← Eesti

2-12-30682/11

Obsah (7)§ 8§ 397§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Otsuse tegemise aeg ja koht 08.03.2013.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-30682 Tsiviilasi Swedbank AS (

§ 8lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

Võlaõigusseaduse (

) § 65 lg 4 ja 1 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi 2 maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja ja kostjad on lepingus kokku leppinud intressimääras 6 kuu Euribor, millele lisandub 2,655% aastas.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja nõue kostjate vastu on võlgnevus 12 780 eurot (sh põhivõlg 7 158,71 eurot, intress 2 811,29 eurot ja viivis 2 810 eurot), võlgnevuse tõendamiseks on hageja esitanud võlgnevuse arvestused (t lk 45-56). Kostjad ei ole lepingute sõlmimist, maksetega võlgnevusse jäämist ega võlgnevuse olemasolu ega ulatust vaidlustanud. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks. Kuivõrd kostja XXX on hagi õigeks võtnud ning kostja XXX ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 12 780 eurot, millest põhivõlg 7 158,71 eurot, intress 2 811,29 eurot ja viivis 2 810 eurot, samuti viivise

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras alates 07.08.2012 kuni põhinõude 7 158,71 eurot täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ja § 165 lg-st 3 ning jätab menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.