) § 187 lg-te 1 ja 2, § 188 lg 3, § 191 lg 1 p 1 ja lg 3, § 194, pankrotiseaduse (PankrS) § 116 lg-te 2 - 4, § 117 lg 1 p 3 ja lg 3 alusel tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks 06.05.2009 sõlmitud osaühingu osa pandileping, millega kostja I pantis kostjale II OÜ AIRES LIISING osa nimiväärtusega 120 000 krooni, millega tagati K L (hagiavalduses ekslikult K L) ja kostja II vahel 26.04.2009 ja 30.04.2009 sõlmitud laenulepingutest tulenevaid pandipidaja nõudeid. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. 18.03.2009 algatati hageja taotlusel võlgnike K L ja osaühingu Merico Invest suhtes täitemenetlus nr 014/2009/340 võlgnevuse 1 843 250 krooni nõudes. Täitmisteate sai K L kätte 01.04.
Kostja II hagi ei tunnista ja palub jätta hagi menetlusse võtmata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjate vastu pole võimalik
Kumbki kostja ei ole võlgnikuks täiteasjas nr 014/2009/340 ega üheski teises hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluses. Hagejal on võimalik esitada tagasivõitmise hagi võlgnike osaühingu Merico Invest ja K L vastu. Iseenesest on õige hageja viide
lg 1 p-le 1, mille järgi kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud pärast täitemenetluse alustamist, kuid selleks peab olema täitemenetlus algatatud tagatise andja vastu ja kostjate suhtes täitemenetlust ei toimu.
pole asjakohane säte, sest täitemenetluse võlgnik pole sõlminud pandilepingut, mida saaks tagasi võita. K L ja kostja I vahel 30.04.2009 sõlmitud OÜ AIRES LIISING osa kinkelepinguga muutus kostja I K L eriõigusjärglaseks, kuid kostja I sõlmitud pandileping kostjaga II ei toonud kaasa viimase eriõigusjärglust
tähenduses.
K L võlgnes laenulepingute alusel kostjale II 1 850 000 krooni. Ettevalmistamisel on kostja II hagi K Li vastu maakohtusse. Laenu suurus ületab oluliselt pandi suurust. Riigikohus on lahendis nr 3-21-113-09 leidnud, et kui võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi turuhinnaga, kuid kinnisasja müügist saadud raha ei kasutatud täitemenetluse võlgniku kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks, ei muuda võlgniku tegevusetus veel müügilepingut võlausaldajate huve kahjustavaks. Asjaolu, et K Ll olid kohustused kostja II ees ja kolmas isik, kostja I, seadis nende kohustuste täitmiseks pandi kostja II ja mitte hageja kasuks, ei muuda pandilepingut veel hageja huve kahjustavaks. Ekslik on hageja käsitlus kostjast II kui K L lähikondsest PankrS § 117 lg 3 tähenduses. PankrS § 117 lg-s 1 toodud loetelus ei ole füüsilise isiku osalusega juriidilist isikut ega selle juhatuse liiget. Riigikohus on korduvalt märkinud, et lähikondsuse alusena hindamiseks peab isikute vahel olema ühine majanduslik huvi, ja see huvi peab olema sedavõrd suur, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-53-03, 3-2-1-43-07). Lähikondsetena, kel on ühine oluline majanduslik huvi, tuleb käsitada isikuid, kelle tegutsemist majandussuhetes saab vaadelda võlgnikuga ühiste huvide tõttu majanduslikus mõttes kooskõlastatuna. Kostjat II ja K Li ei saa pidada lähikondseteks, sest neil puudus sedavõrd suur ühine majanduslik huvi ja kooskõlastatud tegevus. K Ll on osalused mitmetes äriühingutes, mh oli ta juhatuse liikmeks OÜ-s AIRES LIISING, kus on juhatuse liikmeks ka kostja II. Seetõttu ei saa väita, nagu olnuks K L jaoks majanduslik huvi OÜ-s AIRES LIISING sedavõrd suur, et saaks järeldada, nagu tegutsenuks K L ja kostja II teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Kuigi kostjale II oli oluline K Lle antud laenu tagasisaamine, polnud see ühtemoodi oluline nii K Lle kui kostjale II. Samaväärselt on K Llt võla tagasisaamine oluline hagejale, kuid see ei anna alust pidada hagejat K L lähikondseks. Konkreetne majandushuvi peab hõlmama ka konkreetsete nõuete väliseid asjaolusid. 3 Maakohtu otsus
Kostja II omandas 06.05.2009 pandilepinguga õiguse oma nõuete rahuldamiseks pandi arvelt. Kuigi tegemist polnud OÜ AIRES LIISING osa omandamisega, võib saadud pandiõiguse osas kostjat II siiski käsitada kostja I eriõigusjärglasena. Ei
ega PankrS ei näe ette erisusi võlgnikuga tehingu teinud poole õigusjärglase vastu nõude esitamise suhtes, kui tegemist on pandilepingu tagasivõitmise nõudega.
