) § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud valemi alusel tehtud arvutuskäigust ((sissetulekud-maksed)/4 viimast kuud*2) määruskaebuse esitaja kahekordne keskmine sissetulek 36,98 eurot, millest on maha arvestatud kinnipidamised erinevatesse fondidesse ja tasud elektriteenuse eest. Halduskohus leiab, et kuna haldusasjas tasumisele kuuluv riigilõiv ei ületa määruskaebuse esitaja kahekordset keskmist sissetulekut, ei ole vastavalt
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
.
lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda.
lg 1 p 1 sätestab: „Füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile“. 2 8. Ringkonnakohus on kontrollinud eeltoodud valemi põhjal määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu (24.04.2012 – 23.08.2012) sissetulekute ja väljaminekute põhjal
lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmisest keeldumise aluse esinemist, ning leiab, et halduskohus on nimetatud sätet kohaldanud korrektselt. Seega nõustub ringkonnakohus halduskohtu vaidlustatud määruses toodud järeldusega menetlusabi taotluse rahuldamata jätmise osas, kuna antud juhul esineb
9. Vastuseks määruskaebusele selgitab ringkonnakohus, et alates 01.01.2012 kehtima hakanud halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsiooni kohaselt ei oma enam tähtsust taotleja vabade rahaliste vahendite jääk menetlusabi taotluse esitamise seisuga ega see, kui palju on taotlejal rahalisi vahendeid pärast menetlusabi taotluse esitamist. Kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku menetlusabi regulatsioon lähtub põhimõttest, et kui taotleja on omanud piisavalt rahalisi vahendeid vähemalt taotluse esitamisele eelnenud nelja kuul, siis oleks ta nende vahendite arvelt pidanud arvestama ka soovitud menetlustoimingu tegemise eest riigilõivu maksmise kohustusega ning tema riigilõivust vabastamine sellises olukorras ei ole põhjendatud. Määruskaebuses kinnitab määruskaebuse esitaja, et ta omas tõepoolest enne taotluse esitamist raha ning see nähtub ka määruskaebuse esitaja vanglasisese isikuarve väljavõttelt. Seega ei anna määruskaebuses esitatud väited alust määruskaebuse rahuldamiseks ning Tartu Halduskohus on õigesti jätnud määruskaebuse esitaja vabastamata riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel
Agu Timmi Maili Lokk 3 Madis Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.