1-13-10128 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november, 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-10128
(11260104130)Kohtukoosseis Tiit Lõhmus Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
- oktoobri 2013 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Vesiehitus OÜ esindaja vandeadvokaat Rene Varuli (Varul) määruskaebus RESOLUTSIOON
- Juhindudes KrMS § 208 lg-st 5 jätta OÜ Vesiehitus esindaja Rene Varuli kaebus Riigiprokuratuuri
- oktoobri 2013 määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud ja menetluse käik
- 20.09.2011 alustati kriminaalasjas nr 11260104130 menetlust KarS § 201 tunnustel selles, et M.M. (pankrotis) omastas OÜ-le Vesiehitus kuulunud pinnasetihendaja WEBBER CR8 CCD (VIN: XXX ). OÜ Vesiehitus andis M.M. ile tähtajaliseks kasutamiseks pinnasetihendaja
- aasta sügiseks, kuid tähtaja lõppedes jättis M.M. pinnasetihendaja firmale OÜ Vesiehitus tagastamata, s.o pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses olnud OÜ-le Vesiehitus kuulunud pinnasetihendaja.
- 12.04.2012 lõpetas Lõuna Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse määrusega. Määruse kohaselt leidis menetleja, et M.M. ei ole käitunud viisil, mis sisustaks KarS § 201 koosseisu.
- 23.05.2012 tühistas Riigiprokuratuur määrusega kriminaalmenetluse lõpetamise ja saatis kriminaalasja kohtueelse menetluse jätkamiseks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri.
- 23.08.2013 põhistamata ja 19.09.2013 põhjendustega määrusega lõpetas Lõuna Ringkonnaprokuratuur uuesti kriminaalmenetluse.
- 07.10.2013 jättis Riigiprokuratuur kaebuse rahuldamata ja menetluse lõpetamise muutmata.
- 11.11.2013 esitas OÜ Vesiehitus esindaja Rene Varul kaebuse Riigiprokuratuuri 07.10.2013 määrusele ning taotles selle tühistamist ja kriminaalasjas nr 11260104130 menetluse uuendamist. Riigiprokuratuuri määruse sisu
- Riigiprokuratuuri määruse kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamise määruse seaduslik ja põhjendatud selles toodud motiividel ning kaebuses esitatud vastuväited ei anna alust selle muutmiseks või tühistamiseks. Riigiprokuratuur toob välja järgmist: 7.
- Erinevalt kaebuse esitajast on Riigiprokuratuur seisukohal, et tõendite hindamine on olnud objektiivne, senine menetlus menetlusotsuse vastuvõtmiseks piisavalt põhjalik ning menetlusotsuse vastuvõtmisel on kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tõlgendatud tema kasuks. Riigiprokurör peab vajalikuks märkida, et kui tulenevalt in dubio pro duriore printsiibist tuleb menetluse alustamisel tõlgendada iga kuriteokahtlust kriminaalmenetluse alustamise kasuks, siis juba alustatud menetluse lõpetamisel tuleb lähtuda in dubio pro reo printsiibist. Seega, kui kriminaalmenetluse käigus ei leia kuriteokahtlus piisavat kinnitust, et esitada süüdistus, tuleb menetlus lõpetada KrMS § 200 ja § 199 lg 1 p 1 alusel. 7.
- Eelnevalt tühistas Riigiprokuratuur kriminaalmenetluse lõpetamise määruse eelkõige seetõttu, et üle olid kuulamata nii M.M. kui L.K. . M.M. ja L.K. kuulati üle täiendava menetluse käigus. Riigiprokurör on seisukohal, et ülekuulamine ning M.M. i poolt esitatud dokumendid olid piisavad uue menetlusotsuse vastuvõtmiseks. Seega ei jaga riigiprokurör kaebaja seisukohta, et riigiprokurör juhis on jäänud täitmata. 7.
- Riigiprokurör on seisukohal, et menetluse lõpetamise seisukohalt on oluline M.M. i ja L.K. vaheline kokkuleppe pinnasetihendajaga seonduvalt. Selles osas annavad osapooled vastuolulisi ütlusi. Tõendite hindamisel tuleb lähtuda, kelle ütlused on koosmõjus teiste tõenditega eluliselt usutavamad. Riigiprokurör tõdeb, et antud juhul ei saa kummagi poole ütlusi käsitleda sedavõrd usutavatena, et need kaaluksid üles neid ümberlükkavad ütlused. 7.
