KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-12-35207 Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2013, Tallinn Kohtukoosseis Iko Nõmm, Malle Seppik, Ande Tänav Kohtuasi Salva Kindlustuse AS-i

§-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-le 1 ning leidis, et kostja ei taganud oma vara korrasolekut, tekitades sellega Elle Tammele õigusvastaselt kahju. Hageja palub hüvitada kostja poolt tekitatud kahju. Kostja vastuväited

1. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu.
2. Kostja viitas KOS § 1 lg-le 3 ning leidis, et kostja ei vastuta tekkinud kahju eest, kuna rikkumine on vabandatav. Kahjujuhtum toimus pesumasina sisselaske klapi põlve lõhkemise tõttu, mis asub pesumasina korpuse sisemuses ja millele puudub ligipääs.
3. Kannatanu esitas 13.02.2011 toimunud veekahju kohta hagejale kahjuavalduse alles 16 päeva möödumisel, so 01.03.
4. Hageja üldtingimuste punkti 15.13.5 järgi oleks hagejal kindlustusandjana õigus keelduda hüvitise maksmisest, kuna kannatanu esitatud avalduses sisalduv väide kindlustusobjekti pidevalt elamiseks kasutamise kohta ei vasta tõele. Hagejal ei olnud kohustust kahju hüvitada ei üldtingimuste ega ka võlaõigusseaduse sätete alusel ja seega ei ole hagejal alust ka tugineda talle nõude üleminekul

§-le

2. Kahju hüvitamisel tuleb arvestada seda, et korter oli amortiseerunud ning seda ei olnud viimistletud. Viimane remont kannatanu korteris teostati aastatel 2001-2002 osaliselt köögis ja magamistoas. 07.02.2012 täiendavas vastuses hagiavaldusele on kostja märkinud, et võttes aluseks siseviimistluse amortisatsiooni 10-14% aastas, oli kannatanu korteri siseviimistlus kindlustusjuhtumi toimumise ajaks täielikult amortiseerunud. Väärtus võis olla 30% algsest väärtusest. Arvestades siseviimistluse amortisatsiooni ja järelejäänud väärtust, on taastamisremondi maksumus 1196,55 eurot, millest kostja vatsutuse ulatus ei saa arvestades kulumit olla suurem kui 358,97 eurot. Maakohtu otsus
3. Harju Maakohus rahuldas 07.06.2013 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju 1577,34 eurot ja menetluskulude katteks 140 eurot.
4. Kohus asus seisukohale, et kuna kannatanule kahju tekkimine on tõendatud, siis on omandi kahjustamne õigusvastane ning kuna tõendatud on ka asjaolu, et kannatanu omandi rikkumise põhjustanud vee läbijooks sai alguse kostja korterist, siis ei ole kostja täitnud oma KOS § 11 lg-st 1 tulenevat kohustust ning seega on tõendatud ka põhjuslik seos kahju tekkimise ja kostjapoolse kohustuse rikkumise vahel (

§ 127lg 4).

3 9. Kahju ulatuse ehk kannatanu korteriomandi taastamise mõistlike kulude osas arvestas kohus korteriomandi viimistluse kulumit ulatuses 20% ning leidis, et

§ 132

lg-te 1 ja 3 järgi on kannatanu korteriomandi taastamise mõistlikuks kuluks 1577,34 eurot. Apellatsioonkaebus

