KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Madis Ernits 27.08.2012, Tartu Haldusasi Aare Vumba kaebus Rõuge Vallavolik

§ 16lg 1 p 4).

Üldplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldab kohalik omavalitsus väljapanekuid ja avalikke arutelusid (

§ 16lg 2).

Ka peale planeeringu vastuvõtmist korraldatakse selle avalik väljapanek (

§ 18). Seega on avalikkus, sh kaebuse esitaja, planeeringu väljatöötamisse kaasatud.

Kohus märgib, et isegi planeeringu vastuvõtmine ei tekita kohustust planeeringut vastuvõetud kujul kehtestada, selle üheks eesmärgiks on asja avalikkusele arutamiseks andmine. Avalike väljapanekute käigus on kaebuse esitajal edaspidi oma huvide kaitsmiseks õigus teha ettepanekuid algatatud planeeringu lahenduste muutmiseks või täiendavate menetlustoimingute sooritamiseks ja täiendava informatsiooni kogumiseks. Kui avaliku väljapaneku käigus ilmneb elanikkonna suur vastuseis, ei pruugita üldplaneeringut vastuvõetud kujul kehtestada. Kohalikul omavalitsusel on kuni planeeringu kehtestamiseni võimalik planeeringulahendusi, sh riigikaitsemaa suurust, muuta. Eelnevast tulenevalt ei ole halduskohtu arvates põhjendatud kaebuses välja toodud vastustaja tegevuse eraldiseisev vaidlustamine enne lõpliku planeerimisotsuse tegemist. Halduskohus on määruses seisukohal, et kuna kohus jättis läbi vaatamata kaebuse esitaja kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu, ei ole ka esialgse õiguskaitse taotlus lubatav. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebuse esitaja esitas 26.04.2012 määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.04.
2. a määruse. Määruskaebuse kohaselt on ebaõige halduskohtu seisukoht, et kaebuse esitajal puudub kaebeõigus, ning leiab, et käesolevas asjas võiks 3 kaebuse jätta läbi vaatamata ainult juhul, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebuse esitajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et halduskohus ei ole otsuses sisuliselt ega nõuetekohaselt põhjendanud, miks puudub kaebuse esitajal ilmselgelt kaebeõigus. Kohtumääruses toodud põhjendused on HKMS § 157 lg-st 1 ja §-st 165 tuleneva põhjendamiskohustuse täitmiseks ilmselgelt ebapiisavad, mistõttu tuleb määrus tühistada. Kaebuse esitaja arvates on Rõuge Vallavolikogu üldplaneeringu jaoks lõplikult ära otsustanud Nursipalu piirkonna kajastamise üldplaneeringus ja konkreetselt ära määranud riigikaitsemaa suuruse. Üldplaneeringu edasisel menetlemisel tuleb sellest lähtuda ning edasises menetluses ei ole vaidlustatud otsust muutmata või tühistamata võimalik Nursipalu piirkonda üldplaneeringus kajastamata jätta ega riigikaitsemaa ulatust muuta, sest otsuses märgitu on õiguslikult siduv. Lisaks tekitab otsuse resolutsioon Kaitseministeeriumile õiguspärase ootuse, et Nursipalu piirkonna kajastamine üldplaneeringus ja riigikaitsemaa suurus edasises menetluses otsuses märgituga võrreldes ei muutu. Rõuge Vallavolikogu 28.02.
3. a otsuse näol on tegemist haldusaktiga, mis eelneb lõplikule haldusaktile (üldplaneeringu kehtestamine) ja tulenevalt asja olulisusest (üldplaneeringus otsustati kajastada Nursipalu harjutusvälja, millel on oluline mõju kõigile Rõuge valla elanikele) on erandlikel asjaoludel õigustatud selle vaidlustamine halduskaebuse esitamisega. Samuti märgib määruskaebuse esitaja, et isegi, kui kohus leiab, et tegemist ei ole eelhaldusaktiga HMS § 51 mõttes, vaid menetlustoiminguga, on tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 ja Riigikohtu praktikast võimalik erandlikel asjaoludel nii menetlustoimingu kui ka lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine sõltumata menetluse lõpptulemusest. Määruskaebuse esitaja väidab, et halduskohus oleks pidanud määruses selgitama, kuidas ja millele tuginedes ilmnes pärast kaebuse menetlusse võtmist, et kaebuse esitajal ilmselgelt puudub kaebeõigus. Halduskohus on 02.04.