- Siiski peab riigiprokurör oluliseks märkida, et M.M. põhjendas saamata jäänud töötasu osas töövaidluskomisjoni ja/või kohtusse mittepöördumist asjaoluga, et sai selle kompensatsiooniks OÜ-lt Vesiehitus pinnasetihendaja, kuid samas jääb arusaamatuks OÜ Vesiehitus tegevus oma õiguste kaitsel. OÜ Vesiehitus teadis omandamisest hiljemalt
- aasta jaanuariks, kuid M.M. i tegevus muutus kuritegelikuks ja õiguskaitseorganite sekkumist väärivaks alles
- aasta septembris, kui M.M. i pankrotihaldur jättis rahuldamata OÜ Vesiehitus vara välistamise avalduse pinnasetihendaja osas. 7.
- Kõike ülaltoodut arvestades nõustus Riigiprokuratuur ringkonnaprokuratuuriga selles, et tõendite kogumise võimalused on ammendatud ning kogutud tõendid kogumis hinnates ei ole need piisavad M.M. i edasiseks kahjustamiseks, kuna kriminaalmenetluses ei otsustata, kas isik on tõenäoliselt süüdi või süütu. Prokuratuur saab inimest kuriteos süüdistada ainult siis, kui on veendunud, et tema süü on tõendatud. 7.
- Pinnasetihendaja anti väidetavalt M.M. i kasutada suulise rendilepingu alusel. Riigiprokurör märgib, et lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või rikkumine ei ole käsitletav kuriteona. Tsiviilõiguslikud vaidlused, sh lepinguliste kohustuste rikkumine on lahendatavad tsiviilkohtumenetluse korras. Kaebuses esitatud taotluse sisu
- OÜ Vesiehitus esindaja Rene Varul taotleb Riigiprokuratuuri 07.10.2013 määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse uuendamist. Kaebaja toob välja järgmised seisukohad. 8.
- Kaebuse esitaja on seisukohal, et erinevad Riigiprokuratuuri määrused on omavahel vastuolus. Menetleja ei täitnud Riigiprokuratuuri 23.05.2012 määruse juhiseid ja vaidlustatava Riigiprokuratuuri määruse kohaselt jääb mulje, et ka Riigiprokuratuur ei pea oma varasemaid juhiseid antud kaasuses olulisteks. 8.
- Esindaja väitel nähtub menetluse lõpetamise määrusest, et menetleja ei ole üldse asunud selgitama, kes ja kas M.M. i juhatuse liikmeks olemise ajal sõlmiti ka muid töösuhteid temaga. Võib eeldada, et Riigiprokuratuur on endiselt seisukohal, et juhatuse liikmeks olemise ajal oli M.M. il äriühinguga vaid käsundilaadne suhe, aga mitte töösuhe. Kaebuse esitaja väidab, et Riigiprokuratuur oleks pidanud tuvastama, kas M.M. il oli juhatuse liikmeks olemise perioodil ka äriühinguga töösuhe. 8.
- Kaebaja arvates on menetleja soovinud töösuhte teema suuresti tähelepanuta jätta, kuid see on oluline hindamaks kahtlustatava M.M. i vastuväidete usutavust ja väidetava vastunõude reaalsust. Asja juurde lisatud M.M. i halduri 14.07.2010 vastukirjas antakse teada, et „ajavahemikul dets. 2008.a. kuni mai 2009.a. teostas M.M. OÜ Vesiehitus heaks tööülesandeid, kuid töölepingut allkirjastamata ning selle eest tasu saamata. Kaebaja leiab, et see kinnitab, et M.M. soovib väita, et lisaks juhatuse liikme ametkohale ja käsunduslepingule oli tal ka töösuhe, mis on täiesti tõendamata. Juhatuse liikmel saab tööleping olla ainult väga erandlikel juhtudel. 8.
- Kaebaja arvates on menetleja pidanud oluliseks pinnasetihendajaga seotud kokkuleppe sisu, arvates, et osapooled annavad erineva sisuga ütlusi. Menetleja ei peaks rääkima kokkuleppe sisust, vaid pöörama tähelepanu asjaolule, kas M.M. il oli õigus jätta pinnasetihendaja endale. Kaitsja arvates on M.M. i positsioon asjas muutuv ning ebausaldusväärne, kord öeldes, et pinnasetihendaja jäi tema kätte saamata jäänud töötasu katteks, kord algusest peale kokkuleppe alusel. 8.
- Kaebaja juhib tähelepanu, et menetleja oleks pidanud andma vastuse ka küsimusele, kas õiguslikult üldse on võimalik jätta nö tasaarvestuse korras endale teisele kuuluv masin. VÕS § 197 kohaselt saab tasaarvestada vaid samaliigilisi kohustusi. Ka tasaarvestuse avaldus puudub. 8.
