Obsah (7)
§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 165§ 108KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Silvia Truman, liikmed Oliver Kask ja Lilianne Aasma Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2013, Tallinn Haldusas
§ 212
lg 1 teises lauses sätestatud juhul (
§ 212lg 1).
Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (
§ 215lg 3).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
§ 213lg 1 p 5).
Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (
§ 223lg 1).
3-11-2306 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (
§ 116
lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (
§ 116lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Mave Kinnisvara OÜ (esindaja Endrik Viru) esitas 13.12.2010 Saue Vallavolikogule avalduse, milles palus muuta talle kuuluva Alliku külas asuva Tiiri 6 kinnistu (katastritunnus 72701:002:0667, sihtotstarbega maatulundusmaa) sihtotstarve uue moodustatava katastriüksuse suurusega 5000 m2 osas 100 % elamumaaks ja ülejäänud maa sihtotstarve jätta maatulundusmaaks. 18.01.2011 vastuskirjas selgitas Saue Vallavalitsus, et Tiiri 6 kinnisasi kuulub ühtsesse terviklikku põllumassiivi, mille mullaviljakus on üle 50 hindepunkti ning nii Saue valla üldplaneeringust kui ka Harju maakonna teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (teemaplaneering) tuleneb, et kõrge viljakusega (boniteediga) põllumaad tuleb hoida ja kasutada põllumajanduslikul otstarbel, mistõttu ei ole Tiiri 6 kinnisasja maakasutuse sihtotstarbe osaline muutmine elamumaaks otstarbekas. 01.02.2011 vallavalitsusele esitatud vastuses jäi Mave Kinnisvara OÜ ning Tiiri 6 kinnisasja uute omanike Maamaja OÜ, Maakoht OÜ ja Maaõhk OÜ esindaja E. Viru 13.12.2010 taotluse juurde. Saue Vallavolikogu 16.03.2011 istungil otsustati mitte rahuldada Tiiri 6 kinnisasja maa sihtotstarbe muutmise avaldust ning Saue Vallavalitsus edastas taotlejale volikogu otsuse „Tiiri 6 katastriüksuse sihtotstarbe muutmata jätmine“ eelnõu koos seletuskirjaga. Maamaja OÜ, Maaõhk OÜ ja Maakoht OÜ juhatuse liige Katrin Viru 14.04.2011 vastuses selgitati, et maa sihtotstarbe osalise muutmise soov on ajendatud soovist rajada ühe pere põllumajanduslikule tegevusele (maasikakasvatus) suunatud majapidamine ning põllumajandusliku tegevuse tagamiseks on vajalik ehitada kinnistule ka talumaja. Talumaja juurde 5000 m2 suuruse kinnistu moodustamise nõue tuleneb Saue valla ehitusmäärusest, mis hajaasustusalal väiksemaid elamukrunte ei luba. Tegelikult piisaks talumaja juurde vähemast maast ning alternatiivina, tagamaks suuremas osas põllumajandusliku maa säilimist, palub taotleja lubada moodustada kaks kinnistut, millest üks oleks elamumaa suurusega 1500 m2 ja ülejäänud maa sihtotstarve jääks samaks (maatulundusmaa). Saue Vallavolikogu jättis 30.06.2011 otsusega nr 53 (otsus nr 53) taotluse rahuldamata ja Tiiri 6 katastriüksuse sihtotstarve muutmata. Tiiri 6 kinnisasi on osaks suuremast põllumaaalast ja selle keskmine mullaviljakus on väga kõrge. Maa-ala kuulub Saue valla viljakamate põllumaade hulka, mis moodustavad kogu valla pindalast vaid mõne protsendi. Saue valla üldplaneeringu kohaselt tuleb kõrge viljakusega põllumaadel asuvaid kinnisasju kasutada võimalikult olemasoleva kehtiva maakasutuse sihtotstarbe kohaselt. Ka teemaplaneering näeb ette, et kõrge boniteediga põllumaad tuleb hoida kasutuses võimalikult põllumajandusliku maana. Taotleja viidatud põllumajandusega, so maasika- ja/või köögiviljakasvatusega on katastriüksusel võimalik tegeleda ka ilma seda hoonestamata. Sõltumata ehitiste asukohast ei saaks hoonete ja nendega seotud rajatiste alust maad enam põllumajanduslikul otstarbel kasutada ja seega kõrge viljakusega põllumaa hulk vallas väheneks. Tiiri 6 katastriüksus asub kokku 11,82 ha suurusel kõrge mullaviljakusega põllumaal ja selle vähendamine pelgalt elamu ehitamise eesmärgil pole mõistlik. Saue vallas on olemas ja müügis piisavalt elamumaa sihtotstarbega katastriüksusi (sh mõistlikus läheduses Tiiri kinnistust), kus saavad põllumajandushooajal vajadusel majutuda ka sellega tegelevad inimesed. Ka ajalooliselt koosnevad 2
