3-10-946/33

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Agu Timmi 9. mai 2012, Tartu 3-10-946 Töörõõm OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu ja tollikeskuse 19.01.2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/7255-21 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29.12.2010. a otsus Töörõõm OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja: Töörõõm OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaspar Lind Vastustaja: Maksu ja Tollimeti Lõuna maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON 1. Jätta Tartu Halduskohtu 29.12.2010. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, so kuni 8. juunini 2012. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu-ja tollikeskus viis maksuhalduri 10.09.2009. a korralduse nr 12.2-3/7255-1 alusel Töörõõm OÜ suhtes läbi üksikjuhtumi kontrolli, mille käigus kontrolliti ettevõtte käibe- ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsust ostutehingutes OÜ-ga Sandman Veod maksustamisperioodil jaanuar kuni juuni 2008. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 19.01.2010. a maksuotsusega nr 12.2-3/7255-21 kohustati Töörõõm OÜ-d tasuma Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole käibemaksu 140 528 krooni ja tulumaksu 228 618 krooni. Maksuhaldur tegi kindlaks, et Töörõõm OÜ on käibedeklaratsioonil maha arvanud väidetavate tehingute kohta, mida tegelikult OÜ-ga Sandman Veod ei toimunud, vormistatud ostuarvete alusel sisendkäibemaksu 140 528 krooni, deklareerides sama summa võrra vähem käibemaksukohustust ning teinud pangakontolt ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 860 041 krooni, jättes deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu 228 618 krooni. Otsuse kohaselt soetas Töörõõm OÜ metsamaterjali mitte OÜ-lt Sandman Veod, vaid eraisikult, tasudes selle eest 61 200 krooni. Töörõõm OÜ ja OÜ Sandman Veod vahel tegelikult majandustehinguid ei toimunud, toimus ainult dokumentide väljastamine, mistõttu on tegemist maksupettusega. 19.02.2010 esitas Töörõõm OÜ vaide, milles taotles maksuotsuse kehtetuks tunnistamist. 16.03.2010 a otsusega nr 6-1/077-4 jättis Maksu- ja Tolliamet vaide rahuldamata. 15.04.2010 esitas Töörõõm OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles 19.01.2010. a maksuotsuse nr 12.2-3/7255-21 tühistamist. 2. Tartu Halduskohus jättis 29.12.2010. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et Töörõõm OÜ maksumenetluses väljaselgitatu tõendab piisava selgusega seda, et maksuotsuses märgitud tehingut pole kaebuse esitaja ja OÜ Sandman Veod vahel tegelikkuses toimunud ning vastavad dokumendid vormistati vaid sisendkäibemaksu maha arvamise õiguse saamiseks. Ka kohtumenetluses esitatud tunnistajate ütlused ei lükka ümber maksuhalduri esitatud seisukohti. Töörõõm OÜ on teadlikult deklareerinud 2008. aasta veebruari, märtsi ja aprilli käibedeklaratsioonides valeandmeid ning jätnud deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja sellelt arvestatud tulumaksu. Kohus tuvastas, et antud juhul oli kaup reaalselt olemas, kuid maksuhalduri väitel ei saadud seda arvel märgitud registreeritud käibemaksukohustuslaselt. Kohus asus seisukohale, et maksuhaldur on põhjendatult kogutud tõendeid kogumis hinnates teinud järelduse, et Töörõõm OÜ ei ostnud metsamaterjali OÜ-lt Sandman Veod, vaid eraisikult R.L. . Kohus ei pidanud eluliselt usutavaks, et kogu metsamaterjal (1155

