) § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja esindaja on näidanud lapse kuludeks 400 eurot kuus, mille moodustavad kulud toidule 150 eurot, eluasemele 50 eurot, taskurahale 20 eurot, vabaaja veetmisele 20 eurot, juuksurile ja hügieenitarvetele 30 eurot, riietele ja jalanõudele 50 eurot, koolitarvetele 15 eurot, telefonile 10 eurot, ravimitele 15 eurot ning prillidele ja kontaktläätsedele 40 eurot. Lapse kulud ei ole üle paisutatud, kuna tegemist on 15-aastase noormehega, mitte väikelapsega. Hagis märgitud kulude kandmise kohta on lapse ema esitanud oma pangakonto väljavõtted. Eeltoodust alusel ja lähtuvalt hageja tõenditest saab lugeda hageja poolt märgitud kulu (400 eurot) tõendatuks ja põhjendatuks, millest lapse isa kanda jääks 160 eurot kuus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-57-07 märkinud, et TsMS § 483 lg-st 6 saab teha analoogia alusel järelduse, et kui maksekäsu kiirmenetluses jäetakse elatise nõude avaldus rahuldamata ja avaldaja esitab samas nõudes elatishagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse elatisehagi esitatuks elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 160-eurose elatise saamiseks Pärnu Maakohtule 22.03.2012. Kuna kostja esitas 16.04.2012 vastuväite, edastati hageja nõue Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja on esitanud Harju Maakohtule hagi X Xi vastu 160-eurose igakuulise elatise ja kahju hüvitise tagasiulatuva elatise - väljamõistmiseks. Laps on eas, mil temal endal ei ole võimalik elatist teenida ning lapse ülalpidamises on osalenud ainult lapse ema. Lähtudes eeltoodud Riigikohtu lahendist on põhjendatud kostjalt välja mõista hüvitist 1 920 eurot tagasiulatuvalt perioodi 22.03.2011 - 22.03.2012 eest. 2 Vastavalt
lg-les 2 võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla mh vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul ei ole kostja tõendanud asjaolu, et ta oleks töövõimetu või et tema ülalpidamisel olev mõni teine laps oleks vähem kindlustatud, kui elatist nõudev laps. Samuti ei ole kostja tõendanud poja ülalpidamises osalemist. Kostja ei ole esitanud andmeid selle kohta, et ta oleks tegelenud töökoha otsingutega või teinud jõupingutusi oma sissetulekute suurendamiseks. Seega ei ole alust tugineda
§-le 102, mis annaks aluse vähendada elatise põhjendatud suurust. Kohus jättis tähelepanuta kostja vastuväite, et ta on andnud nõusoleku, millega ta on loobunud vanemlikest õigustest oma poja suhtes, kuna lapse sünnitunnistusele on lapse isana kantud kostja. Seega kostja suhtes kohaldub
§-s 97 sätestatu, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps, kelleks on kostja poeg ning kostja on kohustatud andma
Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista alates 23.03.2012 elatis 160 eurot kuus. Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada, teha uus otsus ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Otsusest jääb arusaamatuks, mille arvelt ja kuidas saab hageja seaduslik esindaja kanda hageja heaks kulutusi 240 eurot kuus, kui tema sissetulekuks on 173 eurot kuus. Pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast on enam kui piisav ühe vanema panus lapse ülalpidamiseks. Mõistlikud ei ole rõivaste ja jalanõude kulutused 50 eurot kuus ning kulutused taskurahale, vaba aja veetmisele, juuksurile ja hügieenivahenditele kokku 70 eurot kuus, kuna perekonna sissetulekud ei võimalda seda. Maakohus on vääralt kohaldanud
Pooltel ei olnud vaidlust selles, et kulutused hageja ülalpidamiseks moodustavad 400 eurot. Pooled vaidlevad, millises ülatuses on kostjal võimalik täita seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust. Kostja on töötu ja töötuna arvel ning kuigi ta on tööd otsinud, pole tal õnnestunud seda leida. Eeltoodut saab pidada mõjuvaks põhjuseks
Maakohus on välja mõistnud elatise, mida kostja ei ole suuteline tasuma. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega mõisteti kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt 1920 eurot, kuna hageja kahju on tõendamata. Maakohus on jätnud käsitlemata kostja vastuväite, et kostjal ei ole üldse elatise maksmise kohustust. 31.07.2008 Tallinna notari Marika Rei kinnitatud avalduse kohaselt on kostja loobunud hageja suhtes vanemlikest õigustest ja andnud nõusoleku tema lapsendamiseks. Vastav notariaalne avaldus on tehtud hageja seadusliku esindaja nõudmisel. Hageja seaduslik esindaja ei lubanud kostjal lapsega suhelda ega kohtuda ning kinnitas, et loobub elatise nõudmisest. Seega kuni 30.06.2010 kehtinud