(6)3-11-2306 talumajapidamised mitmest lahustükist, mille harimiseks pole aga olnud vajalik ega mõistlik igat üht neist hoonestada. Maakonna teemaplaneeringus ja valla üldplaneeringus kajastuv avalik huvi väärtuslike põllumaade säilitamiseks ja kasutamiseks põllumaana ühiskonnale toiduainete tootmiseks kaalub üles eraomaniku huvi elamu ehitamiseks. Maamaja OÜ vaide otsuse nr 53 tühistamiseks jättis Saue Vallavolikogu 25.08.2011 vaideotsusega nr 61 rahuldamata. Maamaja OÜ esitas 27.09.2011 kaebuse ja 01.12.2011 kaebuse täienduse, milles palus tühistada Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsus nr 53 ning kohustada vallavolikogu vaadata uuesti läbi Tiiri 6 kinnistu jagamiseks ja maa sihtotstarbe osaliseks muutmiseks esitatud avaldus. Üldplaneeringu arutelul tehti ettepanek laiendada tiheasustusala ka Tiiri 6 maaüksusele, millega volikogu ei nõustunud. Vallaametnikud pakkusid kompromissi ja soovitasid jagada kinnistu kaheks, millest üks oleks elamumaa krunt ja ülejäänud kinnistu jääks põllumajanduslikuks maaks. Tiiri 6 kinnistu omanik talitaski selle soovituse kohaselt. Olemasoleva katastriüksuse viidatud viisil jagamise ajendiks oli soov kasvatada oma perele maasikaid ja köögivilju. Talumaja ehitamine on vajalik põllumajandusliku tegevuse tagamiseks. Põllumajanduslikule tegevusele suunatud majapidamise rajamine peaks olema vallale igati vastuvõetav, sest sellega tagataks täiendav tööhõive, lisamaksude laekumine ja elanikkonna juurdekasv. Kinnistut ei ole võimalik reaalselt põllumajanduslikul otstarbel kasutada ilma sellel hoonestust omamata. 5000 m2 suurust krunti pole tegelikult vajagi ja piisab väiksemast, kuid Saue valla ehitusmäärus väiksemaid ehituskrunte ei luba. Kinnistu omanik (kaasomanikud) oli ja on nõus 1500 m2 suuruse krundiga, või siis kogu maa sihtotstarbe muutmisega elamumaaks, kuid ka sellega pole vald nõus. Üks talumaja sobiks visuaalselt kinnistule ja ilmestaks piirkonda, olles mingil määral loogiliseks ühenduseks Alliku küla hoonestuse ja kõrval paikneva talu vahel. Just sellise talumajapidamise taaselustamine kannaks edasi vanu traditsioone. Saue Vallavolikogu maa- ja planeeringute komisjoni 16.03.2011 koosolekul ilmnes, et kinnistu jagamise ja maa sihtotstarbe muutmise ainsaks takistuseks on hirm, et ühe elamu lubamisega legaliseeritakse võimalus ehitada kinnistule ka rohkem maju. Komisjonil ei olnud vastuväiteid ühe elamu püstitamiseks kinnisasjale. Seega nii kaebaja kui ka komisjoni soovid tegelikkuses kattuvad. Saue Vallavolikogu otsus nr 53 rikub kaebaja põhiseaduse (PS) §-ga 32 tagatud õigust oma vara vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Otsuses tehtud viide väärtuslikule põllumaale ei ole asjakohane, kuna nimetatud alad asuvad tegelikkuses mujal ehk valla keskosas. Saue Vallavolikogu kaebusega ei nõustunud ja palus selle rahuldamata jätta. Taotletava elamumaa katastriüksuse suurus on küll vastavuses ja kooskõlas ehitusmäärusega sätestatud piirsuurusega, kuid üldplaneeringu kaardi kohaselt kuulub Tiiri kinnistu maa-ala Saue valla viljakaimate põllumaade hulka. Saue valla