Obsah (7)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2013.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-2559 Tsiviilasi XXX OÜ hagi XXXvastu võlgnevuse n

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu otsus jõustus 16.07.2013.a. XXX OÜ esindaja esitas 09.07.2013.a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne. Samuti vastab avaldus

§ 174lg 3 nõuetele.

7.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on

§ 138lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja 2 nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 8. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Esmalt analüüsib kohus hageja taotlust hüvitada talle menetluse käigus tasutud riigilõiv. Avalduse kohaselt on hageja menetluse käigus tasunud riigilõivu kokku summas 175 eurot. Kohtutoimikust nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest riigilõivu 51,05 eurot, hagiavalduse esitamise eest täiendavalt 123,95 eurot (tlk 131-132, maksekorraldused), kokku 175 eurot. Kuna riigilõivu tasumine on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv kogusummas 175 eurot.
2. Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest on hageja esindaja väitnud, et õigusabi osutamisele kulus kokku 449 minutit ehk 7 h 49 minutit. Kostja osundab, et 449 minutit ei ole 7 tundi ja 49 minutit, nagu väidab hageja, vaid 7 tundi ja 29 minutit. Kohus nõustub kostjaga, et tegemist on arvutusveaga, kuid menetluskulude hüvitamise nõuet see ei mõjuta. Hageja esitatud arvetelt ja õigusabiteenuse osutamise aktidest nähtub, et hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 360,95 eurot, mis hageja minutihinda (0,67 eurot + käibemaks) arvestades vastab 449 minutile.
3. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud 01.04.2013.a õigusabiteenuse osutamise aktist nähtub, et hageja esindajal on 27.03.2013.a – 01.04.2013.a kulunud 281min (4h 41min) hagiavalduse koostamisega ja kohtule esitamisega seotud toimingutele. Kostja hinnangul ei kuulu kohtupraktika analüüs hagiavalduse koostamise teenuse koosseisu, kuna kohtupraktika analüüsimine on esindaja kutseoskuste ja teadmiste vajalikul tasemel hoidmise üks viisidest ja kohtupraktika analüüsile kulunud aega ei ole seetõttu õigustatud arvata hagiavalduse koostamise koosseisu. Kohus ei nõustu hageja esindaja ajakuluga, mille kohaselt kulus esindajal 27.03.2013 hagiavalduse koostamise aluseks olevate dokumentidega tutvumiseks, kohtupraktika analüüsiks ja hagiavalduse koostamiseks 221 minutit (3h 41m). Toimikust nähtuvalt ei ole esindaja oma hagiavalduses ega muudes dokumentides kohtupraktikale viidanud. Kõigele lisaks ei ole tegemist keerulise vaidlusega, mis nõuaks põhjalikku kohtupraktika uurimist. Võlgnevuse sissenõudmise hagid on professionaalsete õigusteenuste osutajate praktikas tavapärased, seega esindajal peaks üldteadmised ja kohtu põhiseisukohad selles valdkonnas teada olema. Esindaja teadmiste arendamisega seonduvaid kulusid ei saa menetluskuluna teiselt poolelt välja mõista. Seega vähendab kohus hageja esindaja ajakulu 116 minuti võrra. 3
4. Kostja märgib, et hageja on tegelenud korduvate toimingutega hagiavalduse ja tõendite ülevaatuse näol, mida ei saa lugeda vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus ei nõustu kostja vastuväitega ning peab hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite ülevaatust põhjendatud ja vajalikuks. Tegemist ei ole korduva toiminguga, kuna avaldusele tõendite lisamine ja nende üle vaatamine on sisuliselt erinevad toimingud. Samuti peab kohus mõistlikuks ajakulu 20min hagiavalduse ja tõendite kontrolliks ja redigeerimiseks, kuivõrd juriidiliste dokumentide korrektseks vormistamiseks on üldjuhul põhjendatud neid enne kohtule esitamist pärast esialgse versiooni koostamist ka kontrollida ja vajadusel redigeerida. Kohus peab 01.04.2013.a õigusabiteenuse osutamise aktist nähtuvaid ülejäänud õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuks.
5. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud 11.04.2013.a õigusabiteenuse osutamise aktist nähtub, et hageja esindajal on 09.04.2013.a ja 11.04.2013.a kulunud 168 min (2h 48 min) kostja vastuväidetele vastuse koostamisega seotud toimingutele. Kostja hinnangul ei kuulu kohtupraktika analüüs vajalik ja põhjendatud esindajakulu. Kohus on seisukohal, et 11.04.2013.a õigusabiteenuse osutamise aktist nähtuvad õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud. Kuivõrd kohus on seisukohal, et kohtupraktika analüüs ei ole selliseks kuluks, mida vastaspool peab hüvitama, leiab kohus, et nimetatud ajakulu tuleb vähendada 33 minuti võrra.
6. Kostja märgib, et hageja on taotluses väitnud, nagu oleks õigusabikulu osutatud tunnihinnaga 48,24 eurot. Samas nähtub arvetelt, et hagejale on õigusabikulu osutatud minutihinnaga 0,67 eurot. Sel juhul on teenustasu tunnihinnaks 40,20 eurot, mitte aga 48,24 eurot, nagu väidab hageja. Kostja osundab, et hagejal on käibemaksukohustuslasena (EEXXX alates 11.09.2012) võimalus riigiga tasaarvestada arvel kajastatud sisendkäibemaks ja seega on vastavas osas hageja menetluskulude taotlus alusetu. Kohus nõustub kostjaga ja märgib, et hageja pole esitanud

§ 174

lg 6 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Riigikohus on osundanud, et alates 01.01.2006.a. saab menetluskuluna käibemaksu välja mõista vaid siis, kui avaldaja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (RKTKm 19.04.2006, 3-2-1-24-06). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja taotleb kostjalt esindajakulude väljamõistmist käibemaksuga. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hageja käibemaksukohustuslane. Seega puudub hagejal õigus menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks ning hageja esindajakulud tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, s.t tunnihinnaga 40,20 eurot.

1. Kohus loeb hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 5 tundi, mis vastab hageja esindaja tunnihinda (40,20 eurot käibemaksuta) arvestades 201 eurole. Eeltoodu põhjal on hageja menetluskulud kokku 376 eurot (lepingulise esindaja kulu 201 eurot + riigilõiv 175 eurot), millised tuleb vastavalt Harju Maakohtu 12.06.2013.a otsusest tulenevale menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 159,95 eurot (taotletud summa 535,95 eurot – taotluse rahuldatud osa 376 eurot).
2. Käesoleva tsiviilasja menetluses oli tsiviilasja hind 1 722,18 eurot.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” § 1 kohaselt on tsiviilasjas, mille hind on kuni 3 200 eurot, maksimaalselt sissenõutav lepingulise esindaja kulu 1 600 eurot. Seega ei ületa hageja kasuks välja mõistetav lepingulise esindaja kulude hüvitis kehtestatud piirmäära. 17.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise 4 määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 5