Obsah (8)

§ 8§ 100§ 101§ 108§ 164§ 170§ 396§ 397

2-12-37971 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 12. juunil 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-12-3797

§ 8

lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1 ja lg 7, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 113 ja § 397 lg

1. Kostja vastuväited
2. Kostja tunnistab hagi ja palub pikendada võlgnevuse tagasimaksmise kohustust ühe aasta võrra alates vanglast vabanemisest. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
4. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus võib juhindudes TsMS § 444 lg 4 jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Seega jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda ning piirdub 2 2-12-37971 põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite märkimisega, millele on rajatud kohtu järeldused.
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
6. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
7. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 164

lg 1 järgi võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale.

§ 164

lg 2 alusel nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

§ 170

kohaselt, kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

1. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et XXXOÜ ja kostja sõlmisid 04.12.2011 SMS kiirlaenulepingu 250 euro saamiseks (tl 24-29). Selleks esitas kostja 04.12.2011 XXXOÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee laenutaotluse (tl 28-29). Kostja isikusamasus laenutaotluse esitamisel on tuvastatud 04.12.2011 Tallinna Mustakivi postkontoris ning isikusamasuse tuvastamise ankeedis kinnitab kostja, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega (tl 52). 05.12.2011 rahuldas XXXOÜ kostja laenutaotluse (tl 30-32). Laenulepingu üldtingimuste p 4.1 alusel kohustus kostja tagastama krediidisumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule (tl 25). Laenulepingule lisatud maksegraafiku kohaselt tuli kostjal laenutoote 250 euro saamisel laenuperioodiga 360 päeva ehk 12 kuud tasuda intressi 170 eurot ja igakuiselt osamaksena 35 eurot. Laenu tagastamise tähtpäevaks oli 29.11.
2. (tl 30) Seisuga 06.03.2012 oli kostjal tasumata 3 kuu osamaksed, sh laenu põhiosa 45,90 eurot ja intressid 59,91 eurot, ning XXXOÜ andis kostjale võlgnevuse tasumiseks täiendava tähtaja kuni 20.03.2012 (tl 33). XXXOÜ teavitas kostjat, et juhul kui ta oma võlgnevust ei tasu talle määratud täiendava tähtaja jooksul, ütleb ta laenulepingu üles ja loovutab oma nõude kogu ulatuses sissenõudmiseks ITM Inkasso OÜ-le (tl 33). Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles OÜ XXX laenulepingu üles ja loovutas tulenevalt laenulepingu id SR 193228 punktist 16.1 (tl 26) laenulepingust tuleneva võlanõude ITM Inkasso OÜ-le, millest on kostjat teavitatud 21.03.2012 teatisega (tl 34-35). Puudub 3 2-12-37971 vaidlus selles, et kostja ei ole tagastanud 04.12.2011 võetud laenu koos intressidega nõuetekohaselt täies ulatuses, seega on hageja nõue põhjendatud. 12.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud viivist tasumata põhisummalt 250 eurot määraga 0,022% päevas perioodi 21.03.2012 – 23.11.2012 eest summas 13,64 eurot (tl 22). Kohus leiab, et hageja on arvestanud õigustatult viivist, tegemist ei ole ülemäära suure viivisega, see vastab seadusjärgsele viivisele (EKP intress + 7% aastas) ning kostja, rikkudes lepingut, pidi arvestama ka viivise maksmise kohustusega, kuna vastav kohustus tulenes ka laenulepingu punktist 9 (tl 26).

1. Eeltoodust tulenevalt on nõue tõendatud ja põhjendatud ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 250 eurot, intress 170 eurot, viivis 13,64 eurot ja viivis 0,022% päevas põhivõlgnevuselt (summalt 250 eurot) alates 24.11.2012 kuni võlgnevuse täies ulatuses tasumiseni. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab kohus hageja menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4