1. tm)oli üles töötatud ja metsa äärde veetud ühe päeva jooksul. Kohus tuvastas, et K. kinnistu metsaomaniku R.L. ja OÜ Sandman Veod vahel oli sõlmitud 01.02.2008 kasvava metsa (pindalaga 2,3 ha, kogus 612
2. tm)raieõiguse võõrandamise leping. Kuigi antud lepingus on teatud lõikudes räägitud metsamaterjali üleandmisest, oli nii R.L. kui OÜ Sandman Veod endise juhatuse liikme V.S. ütluste järgi tegemist kasvava metsa raieõiguse võõrandamisega. OÜ Sandman Veod metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide järgi on OÜ Sandman Veod kaebuse esitajale müünud kokku 1155,19 tm metsamaterjali, mis oli kõik pärit K. kinnistult ja mille ülestöötamise aluseks on olnud 17.01.2008 Jõgevamaa keskkonnateenistuse poolt välja antud metsateatis. Nähtuvalt Töörõõm OÜ juhatuse liikme M.M. poolt 17.09.2009 antud seletusest, oli kogu metsamaterjal üles töötatud 03.02.2008 ja virnastatud tee äärde. 23.11.2009 seletuses kinnitas M.M. , et kogu kauba võttis ta metsa ääres vastu ühel päeval V.S. juuresolekul. Seega nähtus M.M. poolt maksumenetluses antud seletustest, et kogu metsamaterjal oli üles töötatud ja tee äärde ladustatud 02.02.2008, ehk ühe päeva jooksul. Kohtu hinnangul esines vastuolu OÜ Sandman Veod ütluste ja Töörõõm OÜ kaebuses märgitu vahel metsa ülestöötamise osas. Esimene väitis, et metsa ülestöötamisel kasutati OÜ Viru Mets teenuseid, teine, et OÜ Sandman Veod töötajaid. Maksuhalduri andmetel on OÜ Viru Mets äriregistrist kustutatud 17.07.2008 (sundlõpetamine toimus 2007) ning selle töötajate või juhatuse liikmete hulka ei kuulunud J.K. nimelist isikut. Kohus märkis, et kui 01.02.2008 omandas OÜ Sandman Veod metsa R.L. hinnaga 100 krooni tihumeeter ehk kokku 61200 krooni eest, siis kaks päeva hiljem müüs OÜ 2 Sandman Veod kaebajale kauba hinnaga 921 241,29 krooni. Kohus ei pidanud usutavaks, et FIE-na tegutsev isik R.L. , kelle üheks tegevusalaks on ka metsamüük, müüb talle kuuluvat metsa ainult 100 krooni tihumeeter, jättes samas kontrollimata kas ja kui palju metsa raiutakse ja tundmata mingit huvi temale endale kuuluva metsa seisukorra suhtes. Kohus tuvastas, et nähtuvalt vormistatud dokumentidest, saadi R.L. K. kinnistu 2,3 ha suuruselt maaalalt kokku 1155, 19 tm metsamaterjali, samas kui metsateatise kohaselt võis üldse 7,2 ha alalt raiuda 807 tm. Samuti selgus, et OÜ Sandman Veod ise ei teadnud kui palju puitu ta tegelikult Töörõõm OÜ-le müüs, kuna puidu kogust ei tehtud kindlaks mitte selle ülemõõtmise tulemusena, vaid selle järgi, kui palju Töörõõm OÜ edasi müüs. Töörõõm OÜ edastas kauba üleandmise aktid, saatis need posti teel V.S. le, kes seejärel vormistas arved ja saatis kaebuse esitajale. Kohus sedastas, et kui OÜ Sandman Veod oleks veebruaris-märtsis reaalselt teostanud metsa ülestöötamist ja olnud majanduslikult sellisest tehingust huvitatud, siis oleks V.S. ka kohapeal huvi tundnud tööde käigu ja puidukoguste suhtes. Kohtu arvates tõendasid V.S. ja R.L. seletused, mille kohaselt kumbki reaalset metsa ülestöötamist ei näidanud ega huvi selle vastu üles ei näidanud, et OÜ Sandman Veod ja R.L. ning OÜ Sandman Veod ja Töörõõm OÜ vahel tehinguid ei toimunud. Kohus leidis, et põhjendatud olid maksuhalduri kahtlustused selle suhtes, et kaebuse esitaja ei ostnud kaupa OÜ-lt Sandman Veod, millele annavad kinnitust ka asjaolud, et viimane ei olnud kontrollitud perioodil tegutsev äriühing, tal endal puudusid töötajad ning raamatupidamisdokumendid ei olnud säilinud (varastatud). Samas ei teadnud OÜ Sandman Veod juhatuse liige R.T. tehingutest