4. a määrusega võtnud kaebuse menetlusse, mis tähendab, et kaebuse menetlusse võtmisel ei esinenud kohtu arvates HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alust ja kohtule on selline aluse väidetavalt ilmnenud pärast menetlusse võtmist. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohtu poolt on õigustamatu jätta kaebus läbi vaatamata põhjusel, mida menetlusse võtmise ajal kohtu hinnangul ei esinenud, kuid millele tuginesid vastustaja ja kaasatud haldusorgan. Kohus peaks põhjendama, miks ja kuidas ilmnes pärast kaebuse menetlusse võtmist HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu, mis lubab jätta kaebuse läbi vaatamata. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et kohus, lähtudes vastustaja ja kaasatud haldusorgani poolt väidetust, on kaldunud kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest ja pidanud õigeks, et igal juhul puudub kaebeõigus, kuigi nii vastustaja kui ka kaasatud haldusorgan on rikkunud varasemaid kokkuleppeid ja kohalikele elanikele antud lubadusi. Määruskaebuse esitaja leiab, et käesoleval juhul on täidetud eelhaldusakti vaidlustamist võimaldavad tingimused, sest Rõuge Vallavolikogu 28.02.
5. a otsus nr 9 rikub kohalike elanike, sh kaebuse esitaja õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest ning otsus tingib selle, et üldplaneering on õigusvastane. Nursipalu piirkonna kajastamine Rõuge valla üldplaneeringus ei ole õigustatud, sest sellekohane otsus on vastu võetud ilma mingeid põhjendusi esitamata ja eirates kohalike elanikega ja ka Kaitseministeeriumiga kokkulepitut. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et otstarbekas on võimalikult varases staadiumis anda hinnang sellise motiveerimata otsuse kehtivusele, millega otsustati Nursipalu harjutusvälja ala kajastamine valla üldplaneeringus. Lisaks tingib vaidlustatud otsus selle, et üldplaneering läheb vastuollu maakonnaplaneeringuga, mistõttu ei oleks üldplaneeringu kehtestamise korral lõplik haldusakt ka sel põhjusel sisuliselt õiguspärane. Määruskaebuse kohaselt on arvestades seda, et Rõuge Vallavolikogu on eiranud otsuse vastuvõtmisel kohalike elanikega kokku lepitut, igal juhul rikutud kohalike elanike, sh kaebuse esitaja õigusi ja see rikkumine ei sõltu 4 menetluse lõpptulemusest. Seega on määruskaebuse esitaja seisukohal, et Rõuge Vallavolikogu 28.02.
6. a otsuse eraldiseisev vaidlustamine oli põhjendatud ja kaebuse esitajal on olemas kaebeõigus. Määruskaebuse esitaja leiab, et kaebuse esitaja õigusi on rikutud, kuna vastustaja ja Kaitseministeerium ei ole täitnud neile PS §-st 44 tulenevat kohustust anda informatsiooni kavandatava tegevuse kohta. Vastavalt kokkuleppele kohalike elanikega oli Kaitseministeerium kohustatud täiendavate uuringute teostamisega kohalikele elanikele ja vallale esitama infot enne Nursipalu piirkonna Rõuge vallas kajastamise otsuse tegemist. Kaitseministeerium ei ole aga esitanud lubatud korrektseid uuringumaterjale, mistõttu on täiesti välja selgitamata Nursipalu harjutusvälja mõjud elukeskkonnale. Kaebuse esitaja märgib, et käesoleval juhul on kaebuse esitamise õigustavaks asjaoluks muuhulgas see, et Nursipalu piirkonna kajastamine valla üldplaneeringus on olulise avaliku huviga seotud küsimus. Harjutusvälja rajamine mõjutab märkimisväärselt kohalikku elu, mistõttu ei ole õige ega põhjendatud harjutusvälja rajamise võimalikkusega seotud väga detailsete ja keeruliste küsimuste lahendamine üldplaneeringuga, vaid selleks tuleb algatada eraldi planeerimismenetlus. Kaebuse esitaja viitab määruskaebuses asjaolule, et Võru maakonna elanike käest on pärast kaebuse halduskohtule esitamist hakatud koguma allkirju Nursipalu piirkonna kohta eraldi planeeringu koostamise toetuseks (tl 54-65). Määruskaebuse esitamise hetkeks on kogutud 388 inimese allkirjad. Seega illustreerib määruskaebuse esitaja arvates kohalike elanike põhjendatud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks lisaks kaebuses toodud asjaoludele ka kogutud allkirjade hulk. Samuti juhib määruskaebuse esitaja tähelepanu üldplaneeringu seletuskirjale (kättesaadav aadressil: http://www.aarens.ee/attachments/article/45/Rouge%20seletuskiri.pdf), mille leheküljel 30 tõdetakse, et Kaitseministeerium ei ole suutnud saavutada kohalike elanike heakskiitu Nursipalu harjutusvälja laiendamise plaanidele. Üldplaneeringu seletuskirjaski on öeldud, et