1
lg 1 kohaselt, avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see ei allu Eesti kohtule. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud avalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 371 lg 1 p 2 alusel ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Õigusabilepingu (Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades) art 40 p 1 kohaselt kahju hüvitamise kohustused, välja arvatud lepingutest ja muudest õiguspärastest tegudest tulenevad kohustused, määratakse selle lepingupoole seadusandluse järgi, kelle territooriumil leidis aset tegu või muu asjaolu, mis oli kahju hüvitamise nõude aluseks. Kohus selgitab, et antud artikkel reguleerib selliste nõuete kohtualluvust, mis on tekkinud õigusvastastest tegudest. Antud juhul ei ole tegemist kostja õigusvastase teoga, mille tagajärjel hagejal võiks tekkida kahju. Antud artiklit pole võimalik kohaldada ka analoogia korras alusetu rikastumisele, sest alusetu rikastumise elemendiks ei ole õigusvastasus. Artikkel 40 ei reguleeri kõikidest lepinguvälistest suhetest tulenevate nõuete kohtualluvust, vaid piirdub õigusvastaste tegudega. Kohus juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et antud juhul pole tegemist alusetu rikastumisega. Kui hageja osutab teenuseid kostjale ja nende vahel pole lepingut sõlmitud ning hageja tegevus ei tulene seadusest, on sel juhul tegemist käsundita asjaajamisega. Kuna õigusabileping ei reguleeri eraldi käsundita asjaajamist ja käsundita asjaajamise puhul on kostja tegude õigusvastasus selgelt välistatud, tuleb kohtualluvuse määramisel lähtuda üldreeglist. Õigusabilepingu art 21 p 1 alusel kui käesolev leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviil- ja perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Nad on pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal. Seega ei ole Eesti kohus antud juhul pädev asja arutama ja hagi tuleb esitada Vene Föderatsiooni kohtusse kostja elukoha järgi. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna hagi ei allu Eesti kohtule.
lg 4 järgi hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. 2 Kohtumäärus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja
465 sätestatud Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.