) § 34 kohaselt on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.
lg 4 kohaselt tarbijale müük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul tarbijale müüb vallasasja müüja, kes sõlmib lepingu oma majandus- või kutsetegevuses.
lg 2 kohaselt tarbijale müügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Kostjate selgituste kohaselt on XXX lasteaias õpetaja ning XXX on müügitööline, kes müüb edasi sõidukite varuosi. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on enne vaidlusaluse sõiduki müüki kostja XXX avaldanud kahe auto müügikuulutused. XXX on selgitanud, et müügikuulutustest nähtuv Renault Clio II Storia oli sõiduk, mis kuulus tööandjale ja oli kostja kasutuses ning kostja pidi endale saama uue sõiduki juhul kui ta tegeleb ise vana sõiduki müügiga. Nimetatud sõiduk müüdi 2010.a. Asemele ostetud Chrysle PT Cruiser osutus ebamugavaks ja ebapraktiliseks ning pandi samuti müüki. Majandus või kutsetegevuses tegutseja tegutseb turul plaanipäraselt, et saavutada mingeid majanduslikke eesmärke. Kohtu hinnangul ei ole kahe tööandjale kuuluva auto müügikuulutuse avaldamine ja ühe abikaasa kasutuses olnud sõiduauto müümine käsitletav majandus või kutsetegevuses tegutsemisena. Seega ei saa käesolevas asjas eeldada, et käigukasti rike oli olemas asja üleandmise ajal.
lg 1 kohaselt müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Hageja lasi sõiduki enne selle ostmist üle vaadata tema enda poolt valitud autoremonditöökojas. Tunnistaja XXX kinnitas auto ülevaatamist. Käigukasti probleeme auto ülevaatamise tulemusena ei ilmnenud. XXX ütluste kohaselt selgitas ta hagejale, et selliste autode käigukastid on probleemsed – peab mööduma mingi aeg, et näha, kas see on korras. Asjas ei ole tõendamist leidnud käigukasti rikke olemasolu asja valduse üleandmise ajal. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 1.2 kohaselt ostja on tutvunud auto seisundiga (kontrollitud ostja juuresolekul ja soovil teeninduses XXX, Tallinn) ja teostanud proovisõidu. Pooled on kokku leppinud, et müüja ei vastuta pärast lepingu allkirjastamist autol tekkivate või ilmnevate võimalike tehniliste rikete või muude puuduste eest ning nimetatud alusel ei ole ostjal õigust lepingust taganeda või hinda alandada. Seega on hageja sõlminud müüja vastutuse piiranguga müügilepingu pärast seda, kui tunnistaja XXX informeeris teda sellest, et konkreetse automargi käigukast võib osutuda probleemseks.
lg 2 kohaselt müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud. Asjaolu, et kostja oleks teadnud midagi sõiduki probleemidest seoses käigukastiga, asjas tõendamist ei leidnud. Hageja väidab kostja teadmist käigukasti rikkest, kuivõrd kostja 2 on öelnud, et ta ise vahetas käigukastis õli ning samuti sellest, et midagi auto mälus olevat kustutatud. Kostja käigukastis õli vahetamist ei kinnita märkides, et nimetatud väite võis esitada kolleeg Lauri, kes teda auto müümisel aitas ja reaalselt ka autot hooldanud oli. Asjaolu, et alguses tutvustas talle autot Lauri meenus hagejale ka istungil. Üldiselt teadaolevalt kustutatakse teenindustest pardakompuutri teade (nt hoolduse vajadus, mingi konkreetne veateade) peale vastava 5 probleemi kõrvaldamist. Asjaolu, et varasemad pardakompuutri teated sõiduki mälus säiliksid, ei ole asjas tõendamist leidnud. Asjas ei leidnud tõendamist, et müüja oleks müügilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ning seega puudus alus hinna alandamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostjad XXX ja XXX on esitanud asjas vastuhagi ostu-müügilepingust tuleneva võlgnevuse, viivise, kahju hüvitise nõudes. Vastavalt XXX ja XXX vahel sõlmitud lepingule kohustus XXX tasuma 01.03.2013 – 01.05.2013 kuu 1. kuupäevaks 315 eurot ja 01. juuniks 2013 305 eurot, kokku 1250 eurot.
lõige 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lõige 1 sätestab, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega (omandireservatsioon). Poolte vahel sõlmitud lepingus sisaldub sellekohane kokkulepe p. 3.2, mille kohaselt auto omand läheb üle ostuhinna täielikul tasumisel ostja poolt. Seega on ostja kohustus tasuda lepingus kokku lepitud hind muutunud tervikuna sissenõutavaks.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 3.4 kohaselt müüja vormistas ostja vastutavaks kasutajaks lepingu kehtivuse ajaks ostja kulul. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et XXX on nimetatud kohustuse täitnud omal kulul.
lõige 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. XXX on tasunud Rahandusministeeriumi arvele selgitusega „XXX“ 19,17 eurot, milline summa kuulub välja mõistmisele XXX.
lõike 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu punktile 2.2 on müüjal ostuhinna tasumisega viivitamisel õigus nõuda ostjalt viivist 0,5% tasumata summalt päevas, mis on kõrgem, kui seadusjärgne viivismäär ning seega loetakse käesoleval juhul viivisemääraks lepinguga ette nähtud viivisemäär 0,5% tasumata summalt päevas. Vastuhagis nõutakse vastuhagi esitamise ajaks 17.06.2013 sissenõutavaks muutunud viivise summas 389,80 eurot väljamõistmist XXX, milline nõue kuulub rahuldamisele. Seega kuulub vastuhagi rahuldamisele. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi. Vastuhagis hagejad on taotlenud väljamõistetava summa üle kandmist XXX arveldusarvele. XXX kanda temalt väljamõistetud summad üle XXX pangakonto numbrile nr XXXXXXXXXXXXX (AS-is SEB Pank). Menetluskulude jaotus 6 TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Kullerkann kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.