maade reserveerimise tingimuseks on eeldus, et üldplaneeringu tasandil on võimalik prognoosida ning aktsepteerida nende arendustega kaasnevaid mõjutusi valla arengule (lk 31). Samuti on nenditud, et hetkel Nursipalu harjutusväljaku osas see teadmine puudub. Seega on määruskaebuse esitaja arvates vaidlustatud Rõuge Vallavolikogu otsus vastuolus ka üldplaneeringu seletuskirjaga ning kuna otsuses on konkreetselt otsustatud kajastada Nursipalu piirkonda valla üldplaneeringus ja kindlaks määratud riigikaitsemaa suurus hoolimata asjaolust, et puudub arusaam kaasnevatest mõjudest, siis on õigustatud otsuse vaidlustamine. Määruskaebuse esitaja juhib tähelepanu, et käesolevas vaidluses on tegemist ka keskkonnaküsimustega, sest Nursipalu harjutusvälja laiendamine puudutab oluliselt looduskeskkonda. Halduskaebuses on kaebuse esitaja välja toonud, et harjutusvälja asukoht jääb riikliku tähtsusega rohelise võrgustiku tugialale, kus on kaitsealuste liikide elupaigad, Timmaste looduskaitseala, metsisemängu alad jpm. Kuna on selgusetud riigikaitsemaa laiendamise korral mõjud looduskeskkonnale, on tegemist ka keskkonnaalase küsimusega. Riigikohtu seisukohast tulenevalt võib keskkonnaasjades isik esitada kaebuse nii oma isiklike õiguste kaitseks, kui ka muu puutumuse tõttu. Teisel juhul ei ole vajalik viidata konkreetsele õigusele, mida rikutakse, vaid piisab olulisest ja reaalsest mõjutamisest. Seega tuleneb eeltoodust, et kaebuse esitajal on kaebeõigus isegi juhul, kui kohtu arvates ei rikuta Rõuge Vallavolikogu 28.02.
7. a otsusega kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuigi kaebuse esitaja peab tõendatuks ka subjektiivsete õiguste rikkumist (PS § 44). 5 Määruskaebuse esitaja märgib, et halduskohtu määruses on menetlusnormi rikutud ka sellega, et ei ole menetluskulusid jäetud vastustaja kanda. Kaebuse esitaja palub määruskaebuses jätta menetluskulud vastustaja kanda.
8. Kaitseministeerium on 02.07.2012 Tartu Ringkonnakohtule esitatud vastuses määruskaebusele seisukohal, et vaidlustatud kohtumäärus on õige ja põhjendatud, ning määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kaitseministeerium on seisukohal, et halduskohus on õigesti järeldanud, et vaidlustatud otsuse näol oli tegemist menetlustoiminguga, millele laienevad vastavad vaidlustamisreeglid. Kohus on sellest lähtuvalt hinnanud menetlustoimingu vaidlustamisvõimalusi praeguses planeeringu etapis ja järeldanud õigesti, et see ei ole põhjendatud. Kaitseministeerium leiab, et kohus on õigesti järeldanud, et kohalikul omavalitsusel on kuni planeeringu kehtestamiseni võimalik planeeringulahendusi, sh riigikaitsemaa suurust, muuta. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vaidlustatud otsuses on lõplikult ära otsustatud Nursipalu piirkonna kajastamine üldplaneeringus ja riigikaitsemaa suurus. Vaidlustatud otsusest tuleneb sõnaselgelt, et vaidlustatud otsusega ei otsustata üldplaneeringu tingimuste üle ja see ei ole suunatud isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Isegi planeeringu vastuvõtmine ei tekita kohustust planeeringut vastuvõetud kujul kehtestada, seega ei saa selliselt õiguspärasele ootusele tugineda ka Kaitseministeerium. Kaitseministeerium on seisukohal, et kaebuse esitaja ei ole endiselt põhjendanud oma subjektiivsete õiguste rikkumist, ning arusaamatuks jääb, kuidas rikub üldplaneeringu planeerimisseaduses sätestatud menetluse nõuetekohane läbiviimine kaebuse esitaja õigusi. Kaitseministeerium nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et Nursipalu piirkonna üldplaneering on ülekaaluka avaliku huviga küsimus, ning märgib, et planeeringumenetlus ongi vahend, mille abil on võimalik ka kohalike elanike huve arvestades piirkonna arengusuunad sätestada.
9. 22.06.2012 esitas kaebuse esitaja Tartu Ringkonnakohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palub peatada Rõuge Vallavolikogu 28.02.
10. a otsuse nr 9 kehtivus. Taotluse esitaja märgib taotluses, et kuna määruskaebus on ringkonnakohtu menetluses, siis juhul, kui Tartu Ringkonnakohus peaks tühistama 10.04.
11. a Tartu Halduskohtu määruse ning leidma, et vajalik on kohtumenetluse jätkamine, võivad olla juba selleks hetkeks saabunud üldplaneeringu menetluses pöördumatud tagajärjed, mis muudavad võimatuks taotluse esitaja õiguste kaitse hilisema kohtuotsusega. Taotluse esitaja viitab, et pärast 10.04.
