p 5 ja § 214 lg 2 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 14 aastat vangistust.
alusel arvati karistuseaja hulka Toomas Klementa eelvangistus ja karistuse kandmise alguseks loeti 24.september 2003.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 16.veebruaril 2005.a. Harju Maakohtu 07.juuli 2011.a ja Tartu Maakohtu 04.aprilli 2013.a määrustega jäeti Toomas Klementa temale mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 04.aprilli 2013.a määrusega määras kohus, et vangla on kohustatud esitama materjalid Toomas Klementa tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamise arutamiseks kohtule uuesti 6 kuu möödumisel nimetatud määruse jõustumisest. Määrus jõustu 23.aprillil 2013.a. Toomas Klementa karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 23.septembril 2017.a. Toomas Klementat on varem kriminaalkorras karistatud Järva Maakohtu 23.märtsi 1999.a otsusega KrK § 117 järgi 2-aastase vabadusekaotusega tingimisi 2-aastase katseajaga. Väärteokorras teda karistatud ei ole. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Toomas Klemental uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 12% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 11%. Seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise tõenäosus viie aasta jooksul on 7-22%. Vangla toetab süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabaduses olemas toetavad lähisuhted ja elamisvõimalus kodumajutusteenust pakkuva isiku juures. Vangistus ajal on isikul säilinud tööharjumus ja ka varasemalt sai ta endaga majanduslikult ilusti hakkama. Samuti on lähedased valmis süüdimõistetut esialgu majanduslikult toetama. Toomas Klementa avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda ning jätkata oma elu vabaduses seadusekuulekalt. Tal on võimalus asuda elama esialgu X tuttava juurde korterisse. X on valmis teda toetama, kuid loodab kiirelt leida iseseisvat sissetulekut ja tööd kuna on omandanud vangistuses olles elektriku elukutse. Ta on valmis katseaja jooksul kõiki kriminaalhooldusnõudeid ja lisakohustusi täitma. Prokurör kohtule esitatud kirjalikus arvamuses Toomas Klementa ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Toomas Klementa ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas.
lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Toomas Klementat on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Käesolev reaalne vangistus on talle esmakordne, mistõttu on alust arvatra, et ka selle õiguskuulekusele suunav mõju on potentsiaalselt suurem kui korduvat vangistust kandva isiku puhul. Vangistus on talle mõistetud raskete vägivallaga seotud kuritegude, s.o mõrva ja väljapressimise eest ja seetõttu tuleb kohtul tema ennetähtaegset vabastamist kaaluda eriti põhjalikult vaadates, kas tema poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid on võimalikul määral maandatud ja karistus oma eesmärgid täitnud. Käesolevaks ajaks on Toomas Klementa temale mõistetud 14-aastasest vangistusest kandnud ära enam kui 10 aastat. Ta on oma varasemat käitumist vangistuses analüüsinud, tunnistab toimepandud kuritegusid, mõistab oma väärkäitumist ja selle tagajärgi, ta on tegelenud oma riskitegurite maandamise ja enesearendamisega ning on seadnud endale tulevikuks positiivsed ja õiguskuulekad eesmärgid. Toomas Klementa on läbinud sotsiaalabiprogrammi „X ja kursuse „X “. Samuti on ta osalenud vestlustel vangla psühholoogi ja sotsiaaltöötajaga, on käinud vangla kirjandusklubis, lõpetanud kuldmedaliga gümnaasiumi, läbinud elektriku eriala I ja II aasta kursused ning osalenud vangla tööhõives. Suhtlemisel vanglaametnikega on ta käitunud viisakalt, ei ole toime pannud distsipliinirikkumisi ning suhtub positiivselt ka kriminaalhooldusesse. Seega on näha, et süüdimõistetul on olemas motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ning ta on vangistuses sellega ka reaalselt tegelenuma asunud, osaledes taasühiskonnastavates ja arendavates tegevustes ning pidades samas kinni ka temale kehtestatud reeglitest. Vabaduses on süüdimõistetul olemas igakülgselt toetavad lähedased X. Tal on olemas kindel elukoht X tuttava juures. Kuigi garanteeritud töökoht tal vabanemisel puudub, siis on lähedased lubanud teda materiaalselt esialgu toetada, samuti on tal vabastusfondi kogunenud piisavad esialgset toimetulekut tagavat rahalisi vahendeid. Süüdimõistetul