3-12-531/17

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-531 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglalt kahju summas 100 eurot hüvitamiseks seoses 23.07.2010 valvur Bronzovi poolt üleoleva käitumise ja Nikolai Lilitškini küsimuste ignoreerimisega Tartu Halduskohtu 26.03.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 26.03.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vanglalt kahju summas 100 eurot hüvitamiseks seoses 23.07.2010 valvur Bronzovi poolt üleoleva käitumise ja kaebaja küsimuste ignoreerimisega.
5. Tartu Halduskohtu 26.03.
6. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus. Vangistusseadus näeb hüvitamiskaebuse osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kaebaja on esitanud vanglale 10.05.
7. a kahju hüvitamise nõude, mille vangla jättis 13.07.2011 käiguta ja andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mida kaebaja ei teinud. Seega on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ja tema kaebus kuulub tagastamisele. Tartu Vangla on õiguspäraselt jätnud kahjunõude läbi vaatamata. Kaebaja kahjunõudest ei selgu, milles seisnes vanglaametnik A. Bronzovi õigusvastane tegevus ja milline kahjulik tagajärg kaebajale selle tegevuse tagajärjel on saabunud. Kaebaja ei reageerinud tähtaegselt vangla kirjale ning vangla jättis 22.08.
8. a otsusega nr 3-30/132-2 kaebaja 10.05.
9. a kahjunõude läbi vaatamata. Seega ei ole kaebajal tulenevalt VangS § 11 lg-st 81 õigust pöörduda sama kahju hüvitamise taotlusega halduskohtu poole. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 26.03.
11. a määrus tühistada. Tartu Vangla omavoli piirab kaebaja ligipääsu õigusemõistmisele ja õiglasele kohtumenetlusele. Haldusasjas nr 3-12-531 on vangla ja kohus kinnitanud, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Isikutelt ei saa nõuda nende õigusnormide täitmist, mille olemasolust neil puudub info ja millega pole võimalik tutvuda. Vangla ei võimalda kaebajale paberit ja kirjutamiseks pastapliiatsit, seega peab kaebaja kirjutama kaebused hariliku pliiatsiga. Kaebaja kõrvaldab sel juhul puudused, kui vangla tõlgib kõik asjad eesti keelest vene keelde. Kaebaja palub enda riigilõivu tasumisest vabastamist. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
12. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. Kaebaja väited ei ole määruse tühistamise aluseks. Halduskohtusse kahju hüvitamise nõude esitamiseks ei piisa ainult sellest, et kahju hüvitamise taotlus on vanglale esitatud ning see on registreeritud. Käeoleval juhul ei puutu asjasse kaebaja põhjendused, mille kohaselt ta ei saanud eesti keelest aru, kuna ta ei vaidlustanud vangla poolt kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmist, vaid taotleb kahju hüvitamist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 26.03.
14. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
15. Haldusmenetluse seaduse (HKMS) § 20 lg 1 sätestab, et haldusmenetluse keeleks on eesti keel. Kuna kaebaja pöördus vastustaja poole haldusmenetluse käigus, siis puudus vastustajal kohustus oma puuduste kõrvaldamise kirju kaebajale vene keelde tõlkida. Selleks, et kaebajal oleks võimalik aru saada nendest kirjadest, oli kaebajal võimalus kasutada nende tõlkimisel inspektor-kontaktisikute abi. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud taotlust, et viimane tõlgiks talle need kirjad vene keelde. Vastustaja on halduskohtule esitatud materjalidega tõendanud, et näiteks 15.07.
16. a puuduste kõrvaldamise kiri nr 3-30/132-1 on kaebajale kätte antud ja tõlgitud inspektor-kontaktisiku S.N. poolt. Seega oli kaebaja ringkonnakohtu arvates väga hästi teadlik sellest, et ta oli kohustatud kõrvaldama tema kahju hüvitamise taotlustes esinevad puudused määratud tähtajaks ja kuna ta neid ei kõrvaldanud, siis on vastustaja õigesti kahju hüvitamise taotlused jätnud läbi vaatamata. Lisaks on asjakohatud kaebaja väited, et vangla ei võimalda talle kirjutamiseks piisavalt paberit ja pastapliiatsit. Kinnipeetavatel on vanglas kirjutamiseks õigus saada üks valge paberileht päevas ja seda saab ka kaebaja. Seega pole vangla kuidagimoodi rikkunud kaebaja õigusi seoses talle paberi mitteväljastamisega. Kaebajal on võimalus talle väljastatavat paberit kasutada selliselt, et tal jätkuks seda tema jaoks oluliste kaebuste 2 koostamiseks. Kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei olnud halduskohtul võimalik kaebust menetleda ja see kuulus tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. Madis Ernits Maili Lokk 3 Agu Timmi