12. a Tartu Halduskohtu määruse tegemist on vastustaja jätkanud üldplaneeringu menetlemist koos Nursipalu harjutusvälja piirkonna kaasamisega planeeringus ning asunud koos Kaitseministeeriumiga ette valmistama Rõuge valla üldplaneeringu riigikaitse osa. Kuna enne määruskaebuse lahendamist ei ole selge kohtumenetluse edasine käik, kuid üldplaneeringut käesoleval ajal menetletakse edasi, lähtudes kaebuse esitaja poolt halduskaebuses vaidlustatud otsusest, siis planeeringu selline menetlemine praegu tähendab, et veelgi tõenäolisemaks on muutunud kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosus. Enne Rõuge Vallavolikogu 28.02.
13. a otsust ei ole üldplaneeringu käigus Nursipalu harjutusvälja teemat kajastatud – valla üldplaneeringu lähteseisukohad seda ette ei näinud. Koosolekutel ja aruteludel anti vallaelanikele hoopis teada, et Nursipalu arendamisega seotud küsimused lahendatakse eraldi planeeringuga. Pärast Tartu Halduskohtu 10.04.
14. a määruse tegemist on aga Rõuge Vallavalitsuse töögrupp koostanud täiendused üldplaneeringu 6 lähteseisukohtadele, kus on välja toodud vajalikud tingimused Nursipalu harjutusvälja teema menetlemiseks valla üldplaneeringu käigus. Taotluse esitaja osutab, et on võimalik, et käesoleva kohtumenetluse lõpptulemusena tühistatakse Rõuge Vallavolikogu 28.02.
15. a otsus, mis omakorda tähendaks, et Rõuge valla üldplaneeringu vahepealne menetlemine koos Nursipalu harjutusväljaga on toimunud õigusliku aluseta. Seega on vajalik esialgse õiguskaitse korras peatada Rõuge Vallavolikogu 28.02.
16. a otsuse kehtivus. Taotluse esitaja märgib, et Rõuge Vallavolikogu liikmed on pärast avaldaja poolt ringkonnakohtule määruskaebuse esitamist mitu korda kohtunud Kaitseministeeriumiga ning esitatud on ettepanekuid ning võetud vastu otsuseid Nursipalu harjutusvälja ja üldplaneeringu kohta. 04.06.2012 toimus koosolek üldplaneeringu töörühma ja Kaitseministeeriumi esindajatega (koosoleku protokoll tl 80-86). Koosolekul vaadati üle üldplaneeringu riigikaitsemaa osa ning võeti vastu sisulisi otsuseid Nursipalu harjutusvälja kajastamise kohta üldplaneeringus, muuhulgas lepiti kokku harjutusvälja kohta erinevaid tingimusi, mis üldplaneeringus kajastamist leiavad. Protokollist on näha, et Kaitseministeerium on esitanud ettepaneku teostada läbi seirete taluvuskoormuse määramine, kinnisvara väärtuse vähenemise uuring, rahvastiku vähenemise demograafiline uuring, inimese tervise uuring. Taotluse esitaja on seisukohal, et eelmainitud uuringute teostamine läbi seirete ei taga piisava informatsiooni olemasolu üldplaneeringu menetlemise faasis, mistõttu ei ole võimalik avaldaja huvide kaitse üldplaneeringu avalike väljapanekute käigus. Seired teostatakse peale Nursipalu harjutusvälja väljaehitamist ja seega ei anna nad vajaliku informatsiooni otsustamisfaasis. Üldplaneeringu koostamisel puudub informatsioon Nursipalu harjutusvälja laiendamisega kaasnevate mõjude kohta ning üldplaneeringu käigus pole võimalik teha õigeid kaalutlusi/otsuseid. Sel põhjusel on taotluse esitaja ja teised vallaelanikud soovinud eraldi planeeringu koostamist Nursipalu piirkonna kohta, sest Rõuge valla üldplaneeringu menetlemise käigus ei analüüsita piisavas mahus kõiki võimalikke mõjutusi. Otsus kajastada Nursipalu piirkonda Rõuge valla üldplaneeringus on tehtud rikkudes menetlusnorme ning vallaelanikele antud kokkuleppeid, seetõttu on esitatud halduskaebus otsuse tühistamiseks. Taotluse esitaja on seisukohal, et kuna kohtumenetluse edasine käik ei ole selge, kuid võimalik on, et lõpptulemusena vaidlustatud otsus tühistatakse, siis ei saa lubada vahepealsel ajal Rõuge valla üldplaneeringu menetluses riigikaitsemaa peatüki koostamise jätkamist. Selline haldusmenetlus on igasuguse õigusliku aluseta ja vastuolus avaldaja ning vallaelanike huvidega. Kuna käesolev menetlus puudutab suure osa valla elanike huve, mida tõendab ka valla elanike käest Nursipalu piirkonna kohta eraldi planeeringu koostamise toetuseks kogutud allkirjade hulk, siis on kahjulike ja pöördumatute tagajärgede ärahoidmiseks hädavajalik esialgse õiguskaitse kohaldamine ning Rõuge Vallavolikogu 28.02.