OÜ-ga Töörõõm, kuigi ta oli juhatuse liige perioodil 06.05.2008 kuni 15.10.2008, ehk osaliselt ka maksuhalduri poolt kontrollitud perioodil ja ajal, kui V.S. võttis Töörõõm OÜ poolt kantud raha OÜ Sandman Veod arvelt välja. Kohus tuvastas, et V.S. ja M.M. olid varasemalt tuttavad, mis lihtsustas fiktiivsete dokumentide koostamist ja väljastamist. OÜ Sandman Veod pangakaart oli V.S. käes, kes võttis ettevõtte pangakontole Töörõõm OÜ-lt laekunud summad koheselt välja, ja seda ka perioodil, kui V.S. enam juhatuse liige ei olnud, mis kinnitab kohtu arvates kahtlust, et V.S. andis raha M.M. le tagasi. 3. Töörõõm OÜ esitas 25.01.2011. a apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 29.12.2010. a otsuse ja teha uue otsuse, millega tühistada Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 19.01.2010. a maksuotsus nr 12.2.-3/7255-21. Kaebaja märgib, et Riigikohtu halduskolleegium on 05.05.2010. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-10 rõhutanud, et maksuotsuse kontrollimisel tuleb kohtutel kindlaks teha selle faktiline alus, st kas vaidlustatud maksuotsuse aluseks on asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega või et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või siis järeldus, et ta pidi seda teadma. Kolleegium selgitab, et sõltuvalt sellest, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks, on erinevad ka olulised asjaolud, mille tuvastamiseks tuli esitada ja koguda tõendeid. Antud juhul on kohtuotsus vastuoluline ning ekslik, sest selles viidatakse nii sellele, et kaebaja on seotud maksupettusega, kui ka sellele, et ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga. Need on erinevad faktilised alused ning kuuluvad eraldi alustel tõendamisele. Halduskohus on põhjendatult viidanud, ent vääralt hinnanud tõendid Riigikohtu 05.05.2003. a otsust haldusasjas 3-3-1-39-03 ja 20.01.2010. a otsust haldusasjas nr 3-3-1-74-09 silmas pidades, sest asjas kogutud tõendid ei viita Riigikohtu otsustes toodud asjaoludele. Halduskohtu järelduse osalemisest maksupettuses on tinginud peamiselt asjaolu, et isikud tunnevad varasemast üksteist. See asjaolu, et kaebuse esitaja juhatuse liige tunneb varasemast OÜ Sandman Veod juhatuse liiget V.S. a või teab kinnisasja omanikku R.L. t, ei tähenda, et isikute vahel oleksid tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted (seisukoht Riigikohtu otsusest). Kaebuse esitaja arvates käsitlevad eelpoolnimetatud Riigikohtu lahendid olukorda, kus isikute vahel esineb pidev ja tihe seos või suhe, mille tõttu saab eeldada, et nad tegutsevad 3 koos tehingute tegemise ajal või saab eeldada, et isikud on teadlikud teineteise tegevusest ning nende tegevus on kooskõlastatud ja kantud ühisest eesmärgist. Kaebuse esitaja märgib, et käesolevas asjas ei kinnita kogutud tõendid selliste suhte olemasolu poolte vahel. Maksuhaldur ega halduskohus pole tõendanud Töörõõm OÜ osalemist maksupettuses. Kaebaja viitab Riigikohtu 05.05.2010. a otsusele nr 3-3-1-18-10, kus leitakse, et „Ainuüksi väidetav hoolsuskohustuse eiramine, võimalikud mitmesugused muud puudused ja ka müüja käitumine ei saa olla põhjenduseks järeldusele, et kaebaja neilt osaühingutelt metsamaterjali ei saanud, kui pooled kinnitavad tehingu toimumist, kaup või teenus on saadud ja selle eest on müüjale tasutud“ Sellest järeldub kaebuse esitaja arvates, et halduskohus on vääralt hinnanud tõendeid ja teinud valejäreldusi. Erinevused metsateatistes ja müüdud kogustes või