lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
Kaitsepolitseiamet tõi oma teates välja, et tulenevalt
lg 1 alustatakse kriminaalmenetlus juhul, kui selleks on ajend (s.o kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (s.o kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis). Kriminaalmenetluse alustamist tuleb taunida olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline (RKKK 3-1-1-60-10 p-d 9, 11). Liiga kergekäeliselt menetluse alustamine võib kujutada endast kuriteos väidetavalt kahtlustatava mitmete põhiõiguste sedavõrd intensiivset riivet, mida on raske võrrelda mis tahes muudes eluvaldkondades asetleidvate põhiõiguste riivetega. Erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on seetõttu oluline tagada, et kriminaalmenetlus alustataks alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjaliku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt. Madalama astme kohtuotsuse tühistamine kõrgema astme kohtu poolt või kohtuotsuses sisalduv võimalik kirjaviga ei anna alust eeldada otsuse teinud kohtuniku teadlikku minetust kohtunikukohustuse täitmisel, millisel juhul tõusetuks küsimus kohtuniku tegevuse subsumeerimise kohta KarS § 311 sätestatud kuriteo kooseisu alla (s.o kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine).
lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puudub
Vastavalt
on kriminaalmenetluse ajendiks kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave, kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kõnealusel juhul ei esine kuriteoteates ega kaebuses sellist informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmenetluse alusena. 4.3 KarS § 311 objektiivne kooseis seisneb kohtuniku poolt teadvalt seadusvastase kohtulahendi (otsuse või määruse) tegemises. Kohtulahend on seadusvastane, kui selle puudub seaduslik alus nii formaalses kui ka materiaalses mõttes. Kaebaja väited selle kohta, -2- nagu oleks kohtunik Ü.P. teinud kõnealusel juhul tahtlikult seadusvastase kohtumääruse, on põhjendamatud. Eelnevad menetlejad on asjakohaselt selgitanud, et alama astme kohtu lahendi muutmine või tühistamine ei täida KarS § 311 ega ühegi teise karistusseadustiku eriosas sätestatud süüteokooseisu tunnuseid. Mõna sõna puudumine kohtumäärusest võib küll muuta konkreetse lause segasemaks või arusaamatuks, kuid ei kujuta endast tahtlikult seadusvastase kohtulahendi tegemist. Käesoleval juhul on kuriteokaebuses tsiteeritu näol ilmselgelt tegemist kohtuniku hooletusega tekstitöötluse käigus. 4.4 Mis puutub kohtuniku osas KarS § 311 alusel kriminaalmenetluse alustamist laiemalt, siis märkis riigiprokuratuur, et tulenevalt võimude lahususe printsiibist on vastavalt PS § 146 kohus oma tegevuses sõltumatu. See tähendab muuhulgas, et täitevvõim (sh prokuratuur) sekkub kohtu ja kohtunike ametialasesse tegevusse ja iseäranis nende poolt langetatud otsuste õiguspärasuse hindamisse vaid siis, kui kohtuniku poolt on toime pandud äärmiselt kaalukas õiguserikkumine. Kriminaalmenetluse alustamine kohtuniku poolt õigusvastase kohtuotsuse tegemise osas saab tulla kõne alla vaid äärmiselt erandlikel asjaoludel. Eesti Vabariigi kohtusüsteem on üles ehitatud kolmeastmelisena (teatud juhtudel kaheastmelisena), mis peab muuhulgas tagama selle, et iga isik saab edasikaebe korras realiseerida oma põhiseaduslikke õigusi ning alama astme kohtute võimalikud vead õigeksmõistmisel kuuluvad korrigeerimisele kõrgema astme kohtus. Taoline süsteem tagab kohtu alla antud või kohtu poole pöördunud isiku õigustele piisava kaitse. 5. J. Reinomägi soovib esitada kaebust Riigiprokuratuuri 27.09.2013 määrusele ning taotleb selleks õigusabi, kuna kaebust Ringkonnakohtusse saab esitada üksnes advokaadi vahendusel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 6. Ringkonnakohus leiab, et J. Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 27.09.2013 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata. 7.
lg 1 kohaselt, kui
lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks
§-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Eelviidatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. J. Reinomägi on esitanud taotluse õigusabi saamiseks, et esitada kaebust Riigiprokuratuuri 27.09.2013 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna J. Reinomägi ei ole
lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada selle andmine. 8. Ringkonnakohus nõustub uurimisasutuse ja Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses märgituga. Käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus, mis on
lg 1 p 1 kohaselt kriminaalmenetlust välistav asjaolu ning ei pea vajalikuks Riigiprokuratuuri ja uurimisasutuse määruses toodud põhjendusi üksikasjalikult korrata. 9.
lg 1 kohaselt alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad
lg 1 sätestatud asjaolud.
lg 2 kohaselt on kriminaalmenetluse alus kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Lähtudes eeltoodust ei ole võimalik kriminaalmenetlust alustada ilma kriminaalmenetluse aluse tuvastamiseta. Viimase puhul on oluline hinnata olemasolevat teavet väidetava kuriteosündmuse kohta ning teha menetlusotsus kriminaalmenetluse alustamise või alustamata jätmise kohta. Nii ringkonnaprokuratuur kui ka Riigiprokuratuur on leidnud, et käesoleval juhul puudub kriminaalmenetluse alus. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul -3- on Riigiprokuratuuri määruse kohaselt piisavalt põhjalikult tuvastatud kaebuse esemeks oleva sündmuse asjaolud ning sellest ei tulene viiteid võimalikule kuriteo toimepanemisele. 9.1 Uurimisasutus leidis, et käesoleval juhul puudub kohtunik Ü.P. i teos KarS § 311 või mõne muu karistusseadustiku eriosa järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Kaitsepolitseiamet on selgitanud, et madalama astme kohtuotsuse tühistamine kõrgema astme kohtu poolt või kohtuotsuses sisalduv võimalik kirjaviga ei anna alust eeldada otsuse teinud kohtuniku teadlikku minetust kohtunikukohustuse täitmisel, millisel juhul tõusetuks küsimus kohtuniku tegevuse subsumeerimise kohta KarS § 311 sätestatud kuriteo kooseisu alla (s.o kohtuniku poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemine). Haldusasja lahendamist reguleerib halduskohtumenetluse seadustik, kus on tagatud isikule võimalus halduskohtus tehtud otsuste ja määruste edasikaebamine ja teistmine. Samuti on viidatud seaduses reguleeritud kohtu poolt kaebuse tagastamise ja menetlusabi andmise tingimused ja kord. 10. Ringkonnakohus nõustub nii ringkonna- kui ka Riigiprokuratuuri seisukohtadega, et käesoleval juhul ei ole võimalik tuvastada mingitki kriminaalmenetluse alust, mistõttu on kriminaalmenetluse algatamine välistatud. Seega on J. Reinomägi võimalus Riigiprokuratuuri 27.09.2013 määruse vaidlustamiseks ning kohtuniku vastu kriminaalmenetluse algatamiseks ilmselgelt perspektiivitu ja talle riigi õigusabi andmisest tuleb keelduda. 11. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes
Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Paavo Randma Mati Kartau -4- Tiit Lõhmus
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.