üldplaneeringu kohaselt tuleb sellistel maa-aladel asuvaid kinnisasju kasutada võimalikult olemasoleva kehtiva maakasutuse sihtotstarbe kohaselt. Ehitusõigus ei ole põhiseaduslik õigus (maa kui vara valdamise, kasutamise ja käsutamise mõttes), vaid seaduste (nt planeerimis-, ehitus-, looduskaitse-, maakatastri- jt seadused) ja nende alusel kehtestatud aktide (maakonna- ja üldplaneering jt) kohaselt langetatav igakordne kaalutlusotsus. Vallaametnikud ei ole kaebajale kompromissi pakkunud ega saanudki seda teha, sest maakatastriseaduse (MaaKS) § 18 lõike 6 kohaselt on maatulundusmaale elamumaa sihtotstarbe määramine volikogu ainupädevuses. Praegu kuulub Tiiri 6 kinnistu võrdsetes mõttelistes osades kolme äriühingu kaasomandisse ning kõigi kolme juhatuse liige on Karin Viru, kes on ka Tiiri 6 endise omaniku Mave Kinnisvara OÜ asutaja. Ühegi äriühingu tegevusalaks ei ole äriregistri andmetel registreeritud põllumajandus; Mave Kinnisvara OÜ tegevusalaks on märgitud kinnisvara ost ja müük. Kaebaja teadis, et ostab maatulundusmaa, millel puudub ehitusõigus. 3
(6)3-11-2306 Tallinna Halduskohus jättis 16.05.2012 otsusega Maamaja OÜ kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte enda kanda. Volikogu otsus nr 56 on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Kaebaja ei tõendanud, et vaidlusalune haldusakt oleks vastuolus seadusega või muu õigusaktiga ja rikuks tema õigusi. Haldusakti on andnud selleks pädev organ ning akti andmisel on järgitud planeerimisseaduses (PlanS) ning Harju maakonna teemaplaneeringus ja Saue valla üldplaneeringus sätestatud tingimusi, samuti on järgitud MaaKS § 18 lg-te 2, 6 ja 7 ning Vabariigi Valituse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ § 2 lg 2, § 4 p 3 ja § 7 lg 3 nõudeid. Kohus ei ole tuvastanud vaidlustatud otsuse andmisel ja kaebaja taotluse menetlemisel vastustaja poolt ühtegi rikkumist ning kaebaja pole sellisele rikkumisele ka viidanud. Kohus nõustub vastustaja argumentatsiooniga Tiiri 6 katastriüksuse sihtotstarbe muutmata jätmise osas ega pea
§ 165lg 2 p 2 alusel vajalikuks vastustaja selgitusi ja põhjendusi korrata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES Maamaja OÜ apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kohustada Saue Vallavolikogu jagama Tiiri 6 kinnistu osaliselt elamumaaks ning osaliselt maatulundusmaaks. Kohus jättis kaebuse rahuldamata põhjendusega, et kaebaja ei ole ühelegi rikkumisele viidanud. See pole õige. Kaebaja viitas PS §-le 32 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 3 lg-tele 1 ja 2 ja selgitas, et kohalik omavalitsus on neid sätteid rikkunud. Vastustaja viide väärtuslikule põllumaale ei ole asjakohane, kuna väärtuslikud põllualad asuvad tegelikult mujal. Üldplaneeringu järgi on paremad põllumaad valla keskosas, ning nimetatud on ka viis küla, millises nimistus Alliku küla pole. Talumaja rajamine kaebaja ja kolmandate isikute kaasomandisse kuuluvale kinnistule on üldplaneeringuga kooskõlas. Kui Tiiri 6 kinnistu maa ongi kõrge põllumajandusväärtusega, siis toetab see igati kaebaja soovi rajada kinnistule põllumajanduslik talu. Arvestades maatüki paiknemist, ei ole seal koha peal elamata praktiliselt võimalik väikepõllumajandust arendada, sest kinnistu asub teede ristumiskohas ja linna vahetus läheduses, mistõttu omaniku kohaloluta koristaksid saagi nn linnakorilased. Tulevikus viib sealt mööda ka kergliiklustee, mis tagab varastamise võimaluse ka jalgrattaturistidele. Valla väide, et maad on võimalik harida ka sel elamata, on arusaamatu ka seetõttu, et kohalik omavalitsus ei saa asuda suunama inimeste eluviisi. Juhul kui