asjaolu, et Sandman Veod OÜ võõrandas väga kiiresti ostetud raieõigusest saadud metsa apellandile edasi, ei saa kaasa tuua järeldust, et isik osales maksupettuses. Samuti asjaolu, kas ja mitu korda sai apellandi esindajaga kauba üleandmiseks metsas kokku ning kas see toimus 02.02.2008. a või 03.02.2008. a. Isegi kui nendel päevadel oleks kaebuse esitaja esindaja kedagi metsas töötamas näinud, poleks tal kuidagi olnud võimalik teada ja näha, kes sel päeval metsa tegelikult üles töötab ning kas nendeks on müüja töötajad. Kaebuse esitaja ei tea ega peagi teadma, mis viisil ja mis aja jooksul see materjal langetati ja metsast välja veeti. Kaebaja märgib, et kohtu arvates ei olnud usutav hind, millega R.L. võõrandas OÜ-le Sandman Veod metsa. Kaebuse esitaja leiab, et asjaolu, mis hinnaga müüja ise on ostnud kaupu ja teenuseid, ei saa mõjutada kaebaja kui kauba ostja maksukohustust. Teiseks - R.L. võõrandas üksnes raieõiguse, ning selleks, et kaebaja saaks kaupa osta, oli vajalik selle metsa ülestöötamine, mis tingib ka juurdehindluse kaubale. Kaup soetati tavapärase turuhinnaga sõltuvalt turu olukorrast. Maksuhaldur on muuhulgas tuginenud sellele, et OÜ Sandman Veod juhatuse liige V.Š esitas 04.02.2009 maksuhaldurile parandatud käibedeklaratsioonid perioodi jaanuar kuni september 2008 kohta, millega tühistas 18% määraga maksustatava käibe ja käibemaksu ning sisendkäibemaksu summad ja seega ei kajastu nimetatud tehingud ka OÜ Sandman Veod raamatupidamises ja aruannetes. Kaebajale jääb arusaamatuks, mille põhjal on maksuhaldur teinud järelduse, et vastavad tehingud ei kajastu OÜ Sandman Veod raamatupidamises. Puuduvad andmed, et maksuhaldur oleks saanud tutvuda enne dokumentide kadumist nendega sisuliselt, et väita, nagu puuduksid igasugused dokumendid seoses kaebajaga tehtud tehingutega. Sellegipoolest on juhatuse liige soovinud esitada parandusdeklaratsioonid pärast maksuhalduriga suhtlemist ning hoolimata asjaolust, et kaebuse esitaja tasus OÜ-le Sandman Veod ülekandega ning need tehingud kajastavad seetõttu pangakontol. Halduskohus on teinud ebaõige järelduse seoses OÜ-ga Viru Mets, kui on väitnud, et maksuhalduri andmetel on selline firma kustutatud äriregistrist 17.07.2008. a. ning sundlõpetamine toimus juba 2007. aastal, samuti ei kuulunud selle töötajate või juhatuse liikmete hulka J.K. nimelist isikut. Äriregistri andmetel on OÜ Viru Mets kustutatud registrist 17.07.2008.a. Kuni selle ajani oli isikul õigusvõime ja välistada ei saa tehingute tegemist. Avalikest registritest ei nähtu, et OÜ Viru Mets sundlõpetamine oleks toimunud 2007. a. 4. Vastustaja palub oma vastuses apellatsioonkaebusele jätta kaebus rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja on valesti tõlgendanud Riigikohtu 05.05.2010. a otsuse nr 3-3-1-18-10 seisukohta. Nimelt on Riigikohus juhtinud tähelepanu asjaolule, et sõltuvalt sellest, kas ostja teadis või pidi teada, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga, on erinevad olulised asjaolud, mille tuvastamiseks tuleb esitada ja koguda tõendeid. Nimetatud otsuse p-s 12 on märgitud: „Seda, et kaebaja teadis, et nimetatud osaühingud pole tegelikud müüjad, kinnitavad tõendid, et kaebajale oli see asjaolu saanud teatavaks või kaebaja osales maksupettuses“. Eeltoodust tuleneb, et Riigikohus ei ole maksuotsuse faktilise alusena eristanud „seotust 4 maksupettusega“ ja asjaolu, et „ostja teadis, et müüja ei ole tegelik müüja“, vaid on leidnud, et üheaegselt ei ole võimalik