17. a otsuse kehtivuse peatamine. Taotluse esitaja märgib, et kohtupraktikast tulenevalt ei takista kaebuse tagastamise määruse tegemine iseenesest esialgse õiguskaitse kohaldamist ning taotluse esitaja arvates kehtib sama põhimõte ka kaebuse läbi vaatamata jätmise korral. Kohtupraktikas on avaldatud seisukoht, et isegi kui halduskohus on kaebuse menetlusse võtmise võimatuses veendunud, võib esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esineda pakiline vajadus hoidmaks ära tagajärgi, mida pärast kõrgema astme kohtu poolt kaebuse tagastamise suhtes teistsugusele seisukohale asumist ei ole enam võimalik kõrvaldada (TlnRKm 21.12.2006 asjas nr 3-06-2228). Avaldaja on seisukohal, et ka käesolevas asjas on praeguses menetlusstaadiumis esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik ja põhjendatud enne määruskaebuse lahendamist. Kuna hetkel jätkatakse üldplaneeringu menetlemist koos Nursipalu piirkonnaga, siis esineb pakiline vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks hoidmaks ära tagajärgi, mida ei ole enam võimalik kõrvaldada, kui Tartu Ringkonnakohus peaks asuma halduskohtust erinevale seisukohale kaebuse 7 läbivaatamata jätmise suhtes. Kui üldplaneeringut menetletakse edasi koos Nursipalu piirkonnaga, siis ei viida piisavas mahus läbi vajalikke uuringuid harjutusvälja mõjude analüüsimiseks ning Kaitseministeerium saab koostatud lähteseisukohti arvestades harjutusvälja edasi arendada. Kui aga jätkub halduskohtumenetluses halduskaebuse läbivaatamine ning kohtumenetluse lõpptulemusena Rõuge Vallavolikogu 28.02.
18. a otsus tühistatakse, on saabunud pöördumatud tagajärjed ja võimatuks muutunud kaebaja õiguste ja huvide kaitse. Taotluse esitaja leiab, et oluline on esialgse õiguskaitse kohaldamine just praeguses menetlusstaadiumis, sest üldplaneeringu menetlus käesoleval hetkel aktiivselt jätkub, seega võetakse juba enne määruskaebuse lahendamist vastu otsuseid ning viiakse ilmselt läbi ka avalik väljapanek. Kui lõpptulemusena tühistatakse otsus, millega Nursipalu piirkond otsustati kaasata üldplaneeringu menetlusse, võib osapooltele tekkida ka kahju. Taotluse esitaja on seisukohal, et kui esialgse õiguskaitse korras ei peatata Rõuge Vallavolikogu 28.02.
19. a otsuse nr 9 kehtivust, siis ei ole võimalik kaebaja jaoks pöördumatute tagajärgede ärahoidmine, st välistatud on kaebuse esitaja jaoks kaebusega soovitud eesmärgi saavutamine. Seega on otsuse kehtivuse peatamine vajalik taotluse esitaja õiguste kindlustamiseks ja kahjulike mõjutuste tõrjumiseks. Esialgse õiguskaitse vahendina on vajalik ja õigustatud just haldusakti kehtivuse peatamine, sest ükski muu abinõu ei aita enne põhivaidluse lõppu ära hoida vaidlustatud haldusaktist tulenevaid kahjulikke tagajärgi. Taotluse esitaja on seisukohal, et vaid haldusakti kehtivuse peatamine pakub kaebuse esitajale piisavat kaitset, sest kui peatada vaid täitmine, jääks siiski võimalikuks selle haldusaktiga seotud toimingute tegemine (nt võib Kaitseministeerium vaidlustatud haldusaktist lähtudes jätkata toiminguid Nursipalu harjutusvälja arendamiseks) ja ei ole välistatud kahjulike tagajärgede saabumine. Kaebuse esitaja arvates tagab haldusakti kehtivuse peatamine, et enne põhivaidluse lõppu ei jätkata üldplaneeringu menetlemist koos Nursipalu piirkonnaga ning ei jõuta üldplaneeringut sel kujul vastu võtta. Taotluse esitaja leiab, et antud juhul on taotluse esitajal olemas ka subjektiivne õigus, mis annab kaebajale õiguse esitada nõue peaasjas ja nõuda esialgset õiguskaitset. Taotluse esitaja leiab, et rikutud on taotluse esitaja põhiõigust heale haldusele, mis tuleneb PS §-st
20. Lisaks on vastustaja rikkunud kohalikule omavalitsusele pandud kohustust juhtida kohalikku elu vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest lähtudes (KOKS § 6 lg 1). Rikutud on ka PS §-s 44 sätestatud õigust saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Seega on taotluse esitaja seisukohal, et igal juhul on rikutud kohalike elanike, sh taotluse esitaja õigusi ja see rikkumine ei sõltu menetluse lõpptulemusest. Eeltoodust tulenevalt on taotluse esitaja seisukohal, et käesoleval juhul on taotluse esitaja subjektiivsed õigused puudutatud, mistõttu on õigus esitada taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Taotluse esitaja märgib, et kui vald praegu menetleb üldplaneeringut lähtudes 28.02.
