) § 60 lg 2 alusel, kuna puudutatud isik ei ole registripidajale seaduses sätestatud ega registripidaja poolt määratud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega mõjuvat põhjust, mis takistab majandusaasta aruande esitamist. Avaldaja on esitanud nõude
lg 2 alusel, kuna avaldajal on XXX OÜ vastu nõudeid, mille rahuldamine oleks võimalik likvideerimismenetluse käigus. Avaldaja nõue tuleneb laenulepingust nr XXX, millest tulenevaid kohustusi tagab avaldaja kasuks seatud hüpoteek summas 186 941,57 eurot puudutatud isikule kuuluvale kinnistule. Avaldaja palus nimetada likvideerijaks Anton Sigali. Puudutatud isik avalduse suhtes seisukohta ei esitanud. Avaldaja on tasunud 14.10.2013 likvideerija tasu ning likvideerimise kulude katteks kohtu deposiiti 2000 eurot. Kohtu põhjendused Äriseadustiku (
) § 60 lg 2 alusel on äriühingu võlausaldajatel võimalus teatada oma nõuetest äriühingu vastu ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul, alates äriühingu kohta Ametlikes Teadaannetes teate ja kustutamishoiatuse avaldamisest.
lg 4 kohaselt, kui äriühingu võlausaldaja või äriühing käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest alates kuue kuu jooksul esitab äriühingu likvideerimise taotluse, otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise.
alusel osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuna avaldaja on esitanud avalduse likvideerimismenetluse algatamiseks õigeaegselt ning tal on nõue puudutatud isiku vastu, siis tuleb XXX OÜ sundlõpetada ja viia läbi likvideerimine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. Kohus märgib, et kuna Anton Sigal on avaldaja (võlausaldaja) esindaja, siis võib tema puudutatud isiku (võlgniku) esindajaks määramine tekitada huvide konflikti. Seega on põhjendatud määrata likvideerijaks muu isik. Kohus asub seisukohale, et XXX OÜ 2 likvideerijaks tuleb määrata pankrotihaldur Oliver Ennok, kes on andnud selleks ka oma nõusoleku. Kohtu hinnangul on Oliver Ennok sobiv isik likvideerija ülesandeid täitma. Vastavalt TsMS § 477² lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 26. aprilliks 2014, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. TsMS § 172 lg 6 kohaselt juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.