tugineda „teadis“ ja „pidi teadma“ argumendile. Johtuvalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et maksupettus ja ostja teadmine sellest, et müüja ei ole tegelik müüja, ei ole erinevad maksuotsuse faktilised alused ja nende tõendamine toimub samade asjaoludega. Arvestades, et maksuhaldur ei pea maksumenetluses tuvastama, kas maksukohuslane on osalenud maksupettuses, saab ka maksumenetluses kogutud tõenditest teha eelkõige järelduse, et maksukohustuslasele oli saanud teatavaks, et müüja ei olnud tegelik müüja. Kuna olulised asjaolud, mis mõlemat eeltoodud järeldust tõendavad, on samad, saab nende tuvastamisel lähtuda ka samadest tõenditest. Järeldus toimingute toimumise või mittetoimumise kohta ei saa põhineda üksnes maksukohustuslase ja tema tehingupartneri kinnitusel tehingute toimumise kohta. Nii maksuhaldur kui halduskohus on järelduste tegemisel hinnanud kogutud tõendeid kogumis. Kuigi kaebuse esitaja leiab, et järeldus osalemisest maksupettuses on tingitud peamiselt asjaolust, et isikud tunnevad varasemalt üksteist, nähtub vaidlustatud kohtuotsusest, et tegemist ei ole ainsa asjaoluga, vaid tuvastatud on erinevaid asjaolusid. Samuti ei ole viidatud otsuses sellele, et tegemist oleks tihedate perekondlike, töö-või ärialaste suhetega. Kaebaja leiab ekslikult, nagu ei oleks maksuotsuses ja kohtuotsuses tõendatud Töörõõm OÜ osalemine maksepettuses. Käesoleval juhul on maksuotsuse faktiliseks aluseks asjaolu, et kaebaja teadis, et tegemist ei ole tegeliku müüjaga, sest kaebaja osales maksupettuses. Seega on asjakohatu ka viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-1-18-10, mis käsitleb faktilise alusena asjaolu, et ostja pidi teadma, et müüja pole tegelik müüja. Riigikohus on 02.10.2003. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-50-03 rõhutanud, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga, et juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisega, ent märgib, et OÜ Viru Mets esitas viimati maksudeklaratsioonid 2003. aastal ning 2006. aasta majandusaasta aruandest nähtuvalt ei ole tegemist tegutseva äriühinguga. V.S. märkis kohtuistungil, et suhtles OÜ-s Viru Mets J.K. ga, kuid maksuhalduri andmetel ei ole sellenimeline isik nimetatud ettevõttega seotud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.12.2010. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 6. Käesoleval juhul on maksuotsuse aluseks asjaolu, et kaebaja pidi teadma, et OÜ Sandman Veod puhul ei ole tegemist kauba tegeliku müüjaga Sellise järelduse saab teha siis, kui maksukohustuslasel oli teave asjaolude kohta, mis viitavad sellele, et tegemist pole tegeliku müüjaga või kui maksukohustuslane saanuks sellistest asjaoludest teada asjakohase hoolsuskohustuse täitmisel (vt asi nr 3-3-1-34-06 p 14 ja nr 3-3-1-74-09 p 11). 01.02.2008 koostatud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 0102 kohaselt müüs R.L. OÜ-le Sandman Veod kasvavat metsa pindalal 2,3 ha koguses 612 tm hinnaga 61 200 krooni (kontrolltoimiku leht 51). Metsateatise nr 275000701 kohaselt oli R.L. l lubatud kokku raiuda 906 tm metsa ( kontrolltoimiku tl 52). 03.02.2008 koostatud metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide kohaselt (kontrolltoimiku tl 47-49) sai OÜ Töörõõm OÜ-lt Sandman Veod metsamaterjali kokku 991,35 tm ulatuses ja 18.04.2008 (kontrolltoimiku tl 50) veel metsamaterjali 163,84 tm. Seega ostis kaebaja OÜ-lt Sandman Veod kokku metsamaterjali 1155,19 tm ulatuses, mis pidi pärinema R.L. le kuuluvalt kinnistult. 