21. a otsusest, millega otsustati Nursipalu piirkonna kajastamine üldplaneeringus, ning üldplaneering jõutakse vastu võtta enne käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist, siis muutub taotluse esitaja ja teiste kohalike elanike jaoks võimatuks nende soovitud eesmärgi saavutamine. Arvestades, et taotluse esitaja ja teiste kohalike elanike jaoks on tegemist ülimalt olulise küsimusega, mis puudutab nende elukeskkonda ja igapäevast elukorraldust, siis selle küsimuse olulisust tuleb käsitleda kõrgendavat tähelepanu omava asjaoluna, mis igal juhul suurendab pöördumatu tagajärje saabumise korral selle tagajärje raskust. Taotluse esitaja leiab, et haldusakti kehtivuse peatamist ei saa pidada vastustajale liiga koormavaks. Arvestada tuleb siinjuures vastustaja enda vastuolulist ning kohalike elanike õigusi mittearvestavat käitumist vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel. Samuti märgib taotluse 8 esitaja, et on tõendatud, et vastustaja poolt otsuse vastuvõtmine oli vastuolus eelnevalt vallaelanikega sõlmitud kokkulepetega ning vastustaja seadusest tulenevate kohustustega.
22. Vastustaja on oma 04.07.2012 ringkonnakohtule esitatud arvamuses esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta käesolevas haldusasjas seisukohal, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus ei ole põhjendatud, kuna kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivikas. Vastustaja on seisukohal, et Rõuge Vallavolikogu 28.02.
23. a otsus nr 9 on täielikult menetluslikku laadi ega too kaasa mingeid lõplikke õiguslikke tagajärgi. Vallavolikogu otsus menetlustoiminguna ei riiva vähimalgi määral kaebaja õigusi ega tingi kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist ega lõpliku toimingu tegemist. Vastustaja osutab, et isegi juhul, kui kohus peaks rahuldama taotluse esitaja kaebuse ja tühistama vaidlustatud otsuse, ei muuda see planeerimismenetluse tingimusi, sest läbida tuleb seaduses sätestatud menetlusetapid. Vaidlustatavaks lõplikuks otsuseks oleks üldplaneeringu kehtestamise otsus, mis toob kaasa õiguste ja kohustuste tekkimise. Käesoleval ajal on Rõuge valla üldplaneeringu menetlemine staadiumis, kus kogutakse huvitatud osapoolte arvamusi ja seisukohti. Vastustaja on seisukohal, et aruteludesse on kaasatud kõik asjast huvitatud osapooled. Isegi üldplaneeringu kehtestamise otsuse vastuvõtmine ei pruugi olla lõplik akt, sest planeerimisseadus näeb ette selle vaidlustamise ning läbi selle võidakse nimetatud otsus tühistada huvitatud isiku või isikute nõudel. Vastustaja on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise põhiliseks aluseks on kaebuse perspektiivitus. Vaidlustatud Rõuge Vallavolikogu otsusest tuleneb sõnaselgelt, et sellega ei otsustata üldplaneeringu tingimuste üle ja see ei ole suunatud isikute õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Seega ei ole tegemist haldusaktiga HMS § 51 tähenduses. Vaidlustatud otsus ei riku ega riiva kellegi subjektiivset õigust, vaid pigem laiendab võimalust üldplaneeringu käigus hinnata kõiki asjaolusid, mis kaasneksid Nursipalu harjutusvälja väljaehitamisega. Vastustaja on seisukohal, et kuna tegemist on menetlusliku otsusega, siis ei tulene sellest mingeid negatiivseid tagajärgi, kuna käesoleval ajal ei ole vastu võetud lõplikku haldusakti, mis tekitaks õigusi ja looks kohustusi. Vaidlustatud otsusega ei määratud kindlaks riigikaitsemaa ulatust. Vastustaja leiab, et esialgse õiguskaitse taotluses püstitatud seisukohad ja väited on eranditult kõik oletuslikku laadi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine vastavalt taotlusele tekitaks üldplaneeringu arutelu ja protsessi seiskamise.
