← Eesti

2-13-49382/9

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-49382 Tsiviilasi XXX avaldus täi

§ 174lg 1). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne

(15)päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie
(5)kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta 1
(3)seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse (

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

  1. XXX (võlgnik, avaldaja) esitas 21.10.2013 Harju Maakohtule avalduse täitemenetluse pikendamiseks täiteasjas nr 022/2013/5953 kuni 01.05.2014 (tl-d 1-8). Kohus algatas 22.10.2013 määrusega avalduse alusel hagita menetluse (tl 17).
  2. Võlgnik on avaldust põhjendanud järgmiselt. Kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) menetluses on täiteasi nr 022/2013/
  3. Sissenõudjaks on OÜ XXX (kohtutäitur). Sissenõudja nõuab laenu põhiosa jäägi 15 000 eurot ja ajavahemiku 08.05.2012 kuni 11.09.2013 eest jooksva viivise 8857 eurot tasumist. Võlgnik ja sissenõudja sõlmisid laenulepingu 08.11.2011 kehtivusega kuni 08.05.2012 tingimusel, et pärast nimetatud tähtpäeva pikendatakse lepingut ja sõlmitakse uus graafik. Võlgnikul ei olnud võimalik saada sissenõudjat uue graafiku tegemise ajal kätte. Võlgnik tegi makseid edasi, kuigi ei teadnud, millises suuruses peab ta makseid tegema. Võlgnikul tekkisid makseraskused ja sissenõudjaga ei olnud võimalik suhelda. Võlgnikule saadeti 2013.a juulis ilma hoiatusteta saadeti lepingu lõppemise teatis. Võlgnikul ei olnud seejärel võimalik sissenõudjaga suhelda, sest sissenõudja väitel oli puhkusteaeg. Järgnes täitemenetlus. Võlgnik ei ole saanud aega oma õigusi kaitsta ja pöörduda juriidilise abi saamiseks seda jagavate asutuste poole. Seetõttu palub võlgnik kohtul pikendada täitemenetlust kuni 01.05.
  4. Võlgnik leiab, et kui sissenõudjal on õigus ja võlgnik on süüdi, peaks võlgnikul olema antud aeg ise oma elamispinda müüa. Võlgniku rahalised võimalused ei ole suured. Seetõttu peab võlgniku juriidilise abi saamiseks raha koguma. Võlgnikul ei ole võimalik koheselt juristi juurde minna. Võlgniku arvates oleks suur probleem äkilisel elukoha oksjonile panekul vastu talve kogu perekonna jaoks. Tegemist on puuküttega korteriga ja vastu talve, kui see tühjaks jääb, külmuvad seal torud ära ja tekivad muud probleemid. Korteri enampakkumise ajal ei ole võimalik võlgnikul ja tema perel seal elada. Seega jääks korter tühjaks ja külmaks ja arvatavasti ka müügihind seetõttu langeks. Eeldatavasti müüdaks siis korter palju odavama hinnaga, kui muidu selle eest saaks. Võlgnik leiab, et kui saaks täitemenetlust pikendada ja kevadisel ajal ise korterit müüa, saaks selle eest võib-olla õiglase hinna ja võlgnik ei kannataks suurt majanduslikku kahju (tl-d 1-2).
  5. Kohtutäitur esitas 23.10.2013 kohtule vastuse võlgniku avaldusele (tl-d 27-29). Kohtutäitur palub vastuses arvestada avalduse lahendamisel võlgniku ja sissenõudja esitatud seisukohtadega. Kohtutäitur ei nõustu võlgniku seisukohaga, et enampakkumise ajal ei ole võlgnikul võimalik vara kasutada.
  6. Sissenõudja vastas avaldusele 28.10.2013 (tl-d 35-39). Sissenõudja vaidleb avaldusele vastu, sest sissenõudja hinnangul ei ole võlgniku esiletoodud asjaolud asjakohased täitemenetluse seadustiku § 45 mõttes.
  7. Kohus kuulas võlgniku 30.10.2013 telefoni teel suuliselt ja vahetult ära. Võlgnik avaldas kohtule, et ta lootis täitemenetluse pikendamise saamist selleks, et ta saaks kevadel pöörduda advokaadi poole, et saaks kevadel asja selgeks ning korteri ise maha müüa. Võlgnik leiab, et sissenõudja võib seaduse vastu olla eksinud. Laen on antud refinantseerimiseks. Sissenõudjaga sõlmitud lepingut võlgnik notari juures läbi lugeda ei jõudnudki (tl 48). II Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatud õigusaktid 2

(3)
  1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 sätestab, et kohus võib võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Riigikohus on 12.06.2012 määruses kohtuasjas nr 3-2-1-79-12 märkinud, et erandliku normina tuleb TMS § 45 tõlgendada kitsendavalt, kuna üldjuhul võib iga võlgnik esitada väite, et täitemenetlus on tema suhtes ebaõiglane, sest arestitakse ja müüakse temale kuuluvat vara. Seega annavad TMS § 45 kohaldamiseks alust vaid erandlikud asjaolud. Täitemenetluse peatamine või ajatamine ei saa TMS § 45 erandlikku iseloomu arvestades olla väga pikaajaline. TMS § 45 kohaldamisel ei hinda kohus täitemenetluse läbiviimise õiguspärasust. Kohus kontrollib ainult seda, kas esinevad erandlikud asjaolud, mis tingivad täitemenetluse ajatamise. Võlgnikule kuuluva korteriomandi enampakkumine ei ole käsitletav TMS § 45 mõistes erandliku asjaoluna, sest sundtäitmine toimub reeglina võlgniku vara arestimise ja müümise kaudu. Samuti ei ole õigusteenuse saamiseks vajaliku raha puudumine TMS § 45 mõistes erandlikuks asjaoluks, sest võlgnikul on võimalik esitada kohtule taotlus riigi õigusabi saamiseks. Asjaolu, et võlgnik ei saa ise müüa temale kuuluvat kinnisasja, ei muuda täitemenetlus ebaõiglaseks. Võlgnik ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks täitemenetluse jätkumise korral võlgnikule raske tagajärje saabumine (võlgniku või tema pereliikme tervise kahjustamine, võlgniku vara kahjustumine, elamiseks vajaliku toidu, esmatarbevahendite ja ravimite muretsemise võimatus). Kohus leiab, et eeltoodut arvestades ei esine erandlikke asjaolusid TMS § 45 mõistes. Eeltoodust tulenevalt tuleb võlgniku avaldus täitemenetluse ajatamiseks jätta rahuldamata. Kohus jätab avalduse rahuldamata.
  2. Kohus loeb sissenõudja ja kohtutäituri ärakuulamiseks piisavaks nende elektrooniliselt esitatud seisukohad. Kuivõrd täitemenetluse ajatamise eelduseks olevad erandlikud asjaolud puuduvad, jätab kohus kaalumata sissenõudja ja kohtutäituri huvid kõnealuses asjas. 8.

§ 172

lg 7 lause 2 sätestab, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. TMS § 45 alusel võib menetluse algatada üksnes avalduse alusel. Avaldus on jäetud rahuldamata. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta avaldaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.