5 7. OÜ Sandman Veod juhatuse liige V.S. on halduskohtu istungil kinnitanud, et tema ostis R.L. 01.02.2008 kasvava metsa, mida hakkas üles töötama ning mets oli üles töötatud ja välja veetud märtsi lõpuks. Aktid metsamaterjali vastuvõtmise kohta koostas keegi kaebaja töötajatest. Metsamaterjali tuli kusagil 1000 tm ringis, kuigi tema ostis 612 tm, kuid metsateatisel märgitud koguse ületamist juhtub tunnistaja ütlustel tihti. Metsa töötas üles OÜ Viru Mets, kelles ta suhtles J.K. ga. 02.02.2008 oli üles töötatud ca 60-70 tm metsa ( II kd tl 45). Kaebaja esindaja M.M. on kinnitanud, et tehingutega OÜ-ga Sandman Veod tegeles ainult tema ning metsamaterjal oli juba eelnevalt välja veetud ning selle andis üle V.S. . Kõik metsamaterjal sai vastu võetud ühel päeval. Nii suurt hinnavahet metsamaterjali ostmisel ja müümisel kaebaja näinud ei ole kuigi tegeleb metsamaterjali ostmisega juba pikki aastaid.(II kd tl 9-11). 8. Ringkonnakohus leiab, et p-des 6-7 toodud tõendite alusel on maksuhaldur ja halduskohus õigesti leidnud, et kaebaja pidi olema teadlik sellest, et tema poolt metsamaterjali üleandmisevastuvõtmise aktide kohaselt vastuvõetud metsamaterjali ei ole ta omandanud OÜ-lt Sandman Veod. Kaebaja ei saanud 03.02.2008 omandada OÜ-lt Sandman Veod metsamaterjali 991,35 tm-s koguses, kuna kui aluseks võtta V.S. ütlused, oli selleks ajaks valmis ainult ca 60-70 tm materjali. Kuigi M.M. on kinnitanud, et kogu metsamaterjali võttis ta vastu ühel päeval ning see oli välja veetud ja virnastatud, on see vastuolus haldusasja materjalidega, kuna metsamaterjali on ta vastu võtnud ka 18.04.2008. Seega oli M.M. metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktide koostamise ajal teadlik, et tegemist on fiktiivsete dokumentidega ja mingit metsamaterjali ta nende aktide alusel OÜ-lt Sandman Veod ei soetanud. Tehingute toimumise kaebaja ja OÜ Sandman Veod vahel seab kahtluse alla ka asjaolu, et kuigi M.M. ütluste kohaselt tegeles OÜ-ga Sandman Veod seotud tehingutega ainult tema, siis V.S. on väitnud, et aktid metsamaterjali vastuvõtmise kohta koostas üks kaebaja töötajatest. Kuna M.M. ja V.S. tundsid teineteist juba varasemast, siis juhul, kui M.M. oleks metsamaterjali vastu võtnud, oleks seda kinnitanud ka V.S. . 9. Ringkonnakohtu arvates kinnitab kaebaja teadlikkust tehingute mittetoimumisest OÜ-ga Sandman Veod ka asjaolu, et kaebaja omandas enda väidetel OÜ-lt Sandman Veod 1155,19 tm metsamaterjali. Samas nähtub, et OÜ Sandman Veod omandas kasvava metsa raieõiguse 612 tm metsamaterjali langetamiseks. Kuigi V.S. on kinnitanud, et tema firma sai R.L. ostetud raie pindalalt langetada kõik kaebajale realiseeritud metsamaterjali, ei ole tegemist eluliselt usutava väitega. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik, et metsateatises märgitud pindalalt on võimalik sisuliselt varuda metsamaterjali ca 2 korda suuremas koguses, kuna selline vahe metsamaterjali arvestusliku ja tegeliku koguse vahel ei reaalne. 10. Ringkonnakohus leiab, et tehingute mittetoimumist R.L. ja OÜ Sandman Veod ning OÜ Sandman Veod ja kaebaja vahel kinnitab ka nende tehingute hind. Asja materjalidest nähtuvalt soetas OÜ Sandman Veod R.L. kasvava metsa raieõiguse hinnaga 100 krooni/tm. Samas müüs ta metsamaterjali edasi Töörõõm OÜ-le hinnaga ca 800 krooni/tm. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et metsa ülestöötamisega kaasnevad kulutused, kuid samas ei saa need kulutused olla sellises suurusjärgus, mis tõstab ülestöötatud metsamaterjali hinda 8 korda. Ka M.M. on kinnitanud, et selline hinna vahe ei ole tavapärane. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kauba maksumus sõltub poolte kokkuleppest, ent kogumis teiste tõenditega annab see praeguses asjas ringkonnakohtu arvates alust väita, et tegelikult selliseid tehinguid ei ole reaalsuses toimunud. 6 11. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et kuna kuni 17.07.2008 oli OÜ Viru Mets äriregistris ja selle ajani oli tal õigusvõime ja ei saa välistada OÜ Sandman Veod esindaja V.S. poolt väidetud metsa ülestöötamist nimetatud firma poolt. Samas on kaebaja jätnud tähelepanuta asjaolu, et kuigi V.S. väitel suhtles ta seoses metsa ülestöötamisega OÜ-s Viru Mets J.K. ga, siis ei ole vastustaja andmetel nimetatud isik olnud selle firmaga seotud. Samuti on selline väide ka vastuolus eelpool toodud tõenditega, mis kogumis kinnitavad, et mingit metsa ülestöötamist OÜ Viru Mets poolt OÜ-le Sandman Veod ei ole tegelikult toimunud. 12. Maksuhaldur on oma otsuses väitnud, et kuna V.Š esitas vastustajale parandatud käibedeklaratsioonid periood jaanuar kuni september 2008 kohta, millega tühistas 18% määraga maksustatava käibe ja käibemaksu ja sisendkäibemaksu summad, siis ei kajastu kaebaja ja OÜ Sandman Veod vahel toimunud tehingud raamatupidamises ja aruannetes. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et selle põhjal ei saa teha järeldust, et tehingud ei kajastu raamatupidamises, kuna nimetatud raamatupidamise dokumendid on V.Ši ütluste kohaselt temalt varastatud. Samas ei oma selline maksuhalduri järeldus mingit informatsiooni, mis tingiks maksuotsuse tühistamise, kuna kogutud tõendite pinnal on alus asuda seisukohale, et isegi kui raamatupidamises olid mingid dokumendid tehingute toimumise kohta, siis on tegemist fiktiivsete dokumentidega. 13. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et pole kogutud tõendeid, mis annaksid alust väita, et kaebaja osales maksupettuses. Sellele järeldusele, et kaebaja osales maksupettuses, on maksuhaldur muuhulgas tulnud kogutud andmete alusel, mille kohaselt kaebaja juhatuse liige M.M. ja OÜ Sandman Veod juhatuse liige V.S. olid omavahel varem tuttavad Samuti olid omavahel tuttavad ka M.M. ja metsa raieõiguse võõrandaja R.L. . Kaebaja poolt OÜ-le Sandman Veod üle kantud rahasummad on sularahas välja võetud, mis on tekitanud maksuhalduril põhjendatud kahtluse, et sularahas väljavõetud summad liikusid kaebajale tagasi sama suures summas. Riigikohus on 05.05.2003. a otsuses nr 3-3-1-39-03 p-s 12 leidnud, et osavõtt maksupettusest võib seisneda eelkõige selles, et tehingu teise poole majandustegevust korraldavad isikud tegutsevad kas käibemaksu tagastamist taotleva äriühingu juhatuse liikmete juhiste alusel, nende kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel. Käesolevas asjas on ringkonnakohtu arvates tuvastatud, et OÜ Sandman Veod juhatuse liige V.S. tegutses kaebaja juhatuse liikme M.M. kontrolli all. Nagu nähtub haldusasja materjalidest, mõõtis M.M. üle väidetavalt saadud metsamaterjali, esitas vastavad aktid V.S. le, kes allkirjastas need ja esitas nende alusel kaebajale arved materjali eest tasumiseks. V.S. l puudusid igasugused andmed väidetavalt müüdud kauba kohta. 14. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise korral jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud) tema enda kanda. Maili Lokk Einar Vene 7 Agu Timmi