24. Kaitseministeerium leiab oma 02.07.2012 ringkonnakohtule esitatud arvamuses esialgse õiguskaitse kohaldamise kohta käesolevas haldusasjas, et ringkonnakohtule esitatud taotluses ei ole toodud uusi asjaolusid, mis esialgse õiguskaitse kohaldamist antud juhul õigustaksid. Kaitseministeeriumi arvates ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud, kuna kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivikas kaebaja kaebeõiguse puudumise tõttu. Kaitseministeerium on seisukohal, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna soovitud kohtulahend ei too taotluse esitaja jaoks kaasa soovitud tagajärgi. Kaitseministeerium selgitab, et juhul, kui kohus peaks rahuldama kaebuse ja tühistama vaidlustatud otsuse, ei muuda see planeerimismenetluse tingimusi. Ekslik on taotluse esitaja ringkonnakohtule esitatud taotluses läbivalt toodud seisukoht, nagu oleks vaidlustatud otsus õiguslikuks aluseks planeerimismenetluses ja selle otsuse tühistamisel muutuksid edasises menetluses tehtud otsused sellest tulenevalt õigusvastaseks või saaksid, hoolimata planeerimismenetluse tulemustest, sellest eraldiseisvalt rikutud taotluse esitaja või teiste kohalike elanike õigused. Juhul, kui kohus peaks vaidlustatud otsuse tühistama, jätkub planeerimismenetlus vastavalt seaduses ettenähtud korrale ja planeeringu kehtestamine, sh 9 selle tingimused, on kohaliku omavalitsuse diskretsiooniotsus. Seega ei saa taotluse esitajal tekkida ootust ega saa ta olla kindel selles, et vaidlustatud otsuse tühistamisel Rõuge valla üldplaneeringus Nursipalu harjutusvälja ei kajastata. Kaitseministeerium leiab, et taotluse rahuldamata jätmisel ei ole taotluse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega oluliselt raskendatud või võimatu. Alusetud ja põhjendamata on taotluse esitaja väited selle kohta, et juhul, kui kohus tühistab vaidlustatud otsuse, on taotluse esitaja õiguste tagamine võimatu ning välistatud oleks kaebusega soovitud eesmärgi saavutamine. Esiteks ei ole taotluse esitaja selgitanud, millised taotlus esitaja õigused sellises olukorras pöördumatult rikutud saaksid. Taotluse esitaja saab endiselt osaleda planeerimismenetluses vastavalt seaduses sätestatud korrale ning tagada enda õiguste kaitse – planeeringu koostamisel on võimalik teha ettepanekuid, pärast selle kehtestamist on seda võimalik vaidlustada, kui isik leiab, et sellega on rikutud tema õigusi. Kaitseministeeriumile on arusaamatu taotluse esitaja väide, et üldplaneeringu edasine planeerimine koos Nursipalu piirkonnaga võib kaasa tuua pöördumatuid tagajärgi. Asjaolu, et osapooled aktiivselt tegelevad võimalike mõjude hindamiseks vajalike andmete kogumisega, näitab vastupidiselt taotluse esitaja arvamusele tahet osapoolte poolt kohaliku elu jaoks oluline küsimus põhjalikult ja konstruktiivselt lahendada. Samuti märgib Kaitseministeerium, et kui taotluse esitaja arvates ei koguta praeguses menetlusetapis piisavalt infot või ei tehta piisavalt analüüse õige otsuseni jõudmiseks, on tal võimalik planeerimismenetluses vastavad ettepanekud esitada. Seega ei saa planeerimismenetluse peatamata jätmisel rikutud taotluse esitaja õigus info saamisele. Täiendavalt märgib Kaitseministeerium, et kindlasti on Nursipalu harjutusvälja kajastamiseks Rõuge valla üldplaneeringus ka ülekaalukas avalik huvi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 10.04.
26. a määrus muutmata. 22.06.2012 esitatud uus esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta samuti läbi vaatamata.
27. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, kuid lisab omalt poolt järgmist. Kaebuse esitaja väidab, et Rõuge Vallavolikogu 28.02.
28. a otsus nr 9 (tl 8) on haldusakt HMS § 51 tähenduses või siis sedavõrd oluline menetlustoiming, mille peale peab saama esitada kaebust halduskohtule. Kaebuse esitaja väidab, et vaidlustatud otsuses on Rõuge Vallavolikogu üldplaneeringu jaoks lõplikult ära otsustanud Nursipalu piirkonna kajastamise üldplaneeringus ja konkreetselt ära määranud riigikaitsemaa suuruse. Lisaks tekitab otsuse resolutsioon Kaitseministeeriumile õiguspärase ootuse, et Nursipalu piirkonna kajastamine üldplaneeringus ja riigikaitsemaa suurus edasises menetluses otsuses märgituga võrreldes ei muutu. Edasi väidab kaebuse esitaja, et selleks tuleb algatada eraldi planeerimismenetlus. Protsessuaalses plaanis ei ole kaebuse esitaja rahul sellega, miks ilmnes pärast kaebuse menetlusse võtmist HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud asjaolu, mis lubab jätta kaebuse läbi vaatamata. 22.06.2012 esitatud esialgse õiguskaitse taotluses väidab kaebuse esitaja, et kui käesoleva kohtumenetluse lõpptulemusena tühistatakse Rõuge Vallavolikogu 28.02.