soovitakse rajada väiketalu ja see on õigusaktidega kooskõlas, on vald kohustatud mõistlikele soovidele vastu tulema. Kui kaebajal ei lubata väiketalu rajada, siis sellega suunatakse ta sisuliselt suurtootjate mõju alla ja kaebaja peab oma maa välja rentima alla keskmise turuhinna. Maa- ja planeeringu komisjoni 16.03.2011 koosolekul avaldatud kartus, et ühe elamu lubamisega legaliseeritakse võimalus kinnistule rohkem maju ehitada, on oletuslik ja põhjendamata. Lähinaabrusesse on rajatud rida väikemajapidamisi, mis tähendab, et seni on vastustaja seisukoht olnud soosiv. Saue Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub see rahuldamata jätta. Maakonna teemaplaneering ja valla üldplaneering ei näe väärtusliku põllumaa maa-alal ette maakasutuse muutmist, vaid seavad tingimused, mille kohaselt kõrge boniteediga põllumaad tuleb hoida võimaluse korral kasutuses põllumajandusliku maana. Need tingimused väljendavad avalikku huvi. Kaebaja viidatud komisjoni seisukohad on samad, mis on välja toodud vaidlusaluses otsuses. Kuskilt ei nähtu kaebaja väidetud asjaolu, et maa sihtotstarbe osalise muutmise taotluse rahuldamata jätmise põhjuseks on hirm, et nõustumise korral legaliseeritaks võimalus ehitada kinnistule rohkem maju. Kõnealusel viljakal maa-alal asub vaid üks elamu, mille esmase kasutuselevõtu aasta on ehitisregistri andmetel 1913. a. Kaebaja (tema õiguseellase) taotlus on suunatud maa sihtotstarbe muutmisele ja selle lahendamine toimub vastavalt MaaKS-le ja PlanS-le. Seetõttu ei ole kaebaja viidatud KOKS § 3 lõiked 1 ja 2 selles vaidluses kohaldamisele kuuluvad sätted. Ringkonnakohtul ei ole võimalik apellatsioonikaebusega 4
(6)3-11-2306 esitatud taotlust „teha uus otsus millega kohustada Saue Vallavolikogu jagama Tiiri 6, Alliku külas, Saue vallas elamumaaks ning osaliselt maatulundusmaaks“ rahuldada, kuna kohtud ei saa teostada haldusorgani asemel kaalutlusõigust, vaid saavad kontrollida üksnes kaalutlusõiguse teostamise seaduslikkust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus leidis, et Saue Vallavolikogu 30.06.2011 otsus nr 53, millega jäeti rahuldamata Saue vallas Alliku külas asuva Tiiri 6 kinnisasja omaniku avaldus, milles paluti jagada kinnisasi kaheks ja muuta ühe tekkiva maaüksuse sihtotstarbe maatulundusmaast elamumaaks, on õiguspärane ning avalduse lahendamisel ja vaidlusaluse otsuse tegemisel pole menetlusnorme rikutud ega õigusnorme vääralt kohaldatud. Apellatsioonkaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust asuda esimese astme kohtust erinevale seisukohale. Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud haldusmenetluse seadustiku §-s 54 ning vaidlusaluse haldusakti puhul on need eeldused täidetud. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et otsusega on rikutud tema PS §-st 32 tulenevat õigust enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Samast sättest tuleneb, et omandi vaba valdamist, kasutamist ja käsutamist saab seadusega kitsendada, mis on ühiskonnaelu korraldamisel ka paratamatu. Kinnistu jagamist ja maa sihtotstarbe osalist muutmist põhjendas kaebaja sooviga ehitada elamu ja kasvatada aedvilju. Asja materjalidest nähtuvalt on kõnealune maaüksus hoonestamata ega asu detailplaneeringu kohustusega alal. MaaKS § 18 lg-st 7 tulenevalt on elamumaa sihtotstarbe määramine maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele kohaliku omavalitsuse volikogu ainupädevuses. Viidatud sättest ega ühestki teisest normist ei tulene, et volikogu peab alati ja igal juhul maa jagamiseks esitatud avalduse rahuldama ja maa sihtotstarvet taotletaval viisil muutma. Tegemist on