järgi tähendas eeltoodu, et kostja loobus nii õigustest kui kohustustest, mistõttu on ka menetluskulude kostja kanda jätmine ebamõistlik ja ebaõiglane. Edasine menetluse käik Tallinna Ringkonnakohus keeldus 27.11.2012 määrusega apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastas selle esitajale. Kohtumääruse järgi on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses, kuna asja hind on TsMS § 129 lg 2 järgi 1440 eurot. Asjas ei ole TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud aluseid apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks ning asjas ei ole esitatud objektiivseid põhjendusi või tõendeid, mille alusel oleks võimalik teha maakohtu otsusest erinev otsus. 3 X Reislsoni määruskaebuse alusel tühistas Riigikohus 18.04.2013 määrusega Tallinna Ringkonnakohtu 27.11.2012 määruse ning saatis asja samale ringkonnakohtule X Xi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Tallinna Ringkonnakohus võttis 20.05.2013 määrusega apellatsioonkaebuse menetlusse. Vastuses kaebusele palus hageja jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, menetluskulud kostja kanda ning vastu võtta esitatud tõendid (ümbrik koos kostja kirjaga, millest nähtuvalt edastas kostja lapsest loobumise avalduse hageja emale alles aprillis 2012). Kostja andis nõusoleku vanemlikest õigustest loobumiseks ja hageja lapsendamiseks küll 31.07.2008, kuid hageja emale saatis ta selle alles 11.04.2012, s.o pärast hagi esitamist. Nõusolek kaotas kehtivuse 31.07.2011 (
Ka muid asjaolusid, mis annaksid alust kostjat vabastada hageja ülalpidamiskohustusest, ei esine. Puudub alus kohaldada
. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ta neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium alljärgmist. Maakohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme ege kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme. Kohus hindas tõendeid õigesti. Toimiku materjalist nähtuvalt ei olnud kohtul alust mõista kostjalt välja hageja kasuks elatist alla
Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta varaline seisund ei võimalda tasuda lapsele minimaalset toimetulekut võimaldavat elatusraha. Asjaolu, et kostja on hetkel töötu, ei anna põhjust järeldada tema halba varalist seisundit (pealgi on kostja ise kinnitanud, et võttis end töötuna arvele alles mais 2012, s.o pärast hageja nõudest teadasaamist - 10.07.2012 vastus hagile tl 62). Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks töövõimetu või et tema teine laps võiks osutuda elatise väljamõistmisel vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Ka ringkonnakohtul ei ole võimalik järeldada, et kostjal puuduksid võimalused sissetulekut edaspidi saada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
kohaldamiseks ei olnud maakohtul seega alust.
kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Asjaolu, et hageja ema keelas kostjal pojaga suhelda või et soovis kostjalt nõusolekut poja lapsendamiseks, ei anna iseenesest alust vabastada kostjat alaealise lapse ülalpidamiskohutusest. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et vormistas Otker X suhtes vanema õigustest loobumise ja lapsendamiseks nõusoleku andmise (A Xle) dokumendi küll 31.07.2008, kuid edastas selle hageja emale posti teel alles aprillis 2012 (postitatud 11.04.2012 - tl 138-139). Selleks ajaks oli vastav nõusolek kaotanud kehtivuse (
155 lg 6). Samas, nimetatud tõenditest nähtuvalt on nõusolek edastatud hageja 4 emale alles pärast seda, kui kostja sai teada praegusest kohtuvaidlusest (makseettepanek toimetati kostjale isiklikult kätte 07.04.2012 - tl 8). Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu otsuse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Ü. Jänes T. Kollom I. Nõmm 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.