- Kaebaja rõhutab, et tema hinnangul ei ole menetleja järginud Riigiprokuratuuri juhiseid, kuid need peaksid olema menetlejale kohustuslikud. Samuti on perspektiivitu esitada M.M. i vastu kahju hüvitamise nõue, kui isik on ametlikult pankrotistunud. Seega pääseks isik justkui mistahes vastutusest. 8.7.Kaebaja selgitab, et kaebuse juurde lisatud dokumentidest (OÜ XXX tasaarvestusprotokoll, akt nr 97, OÜ XXX poolt esitatud arve nr 10001, OÜ XXX arve nr 913) nähtub, et OÜ XXX on rentinud sama pinnasetihendajat Webber ning seda ei ole antud M.M. i kasutusse. M.M. on tegutsenud OÜ XXX projektijuhina (andnud aktile allkirju) ning ei saanud olla samal ajal OÜ Vesiehitus töötaja. OÜ XXX i tasaarvestusprotokollist on näha, et sellega jäetakse pinnasetihendaja OÜ-le XXX . Tsiviilasjas nr 2-10-25849 tuvastati aga, et selleks nõudeks ei ole OÜ XXX il mingilt alust. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
- Ringkonnakohus leiab, et OÜ Vesiehitus esindaja kaebus Riigiprokuratuuri 07.10.2013 määruse peale tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna kaebuses esitatud seisukohad alust kriminaalmenetluse jätkamiseks.
- Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri seisukohaga, et kriminaalmenetluse lõpetamise määrus on põhjendatult lõpetatud seoses kriminaalmenetluse aluse puudumisega. Ringkonnakohtu hinnangul on Lõuna Ringkonnaprokuratuur ja Riigiprokuratuur põhjalikult selgitanud, miks M.M. i käitumises KarS § 201 süüteokoosseisu tunnuseid ei tuvastatud. Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri vastavate seisukohtadega ning ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata.
- Ringkonnakohus, hinnates kogumis kriminaalasjas kogutud tõendusteavet, ei nõustu kaebuses esitatud seisukohtadega, et Riigiprokuratuuri määrused on omavahel vastuolulised ning esitatud versioonid on vasturääkivad. Ringkonnakohus märgib, et Riigiprokuratuuri 07.10.2013 määrusest tuleb selgesti välja, et Riigiprokuratuuri poolt ette heidetud puudused on kõrvaldatud: üle on kuulatud M.M. ja L.K. , samuti on saadud täiendavaid selgitusi saamata jäänud töötasu ja töösuhte osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kriminaalmenetluse käigus leitud objektiivset tõendusteavet, mis annaks alust süüdistada M.M. i süüteos KarS § 201 järgi.
- Käesolevas asjas ei ole esmatähtsad asjaolud, mis ajast on M.M. arvestanud saamata jäänud töötasu ning millised töösuhted olid M.M. il OÜ-ga Vesiehitus või OÜ-ga XXX , vaid milline oli M.M. i ja L.K. vaheline kokkulepe pinnasetihendaja kasutamise osas. Poolte antud ütlused selles osas on vastuolulised ning esinevaid vastuolusid ei ole võimalik muude esitatud tõenditega kõrvaldada. Tulenevalt käesolevast asjaolust, tuleb alustatud menetlus lõpetada lähtudes in dubio pro reo printsiibist.
- Kohus nõustub prokuratuuriga, et tõendite kogumise võimalused on ennast ammendanud ning olemasolevad tõendid kogumis ei anna alust M.M. i edasiseks kahtlustamiseks. OÜ Vesiehitus esindaja esitatud täiendavad tõendid ei anna alust kriminaalmenetluse jätkamiseks ning esitatud tõendid ei kinnita ega lükka ümber varasemalt esitatud tunnistusi ega tõendeid. OÜ Vesiehitus esindaja väidet tasaarvestuse ja selle võimalikkuse kohta on tsiviilõiguslikud küsimused. Kuna kogutud tõendid ei ole kriminaalmenetluse käigus kuriteokahtlust piisavalt kinnitanud, tuleb menetlus lõpetada KrMS § 200, § 199 lg 2 p 1 alusel.
- Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks veelkord rõhutada, et käesolevate lepingute rikkumise temaatika ei kuulu kriminaalmenetluse valdkonda. M.M. i tegevust lepinguobjektiks olnud pinnasetihendajaga reguleerib leping. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või rikkumine ei ole käsitletav kuriteona ning vastava rikkumise korral on võimalik saada õiguskaitset tsiviilkohtumenetluse korras. Ringkonnakohus leiab, et prokuratuur on kriminaalasja menetlenud põhjalikult ja kontrollinud kõiki kuriteoteates väljatoodud asjaolusid ning omastamise kuriteotunnuste osas tõendusteabe mitteleidmise järel põhjendatult kriminaalmenetluse lõpetanud.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub alus, Riigiprokuratuuri määrus tuleb jätta muutmata ja sellele esitatud kaebus jätta rahuldamata. Tiit Lõhmus kohtunik