) § 186 lg 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega.
lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt
Kostja on esitanud tasaarvestuse toimumise tõendamiseks tõenditena: 1) 21.08.2012 EEK õppeosakonna juhatajale Signe Laipaik esitatud avaldus kostja eksmatrikuleerimiseks, kus kostja kinnitab, võlgnevusi tal enam ei ole (tlk 55) ning e-kiri aadressile: XXX (tlk 56); 2) 21.08.2012 kostjapoolne avaldus koos maksekorraldustega XXX AS-i raamatupidajale XXX makstud summade tasaarveldamiseks võlgnevusega (tlk 57,58,59) ning e-kiri aadressile: XXX (tlk 60). Kostja väitel ei esitanud raamatupidaja ja õppekeskuse töötajad kostja kirjale vastuväiteid, mille tõttu kostja on kindel, et tasaarveldus on toimunud. Hageja väidete kohaselt on kostjal arve nr 201107719 osaliselt tasumata summas 132,60 eurot. Hageja väidete kohaselt oli kostjal kuni eksmatrikuleerimise hetkeni juurdepääs XXX AS-i õppesüsteemile, kus ta sai vaadata kõiki talle väljastatud arveid ja laekumisi. Kohus, tutvunud kostja vastuväidetega ning tõenditega tasaarvestuse toimumise kohta, asub seisukohale, et esitatud tõendite põhjal ei saa lugeda tasaarvestust toimunuks. Üksnes kostja poolt esitatud maksekorraldustega ja tasaarvelduse avaldusega ei saa lugeda, et XXX AS oleks lugenud kostja poolt varem tasutud summadega arve nr 201107719 osaliselt tasutuks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt XXX AS kinnitaks tasaarvestuse toimumist selliselt nagu kostja väidab. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja väite osas, et kostjal oli kuni eksmatrikuleerimise hetkeni juurdepääs XXX AS-i õppesüsteemile, kus ta sai vaadata kõiki talle väljastatud arveid ja laekumisi. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalus seega jälgida, kas kool tegi tasaarvestuse või mitte kostja poolt varem tasutud summadega. Üksnes kostja esitatud arvete ja tasaarvestuseavalduse põhjal ei saa kohus asuda seisukohale, et kostjal oli kooli vastu nõue, mida oli õigus kostjal tasaarvestada ilma teise poole nõusolekuta. Nõude loovutamise teatest nähtuvalt on XXX AS loovutanud nõude kostja vastu hagejale, seega ei saa lugeda tasaarvestust toimunuks ning juhul kui kostjal on XXX AS vastu nõuded, tuleks kostjal esitada vastavasisulised avaldused summade tagastamiseks XXX AS-ile. Riigikohus on märkinud asjas nr 3-2-1-59-10 p-s 12, et
lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Nõuete vastastikune seotus tasaarvestuse eelduseks ei ole. Riigikohus on märkinud 3-21-24-12 p-s 12, et olukorras, kus kostja esitab tasaarvestuse vastuväite, peab kostja TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama asjaolusid, millest tuleneb tema nõue ning õigus see hageja nõudega tasaarvestada, sh peab kostja tõendama müüjaga sõlmitud kokkuleppe olemasolu ning asjaolu, et 4 see kokkulepe on sõlmitud enne nõude hagejale loovutamist. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et tal oli kokkulepe XXX AS-iga tasaarvestuse osas. Kostja väitel sai ta 29.10.2012 kirja hagejalt võlgnevuse 421,38 euro osas, mille oli allkirjastanud XXX (tlk 61-62). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole XXX esitanud volitust kinnitavaid dokumente, mille alusel saab ta tegutseda, kuivõrd XXX ei ole XXXOÜ juhatuse liige. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud asjaolu käesolevas tsiviilasjas tähtsust. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole XXX AS teatanud kirjalikult kostjale nõude loovutamisest ning hageja ei ole esitanud loovutamise aluseks oleva dokumendi koopiat (lepingud, arved). Hageja väitel on kostja olnud oma maksekohustusest koguaeg teadlik ning on pidanud sellekohase elektroonilise kirjavahetuse XXX AS-iga, milles on talle põhjendatud nõude alust ning maksmata arve jääki (tlk 82-84). Kostjal on olnud võimalus tasuda võlgnevuse jääk XXX AS-ile sõltumata nõude loovutamise hetke teadasaamisest.
lg 1 esimese lause kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule.
kohaselt võlgnik võib keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Tulenevalt
lg-st 1 ja §-st 170 ei olnud nõude loovutamiseks vajalik kostja nõusolek ega endine võlausaldaja ei pidanud teavitama kostjat nõude loovutamisest. Endine võlausaldaja on välja andnud teate nõude loovutamise kohta, mille hageja on ka kohtule esitanud (tlk 31). Kohus nõustub hagejaga, et kostjal oli võimalus tasuda võlgnevus XXX AS-ile sõltumata nõude loovutamise hetke teadasaamisest. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt
on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist.
lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lähtuvalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et kostja ja XXX AS-i vahel ei ole tasaarvestust toimunud ning kostja ei ole XXX AS-i arvet nr 201107719 täielikult tasunud. Kohtu hinnangul on hagiavaldus põhjendatud ja nõue hageja poolt tõendatud. Lähtuvalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 132,60 eurot. Vastavalt kostja ja XXX AS-i vahel sõlmitud õppelaenulepingu üldtingimuste p-le 4.9 tähtaegse tasumata õppemaksu ja muude lepingujärgsete maksete õigeaegselt tasumata jätmisel võib EHK nõuda, üliõpilane aga kohustub tasuma viivitusintressi 7% aastas õigeaegselt tasumata summalt kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised perioodi 5 10.09.2011 - 21.05.2013 summas 15,74 eurot ning alates 22.05.2013 viivised 7% põhivõlgnevuselt aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole viiviste osas vastuväiteid esitanud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivised seisuga 21.05.2013 summas 15,74 eurot ja alates 22.05.2013 viivised 7% põhivõlgnevuselt aastas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulu täies ulatuses jätta kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.