1. 26.07.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja Harju Maakohtu 07.06.2013 otsus tühistada rahuldatud osas 1218,37 euro ulatuses ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi 358,97 euro ulatuses ja ülejäänud osas jätta hagiavaldus rahuldamata.
2. Kostja leiab, et kannatanu korteri siseviimistluse taastamise mõistlikuks kuluks on kannatanu asetamiseks eelnenud seisuga võimalikult lähedasse seisu 30% ehitaja hinnapakkumisest (30% 2099,04 eurost) ehk 629,71 eurot, milleks mittevajalike tööde väljajätmisel on 358,97 eurot (30% 1196,55 eurost).
3. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus rikkunud TsMS § 232 lg-t 1 ja 2, andes hinnangu kannatanu korteri fotodele vaid hageja väidetest lähtuvalt, jättes hindamata kostja poolt esitatud väited T.Mi tunnistusele, mille kohaselt oli korteriomanikul juba enne kahjujuhtumi toimumist kavatsus asuda remonti tegema ning jättes tähelepanuta kostja viite tunnistaja M.Metsamäe vastuste vastuolulisusele. Jättes selgitamata, miks kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et arvesse tuleb võtta korteri amortiseerumist aja jooksul, rikkus kohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut.
4. Maakohus on ebapiisavalt tuvastanud korteri remondikulud veekahjustuste likvideerimiseks ega ole selgitanud, miks ta ei arvesta kostja väidetega teatud tööde mittevajalikkuse osas ega vastuväidetega S.M poolt antud hinnangule.
5. Võttes arvesse, et korteri siseviimistlus oli mitmeid aastakümneid uuendamata ning tugevalt kahjustatud, ei saa kostja hnnangul pidada piisavaks kulumi määraks kohtu poolt nimetatud 20%. Maakohus on jätnud selgitamata, miks ta ei kohalda kulumi ulatuse arvestamisel kostja poolt viidatud ajafaktorist tulenevat kulumi määra. Määruse põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
7. Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi. Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, menetles kohus hagi TsMS § 405 lg 1 järgi lihtmenetluses ja seetõttu on edasikaebeõigus piiratud. TsMS § 637 lg 21 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi, või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus otsuse tegemisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, rikkunud menetlusõigust ega hinnanud ebaõigesti tõendeid. Maakohus õigesti leidnud, et hagejal on regressi korras õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist, mis seisneb kannatanule maksutud hüvitises, mille suurus sõltub endise olukorra taastamise kuludes. 18.

§ 132

mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist ning see tähendab, et asja kahjustamise korral lähtutakse kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.

§ 132

lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustamise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikke kulusid. Kahjuhüvitise vähendamiseks annab põhjust

§ 132

lg 1 teine lause, mis sätestab, et kui asja väärtus oli hävimise hetkel võrreldes uue samaväärse asja väärtusega oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise 4 määramisel mõistlikult arvestada (vt nt RKTK otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-155-05 p 19, 3-2-1-121-08 p-d 15-18, 3-2-1-54-06 p-d 14 ja 15 ning 3-2-1-139-05 p 12). Maakohus ongi

§ 132

lg-te 1 ja 3 rakendamisel ja kahjuhüvituse suuruse määramisel õigesti võtnud arvesse kahjustada saanud korteriomandi viimistluse kulumit 20% ulatuses ja selline kulumimäär on ringkonnakohtu arvates maakohtu poolt tuvastatu alusel põhjendatud. Asjaolu, et kostja kohtuga ei nõustu, ei tähenda, et maakohus oleks eksinud. 19. Kostja on vaielnud osaliselt vastu hageja poolt esitatud tõenditele, kuid ei ole esitanud omalt poolt ühtegi tõendit, millest võiks teha järelduse, et korteriomandi taastamine oleks võinud maksta vähem, kui maakohtu poolt väljamõistetud summa. Nõude lahendamisel

§ 132alusel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid, ning seetõttu lasus kostjal Ts

MS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kohustus tõendada maakohtu menetluses neid asjaolusid, millele tema vastuväited tuginevad. 20. Eeltoodu põhjal on maakohus regressnõude rahuldamise eeldustega põhjendatult arvestanud ning mõistnud kostjalt õigesti hageja kasuks

§ 127

lg-te 1 ja 4, § 128 lg 3, § 132 lg-te 1 ja 3, § 1045 lg 1 p 1, § 492 lg 1, KOS § 11 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel välja 1577,34 eurot. 21. Vaidlusaluses asjas ei ole maakohus TsMS 442 lg-s 10 sätestatud edasikaebamise luba andnud ning kuna ringkonnakohus ei ole eeltoodu põhjal tuvastanud käesolevas lihtmenetluse asjas TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise eeldusi, ei pea ringkonnakohus esitatud apellatsioonkaebust menetlema. Iko Nõmm Malle Seppik Ande Tänav