on varasemast olemas piisavad töökogemused ja ta on säilitanud tööharjumuse ka vangistuse ajal ja omandades lisaks keskharidusele elektriku kutse, mistõttu ei tohiks töökoha leidmine talle vabaduses olulist probleemi valmistada. Kuigi süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegudes oli olemas ka varalise kasu teenimisele viitav element, siis on süüdimõistetu ise selgitanud, et tegelikult ei olnud kuriteo põhjuseks varalise kasu teenimine, vaid pigem temapoolse teole kaasaminekuga. Arvestades nii eeltoodut kui seda, et kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt süüdimõistetul enne kuriteo toimepanemist tegelikult majandusliku toimetulekuga erilisi raskusi ei olnud ning ta oskas oma sissetulekuid jagada ka majanduslikult raskematel perioodidel, siis leiab kohus, et ilmselt ei saa kindla töökoha puudumist süüdimõistetu vabanemisel lugeda selliseks oluliseks teguriks, mis tema ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse kahtluse alla seaks. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Toomas Klementa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine on võimalik ja põhjendatud, kuna on alust arvata, et karistuse kandmine on tema puhul oma eesmärgi täitnud ning ta omab ka vabaduses piisavaid tagatisi, et jätkata oma elu edaspidiselt seadusekuulekalt. Süüdimõistetu on kandnud vangistust juba väga pikka aega, tegemist on esmakordse vangistusega ja tema käitumine on vangistuse ajal olnud laitmatu. Ta on tegelenud oma kuriteoriskide maandamisega ja enese arendamisega, suhtlemisel ametnikega on olnud korrektne ega ole pannud toime korrarikkumisi. Samuti suhtub ta kriminaalhooldusesse igati positiivselt. Seega on alust arvata, et tal on olemas vajalik motivatsioon oma eluviisi muutmiseks ja edasiseks õiguskuulekuseks, mistõttu annaks tema ennetähtaegne vabastamine ja kriminaalhooldusele allutamine edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele ilmselt rohkem tulemusi kui karistuse edasikandmine kinnipidamiskohas. Kuigi süüdimõistetu poolt toimepandud teod on olnud rasked ning tema poolt ärakandmata karistusaeg ja sellest tulenev vabastamisega kaasnev kriminaalhoolduse kestvus on suhteliselt pikk, siis leiab kohtunik, et nimetatud asjaolud ei kaalu antud juhul siiski üles isiku suhtes esinevaid rohkeid positiivseid fakte ega välista tema ennetähtaegset vabastamist, mis oleks ilmselt kasulikum nii süüdimõistetule endale kui ka ühiskonnale, kuna tagaks tema resotsialiseerumisel paremad tulemused kui vangistuse edasi kandmine. Vabastamisel oleks lisaks isiku toetamisele ja järelevalvele võimalik talle määrata ka teatud lisakohustusi, mida ta saaks pikema aja jooksul täita ja mis aitaksid kaasa tema kuriteoriskide püsivale maandamisele. Kuna viimased kuriteod olid süüdimõistetul tema enda sõnul suuresti seotud kuriteokaaslase mõjutusega, siis peab kohus vajalikuks määrata süüdimõistetule käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, et edaspidiselt sellise mõjutuse võimalusi piirata. Samuti peab kohus vajalikuks võimalike kuriteoriskide maandamiseks määrata süüdimõistetule katseajaks alkoholi ja narkootikumide mittetarvitamise ja tööle asumise või töötuna arvele võtmise lisakohustused. Kuna süüdimõistetu on vangistuses viibinud juba pikka aega, siis võib talle taasühiskonnastumisel olla vajalik ka teatud toetavates sotsiaalabiprogrammides osalemine. Seetõttu peab kohus vajalikuks määrata talle katseajaks lisakohustus osaleda vähemalt ühes kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalabiprogrammis, juhul, kui kriminaalhooldaja seda konkreetset olukorda arvestades vajalikuks peab. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Vabastada Toomas Klementa (IK 37410014910) temale Tallinna Linnakohtu 19.oktoobri 2004.a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
lg 4 alusel määrata Toomas Klementale katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 23.septembrini 2017.a.
p 2 alusel hakata Toomas Klementa katseaega arvestama alates käesoleva määruse jõustumisest. Määrata Toomas Klementa katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna X linna talituse (asukoht: Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohustada Toomas Klementat katseajal järgima
elama kohtu määratud alalises elukohas – X;
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.