kohaliku omavalituse volikogu kaalutlusotsusega. Halduse kaalutlusotsuse kohtulik kontroll on piiratud. Kohtupraktikas (nt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-04) on korduvalt rõhutatud, et kohus ei hinda ümber kaalutlusotsuse otstarbekust, vaid kontrollib üksnes seda, et kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele ega ole väljutud diskretsiooni piiridest ega ole tehtud muid kaalutlusvigu. Samuti võib kohus sekkuda kaalutlusõigusesse siis, kui otsustus jääb küll kaalutlusõiguse piiridesse, kuid tekivad kahtlused otsuse ratsionaalsuses; diskretsiooniveaga on tegemist ka siis, kui haldusorgan on lähtunud lubamatutest kaalutlustest või jätnud mõne olulise aspekti tähelepanuta. Käesoleval juhul on vallavolikogu lähtunud maa sihtotstarbe muutmata jätmisel planeerimisseaduse § 8 lg 3 p-st 6, mille järgi üldplaneeringu üheks ülesandeks on väärtuslike põllumaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine; Saue valla üldplaneeringust 2005-2012 (kehtestatud Saue Vallavolikogu 25.08.2005 määrusega nr 006), mille kaardil märgitu järgi on kõnealusel alal haritava maa viljelusväärtuseks üle 50 hindepunkti; asjaolust, et Tiiri 6 kinnisasi on osaks suuremast põllumaa-alast (PRIA registri kohased põllumassiivid nr 53157995311 ja 53157993247, mille keskmine mullaviljakus on väga kõrge); üldplaneeringu seletuskirja osa II p-st 1.1, mille järgi kõrge viljakusega põllumaadel tuleb maad kasutada võimalikult sihtotstarbe kohaselt; Harju maakonna teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, mis näeb p-s 2.2.2.3 ette, et kõrge boniteediga põllumaad tuleb hoida võimalikult kasutuses põllumajandusliku maana. Volikogu selgitas, et hoonestamise korral ei saaks hoonete ja nendega seotud rajatiste alust maad enam põllumajanduslikul otstarbel kasutada, Alliku külas on müügis piisavalt elamumaa sihtotstarbega (seisuga 13.05.2011 49 maatükki) maaüksusi ning kõrge mullaviljakusega põllumaa-ala vähendamine pelgalt elamu ehitamise eesmärgil ei ole põhjendatud ega mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on vallavolikogu diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Volikogu ei ole lähtunud luba5
(6)3-11-2306 matutest kaalutlustest ega jätnud ka mõnda olulist aspekti tähelepanuta. Kaebaja väidab, et üldplaneeringu seletuskirja järgi asuvad paremad põllumaad valla keskosas (Kiia, Vanamõisa, Tuula ja Ääsmäe külad), mis on iseenesest õige, kuid samas nähtub üldplaneeringu kaardilt, et kõrge viljelusväärtusega on ka osa Allika küla maadest, sh Tiiri 6 maaüksuse maa. Maa sihtotstarbe määramise/muutmise avalduse lahendamine toimub maakatastriseaduse ja planeerimisseaduse sätete kohaselt ning kaebaja viidatud KOKS § 3 lg 1 p-d 1 ja 2 ei ole käesoleval juhul asjasse puutuvad sätted. Vastuseks kaebaja väitele lähinaabruses asuvate väikemajapidamiste kohta selgitas vastustaja, et kõnealuses piirkonnas asub kõrge mullaviljakusega maaalal vaid üks majapidamine, mille esmane kasutuselevõtu aasta on 1913 ning Tiiri teest põhja pool paiknev hajaasustusega elamute maa-ala enam kõrge viljakusega maale ei jää. Seega ei nähtu asja materjalidest ka kaebaja väidetud tema ebavõrdset kohtlemist. Eeltoodu alusel jääb esitatud apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellandi menetluskulud jäävad
§ 108lg 1 alusel tema enda kanda.
Vastustaja pole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud ning seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud vastustaja enda kanda. allkirjastatud digitaalselt Silvia Truman allkirjastatud digitaalselt Lilianne Aasma allkirjastatud digitaalselt Oliver Kask 6
(6)