29. a otsus, siis tähendaks see, et Rõuge valla üldplaneeringu vahepealne menetlemine koos Nursipalu harjutusväljaga on toimunud õigusliku aluseta. Seega on vajalik esialgse õiguskaitse korras peatada Rõuge Vallavolikogu 28.02.
30. a otsuse kehtivus. Samuti leiab ta, et kui esialgse 10 õiguskaitse korras ei peatata Rõuge Vallavolikogu 28.02.
31. a otsuse kehtivust, siis ei ole võimalik kaebaja jaoks pöördumatute tagajärgede ärahoidmine. Kaebaja ei pea õigeks Nursipalu harjutusvälja küsimuse lahendamist üldplaneeringuga, vaid leiab, et selleks tuleb algatada eraldi planeerimismenetlus. Sisuliselt soovib kaebaja, et laskeväli ei laieneks lähemale tema kinnistule.
32. Ringkonnakohus osutab sellele, et Rõuge Vallavolikogu 28.02.
33. a otsus nr 9 ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming. Ringkonnakohus selgitab, tuginedes Riigikohtu halduskolleegiumi 17.11.
34. a määruses nr 3-3-1-64-11 väljendatud seisukohtadele: „Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. Seni, kuni lõplikku haldusakti pole veel antud, ei ole kohtul reeglina võimalik hinnata, kas menetluslikud rikkumised võivad mõjutada asja otsustamist (Riigikohtu halduskolleegiumi
35. veebruari
36. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 5). […] Piirangud menetlustoimingute iseseisvale vaidlustamisele on nähtud ette haldusmenetluse ökonoomsuse ja tõhususe põhimõtetest lähtuvalt. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamise võimalus muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks (Riigikohtu halduskolleegiumi
37. veebruari
38. a otsus asjas nr 3-3-1-86-06, p 20). […] Sellest üldreeglist esinevad aga mõned erandid. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada juhul, kui menetlustoiming rikub isiku õigusi, sõltumata menetluse lõpptulemusest (Riigikohtu halduskolleegiumi
39. juuni
40. a otsus haldusasjas nr 3-3-139-10, p 21 ja selles viidatud lahendid). […] Menetlustoimingu vaidlustamine on lubatav ka siis, kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus saab jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes (sisuliselt) õiguspärane (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
41. juuni
42. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-39-10, p 21 ja selles viidatud lahendid; planeerimismenetlusega seoses vt
43. veebruari
44. a otsus asjas nr 3-3-1-8-02, p 10). Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitatavad eelnimetatud tähenduses oluliste ja ilmsete menetlusvigadena. Menetlusvea olulisus sõltub konkreetse haldusmenetluse liigist, eesmärgist ning menetluse õigusliku regulatsiooni eripärast (Riigikohtu halduskolleegiumi
45. veebruari
46. a otsus asjas nr 3-31-86-06, p 21).“ (RKHKm 17.11.2011, 3-3-1-64-11, p 8–9) Osutatud kaasuses oli küsimuse all, kas koos detailplaneeringu algatamise otsusega langetatud keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamise otsus on eraldiseisvalt vaidlustatav. Riigikohus vastas sellele küsimusele eitavalt. Küsimus sellest, kas harjutusväli tuleb kehtestada eraldi planeeringuga või saab selle hõlmata valla üldplaneeringusse, on osa planeerimiskaalutlusest ja seega vaidlustatav koos planeeringu endaga.
47. Kaitseministeeriumil valitsusasutusena ei saa tekkida õiguspärast ootust. Õiguspärane ootus ei laiene kõigile võimalikele õiguspositsioonidele, vaid „kaitseb isiku õiguspärast ootust ja usaldust, et isikult ei võeta ära riigi poolt antud õigusi, mida isik on asunud realiseerima“ (RKHKo 21.02.2002, 3-3-1-6-02, p 18).
48. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti jätnud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Kaebuse esitajal on võimalik esitada oma soovid käimasolevas planeerimismenetluses ning nendega mittearvestamise korral vaidlustada üldplaneering, kui see kaebuse esitaja õigusi rikub. Mingid pöördumatud tagajärjed kaebuse esitajat hetkel ei ähvarda. 11
49. Halduskohus jättis kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Ringkonnakohus nõustub sellega, sest vaidlustatav menetlustoiming Rõuge Vallavolikogu 28.02.
50. a otsus ei saa kuidagi rikkuda kaebuse esitaja õigusi. Ringkonnakohus lisab, et kaebuse saab jätta läbi vaatamata ka HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki – et laskeväli ei laieneks lähemale tema kinnistule. Sama kehtib ka 22.06.2012 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse kohta.
51. Kaebuse esitaja taotlus jätta menetluskulud vastustaja kanda tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitanud kolmanda isiku suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis poole kohta sätestatut. Maili Lokk Agu Timmi Madis Ernits 12