S § 116 eesmärk on anda võlausaldajale võimalus võita tagasi tehingud, kus võlgnikuga tehingu teinud pool teeb omakorda tehingu kolmanda isikuga, mille tulemusena kahjustub võlausaldaja võimalus oma nõudeid rahuldada. Pandilepingu sõlmimise tagajärjena ei saa hageja pandiks seatut oma nõuete rahuldamiseks realiseerida, mistõttu peaks jääma võimalus ka selliste tehingute tagasivõitmiseks. Kolmandat isikut (eriõigusjärglast) kaitsevad sellisel juhul PankrS § 116 lg-s 2 sätestatud piirangud. Tehingu tagasivõitmise üldalused tulenevad
§-st 188. Vaidlus puudub, et tagatis anti pärast täitemenetluse alustamist 01.04.2009 ning ainuüksi see fakt on tagasivõitmise aluseks
Samuti ei kohaldu
lg-s 2 sisalduv piirang laenulepingute suhtes, kuna tagatis anti pärast väidetavate laenusummade K L käsutusse andmist. Seda kinnitavad kostja II esitatud 26.04.2009 ja 30.04.2009 sõlmitud laenulepingud, mille p 2.2 kohaselt on laenusaaja laenu kätte saanud. Kuna K L ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust tulenevad summad sai K L kostja II lisatud maksekorralduste koopiate ja konto väljavõtte alusel enda käsutusse juba 2007 - 2008.a ning hageja pole saanud enda nõudeid K L vara arvelt rahuldada, kahjustab pärast täitemenetluse alustamist sõlmitud pandileping hageja huve. Antud juhul puudub vajadus analüüsida tagasivõitmise eeldusi
alusel, kuna
S § 116 lg 2 p 1 ja
Kohus leiab, et kostja 4 II pidi olema teadlik pandilepingu sõlmimise ajal algatatud täitemenetlusest ning sellest, et kostja I on K L poeg, arvestades ka, et pandilepingu sõlmimisel esindas kostjat I K L. Kostja II ja K L vahel olid tihedad ärisidemed. Vastavalt hageja esitatud äriregistri väljavõttele on mõlemad OÜ AIRES LIISING osanikud ning alates 20.07.2006 kuni 25.10.2011 koos osaühingu juhatuse liikmed. Arvestades ka, et kostja II oli andnud K Lle laenu, mille tagamiseks sõlmis pärast täitemenetluse alustamist pandilepingu, pidi ta olema tavapärastest rohkem teadlik viimase varalisest olukorrast. Eeltoodust tulenevalt tuleb
lg 1 p 1 alusel tagasivõitmise korras tunnistada kehtetuks 06.05.2009 sõlmitud osaühingu osa pandileping. Apellatsioonkaebus 4. V V esitas apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja II palub jätta menetluskulud hageja kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud
Täitemenetlus peab olema algatatud tagatise andja vastu. Vaidlusaluses lepingus on tagatise andjaks kostja I ja tagatise saajaks kostja II. Kuivõrd kumbki kostja ei ole võlgnikuks üheski hageja avalduse alusel algatatud täitemenetluses, siis ei ole hagi esitatud kohaste kostjate vastu. Lisaks pole asjakohane kohaldada
, kuna täitemenetluse võlgnik K L ei ole sõlminud pandilepingut, mida tagasi võita. Lisaks on ebaõigesti kohaldanud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 6. Kostja II ei muutunud kostjaga I pandilepingut sõlmides viimase õigusjärglaseks. Pandilepinguga kohustus kostja I vaid tagama kolmanda isiku kohustusi kostja II ees. Samuti ei takista pant asja müüki, vaid võib mõjutada asja hinda. Juhul, kui asja hind on vähenenud, võib nõuda väärtuse vähenemise hüvitamist pandi seadjalt. Õige pole maakohtu järeldus, et
lg 1 p 1 tõttu on hagi rahuldamise aluseks fakt, et tagatis anti pärast täitemenetluse alustamist. Kohaldamata on jäetud TSM § 187 lg 1, mille järgi pidanuks tuvastama, kas pandileping kahjustab hageja huve. Seega on pandilepingu kehtetuks tunnistamine alusetu. Täitemenetluse tagasivõitmise regulatsioon on ühesugune pankrotimenetluse tagasivõitmise regulatsiooniga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-09 leidnud, et PankrS § 113 lg 1 p 3 järgi tagasivõitmise hagi rahuldamise üheks eelduseks on PankrS § 109 lg-st 1 tulenevalt võlausaldajate huvide kahjustamise tuvastamine. Pandileping ei kahjusta hageja huve. Riigikohtu seisukoht on, et mitte igasugune ühe võlausaldaja eelistamine teisele ei ole iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamine. Isegi kui üht võlausaldajat on teistele eelistatud ja võlausaldajatele, kelle nõuded on varasemates järkudes või ka samas järgus, võlga ei tasutud, ei saa sellist ühe võlausaldaja eelistamist teistele pidada iseenesest teiste võlausaldajate huvide kahjustamiseks. K L ei ole küll kostjale II oma võlga tasunud, kuid kolmas isik on andnud tagatise K L võla tasumiseks. Samuti on K Llt kostja II kasuks võlgnevus välja mõistetud tsiviilasjas 2-12-48342 jõustunud kohtuotsusega, kus tuvastati, et kostja II nõuded K L vastu pärinevad 2007 – 2008.a. Seega on kostja II nõuded K L vastu vanemad, kui hageja nõue osaühingu Merico Invest vastu. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11309 leidnud, et kui võlgnikule kuulunud kinnisasi müüdi turuhinnaga, kuid kinnisasja müügist saadud raha ei kasutatud täitemenetluse võlgniku kasuks väljamõistetud summa hüvitamiseks, ei muuda see võlgniku tegevusetus veel müügilepingut võlausaldajate huve kahjustavaks. Seega asjaolu, et kostja I seadis K L kohustuste täitmiseks pandi kostja II mitte hageja kasuks, ei muuda pandilepingut veel hageja huve kahjustavaks. Isegi kui kostja II oleks
järgi kostja I õigusjärglaseks, siis võib võlgnikuga tehingu teinud eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise hagi PankrS § 116 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel. Maakohus leidis, et kostja II pidi K L suhtes toimuvast täitemenetlusest teadma, kuid hageja 5 tugines üksnes sellele, et kostja II teadis K L maksejõuetusest. Seega tugines maakohus asjaolule, millele kumbki pool ei tuginenud, rikkudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-t
Pandilepingu olemasolu OÜ AIRES LIISING osal on asjaolu, mis annab hagejale sissenõudjana õiguse esitada tehingu tagasivõitmise nõue. 6 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et antud vaidluse asjaolusid arvestades on
lg 1 p 1 alusel tagatise andmise tagasivõitmiseks piisav tuvastada, et tagatis anti pärast täitemenetluse alustamist. Nimetatud asjaolu üle ei olnud ka pooltel vaidlust. Kohus luges tõendatuks, et pandilepingu sõlmimine kahjustab hageja kui sissenõudja huve ning puudub alus nõuda, et tagatise tagasivõitmiseks peaks olema tõendatud veel kellegi teise võlausaldaja huvide kahjustamine. Apellandi viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-63-09 ei ole käesoleval asjas kohaldatav, sest käesoleval juhul ei ole tegemist ühe sissenõudja nõude rahuldamisega eelistatuna teiste ees, vaid rahalisele nõudele tagatise andmisega ajal, mil teise võlausaldaja nõude täitmiseks oli algatatud täitemenetlus. Apellandi väitel ei tuvastanud maakohus apellandi suhtes PankrS § 116 lg 2 aluste esinemist. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu ja leiab, et kohus tuvastas õigesti võlgniku ja kostja II vahel tihedate äriliste sidemete olemasolu, ühise majandusliku huvi ja tegutsemise teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks. Tihedate äriliste sidemete tõttu saab lugeda kostjaid lähikondseteks, kes tegutsevad teineteise kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks ning PankrS § 116 lg 3 alusel sai eeldada, et apellant oli teadlik tehingu tagasivõitmise alustest, sh täitemenetluse olemasolust K L suhtes. Maakohtu istungil selgitas apellandi esindaja, et pandileping sõlmitigi seetõttu, et olid teada K L makseraskused (I kd lk 176). Arvestades asjas esile toodud asjaolusid, mille kohaselt toimus laenu andmine tegelikkuses aastatel 2007-2008, kuid laenulepingud vormistati tagantjärele 26. ja 30.04.2009 (kusjuures pandilepingut OÜ AIRES LIISING K Lle kuuluvatele osadele V.Vi kasuks samaaegselt ei sõlmitud), vaid sõlmiti 30.04.2009 kinkelepingu osade võõrandamiseks võlgniku pojale K Lle, kes sõlmis 06.05.2009 kostjaga II OÜ AIRES LIISING osade pandilepingu laenulepingute täitmise tagamiseks. Nõustuda saab vastustajaga, et selline käitumine on ilmselt kantud soovist takistada OÜ AIRES LIISING osade tagasivõitmist täitemenetluses ja sattumist täitemenetluses kolmandate isikute omandisse. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja II kanda. Ulvi Loonurm Imbi Sidok-Toomsalu Ande Tänav 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.