) § 102 lg 2). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul võlgniku vara kohta pankrotihaldurile teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara.
lg 1 alusel teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saata Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse. PANKROTIAVALDUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK XXX(võlgnik) esitas Harju Maakohtule 21.08.2013 pankrotiavalduse ja kohustusest vabastamise avalduse. Pankrotiavalduse kohaselt võlgnikul vara puudub. Võlgnik ei suutnud võlausaldajate ees tekkinud kohustusi täita pärast kuriteos süüdimõistmist ja vanglas karistuse kandmisele asumist. Sissetuleku puudumisel on nõuete täitmine osutunud võimatuks. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi erinevate võlausaldajate ees kokku summas 10 218,40 eurot. 30.08.2013 määrusega võttis kohus avalduse pankrotihalduriks vandeadvokaat Eve Selbergi. menetlusse ja nimetas ajutiseks KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS 2 2-13-38365 Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus vandeadvokaat Eve Selbergi.
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg-st 4 tuleneb, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub ja teadaolevate kohustuste maht on vähemalt 11 280,37 eurot. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks suutmatus võlausaldajate ees tekkinud kohustusi täita pärast kuriteos süüdimõistmist ja vanglas karistuse kandmisele asumist. Kriminaalasjas nr 1-11-5391 tehtud 26.10.2011 otsusest nähtub, et võlgniku karistusaja pikkus on 10 aastat 1 kuu ja 29 päeva ning karistusaja algus 15.12.2010. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutise pankrotihalduri arvates on võlgnik maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Üheks pankrotimenetluse eesmärgiks
järgi on see, et füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse.
lg-st 1¹ tuleneb, et kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
Võlgnik on kohustustest vabastamise avalduses kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 171 lg-st 2 tulenevalt. Kohus ei ole seni ka tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust lähtudes kuulutab kohus võlgniku pankroti välja. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 4,5 tunni eest kokku 360 eurot. Võlgnik ei ole nimetatud tasu suurusele vastu vaielnud.
lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 2 esimese lause järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg.
Kohus, hinnates ajutise pankrotihalduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, leiab, et on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 360 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Ülesannete täitmisega seonduvate võimalike kulutuste hüvitamist ei ole ajutine haldur taotlenud. Ajutise halduri tasu kuulub
normidest lähtuvalt pankrotiavalduse rahuldamise korral tasumisele pankrotivarast. Seni tuvastatu põhjal võlgnikul vara pankroti väljakuulutamise hetkel puudub ning pankrotivara täiendava moodustamise võimalused on ebaselged (
lg 2).
lg-st 11 tuleneb, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu ülalosundatud
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. 3 2-13-38365 Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. TsMS § 183 lg 2 järgi võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Seega on pankrotimenetluse eesmärgi saavutamiseks praegusel juhul põhjendatud TsMS § 183 lg 2 alusel määrata menetlusabi andmine, sest pankroti väljakuulutamist ei saa teha sõltuvaks sellest, kas võlausaldajad tasuvad kulude katteks deposiiti. Pankrotivara seni teadaolevalt puudub. Ajutine haldur on taotlenud 20.09.2013 võlgnikule menetlusabi andmist ning menetlusabi arvel ajutise halduri tasu maksmist. Kohus rahuldab taotluse ning riigi vahenditest kuulub ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise halduri tasu summas 360 eurot (lisandub sotsiaalmaks sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 ja § 9 lg 1 p 2 järgi). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.