete esitamata jätmise korral tuleb tegevusloa väljaandmisest koheselt keelduda. Siiski ei saa normi sellist tõlgendust toetada. Nimelt sätestab

§ 47

lg 7: „Kui taotluse menetlemisel ilmnevad tegevusloa esmakordset väljaandmist takistavad asjaolud, mida on võimalik kõrvaldada, annab Ravimiamet taotluse esitajale mõistliku tähtaja nimetatud asjaolude kõrvaldamiseks. Tähtaja andmisest teatab Ravimiamet taotluse esitajale, näidates ära tegevusloa väljaandmist takistavad asjaolud ning aja, mille jooksul tuleb puudused kõrvaldada. Otsuse tegemiseks ettenähtud tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseni antud tähtaja võrra, välja arvatud, kui puudused kõrvaldatakse lühema aja jooksul“. Renaco Vara OÜ taotlusest (kd III tl 16 p), mida täiendas hilisem OÜ KODUAPTEEK taotlus (kd III tl 17 p) ilmneb, et tegemist oli esmakordse tegevusloa taotlusega, mitte tegevusloa uuendamise või muutmise taotlusega. Ka olid taotluse puudused kõrvaldatavad. Esmakordse taotluse menetlemisel pidi Ravimiamet seega lähtuma

§ 47

8 lg-st 7 ning andma taotlejale puuduste korral tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu oli Ravimiametil hiljem võimalik keelduda tegevusloa väljastamisest vaid

§ 49lg 2 p 4, mitte p 1 alusel.

III

1. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga selles, et OÜ-d Patrika ei saa pidada OÜ KODUAPTEEK tegevusloa väljaandmise haldusmenetluses kolmandaks isikuks. Vastavalt HMS § 11 lg 1 p-le 3 on kolmandaks isikuks haldusmenetluses isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puudutada. Ringkonnakohus möönab, et OÜ-le KODUAPTEEK tegevusloa väljaandmine ei saanud puudutada OÜ Patrika kui liisuheitmises osaleja õigusi, sest haldusmenetluse käigus tegevusloa võimalik kehtetuks tunnistamine iseenesest ei oleks kaasa toonud OÜ-le Patrika õiguslikke järelmeid – antud juhul tegevusloa väljastamist. Küll aga võis OÜ-le KODUAPTEEK tegevusloa väljastamine mõjutada OÜ Patrika õigust ettevõtlusvabadusele, sealhulgas OÜ Patrika huvi jätkata oma tegevust Paide apteekide turul jätkusuutliku ja majandamisvõimelisena (vt konkurentide õiguste kohta apteegi tegevusloa otsuse vaidlustamisel RKHK 16.04.
2. a otsust asjas nr. 3-3-1-5-07). Seega oleks Ravimiamet pidanud kaasama OÜ Patrika kolmanda isikuna haldusmenetlusse ning tagama talle ärakuulamisõiguse. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et Riigikohus on pidanud ärakuulamisõiguse mittevõimaldamist reeglina sedavõrd oluliseks haldusmenetluse nõuete rikkumiseks, mis toob kaasa haldusakti tühistamise (vt RKHK otsused haldusasjades 3-3-1-23-06, 3-3-1-58-09). Siiski ei saa isiku kaasamata jätmisega põhjendada haldusakti tühistamist olukorras, kus see asja otsustamist sisuliselt mõjutada ei saanud. Nii on Riigikohus pidanud kolmandate isikute ärakuulamist oluliseks eelkõige nende huvide kaalumise eesmärgil (vt RKHK 19.06.
3. a otsus asjas nr. 3-3-1-25-08, p 24). Ka sätestab HMS § 58, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Halduskohus leiab õigesti, et OÜ Patrika haldusmenetlusse kaasamata jätmine ei saanud Ravimiameti otsust sisuliselt mõjutada. Nimelt ei ole

§ 421lõikes 1 nimetatud otsuse näol tegemist kaalutlusotsusega (vt RKHK 16.04.2007.

a otsus asjas nr. 3-3-1-5-07 p 13), mille tegemisel pidanuks Ravimiamet kaaluma OÜ Patrika õigusi ja huve ning otsustama tegevusloa andmise või mitteandmise taotleja ja tema konkurentide huvide kaalumise tulemusena. Samas oli OÜ-l Patrika subjektiivne õigus Ravimiameti otsuse vaidlustamiseks kohtus. Seisukoha OÜ KODUAPTEEK taotluse nõuetele mittevastavuse kohta esitas OÜ Patrika Ravimiametile 04.05.2012 (kd I, tl 20). Seega oli Ravimiametil võimalik OÜ Patrika nimetatud arvamusega otsuse tegemisel arvestada. IV

1. Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus OÜ Patrika apellatsioonkaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 20.09.
2. a otsuse muutmata. Vastavalt HKMS § 108 lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. OÜ KODUAPTEEK taotleb OÜ-lt Patrika õigusabikulude väljamõistmist, summas 2892,5 eurot (kokku 22,25 tundi). Koos käibemaksuga oleks õigusabikulude suuruseks 3471 eurot.
3. Vastavalt HKMS § 109 lõikele 6 mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus on seisukohal, et menetluskulusid tuleb õigusabikulude osas vähendada ning sõidukulud jätta välja mõistmata. OÜ KODUAPTEEK on õigusabikulude all 9 kajastanud apellatsioonkaebusega tutvumist ja analüüsi 4,25 tunni ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et põhjendatud aeg apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks ei saa ületada 3 tundi. Vähendada tuleb ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamise aega 12,50 tunnilt 7 tunnile. Kuna apellatsioonkaebuses kajastatakse suures osas juba halduskohtus esitatud väiteid ning kolmandal isikul oli võimalik esitada apellatsioonkaebusele sisuliselt samu vastuväiteid, mida ta esitas halduskohtus, on 12,50 tundi vastuse koostamiseks ülemäärane.
4. OÜ KODUAPTEEK esindaja sõidukulud tuleb jätta välja mõistmata. HKMS § 103 lg 1 p 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidukulud. Menetlusosalise lepingulise esindaja sõidukulu väljamõistmist HKMS selgesõnaliselt ette ei näe. Ringkonnakohus leiab, et lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab teiselt menetlusosaliselt nõuda, saab olla eelkõige õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Riigikohus on küll möönnud, et hüvitatavaks menetluskuluks võib olla ka lepingulise esindaja sõidukulu, s.o transpordikulu (vt RKHK 18.10.
5. a otsus asjas nr. 3-3-1-55-10, p 19 ning RKTsK 03.06.
6. a otsus asjas nr. 3-2-1-65-13, p 17). Samas ei ole põhjendatud vastava kulu väljamõistmine OÜ KODUAPTEEK esitatud arvestuse alusel (õigusabi tunnihind 130 € x sõiduks kulutatud aeg (5 tundi) x koefitsient 0,5), kuna tegemist ei ole õigusteenuse osutamisega. Sõidukuluna on siiski käsitatav vaid bussipileti või autokütuse maksumus (vt RKTsK 03.06.
7. a otsus asjas nr. 3-2-1-65-13, p 17). Selliseid kulusid tõendavaid dokumente OÜ KODUAPTEEK ringkonnakohtule esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt kuulub OÜ-lt Patrika OÜ KODUAPTEEK kasuks koos käibemaksuga väljamõistmisele 1872 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi Einar Vene Tiina Pappel 10