← Eesti

3-13-1713/15

Obsah (9)§ 10§ 136§ 120§ 122§ 1361§ 95§ 88§ 98§ 107

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht 31.oktoober 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1713 Haldusasi Maksu- j

) § 1361 lg 1 alusel Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks (tl 3-9), paludes anda luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Radecon OÜ ettemaksukontole äriühingu poolt tõenäoliselt alusetult deklareeritud enammakstud käibemaksu suuruses summas 39 243,88 eurot. Taotluse kohaselt alustas MTA 25.04.2013 teatega nr 12.2-3/14589-8 Radecon OÜ 2013. a märtsikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli. 02.08.2013 teatega nr 12.2-3/14589-35 algatas MTA Radecon OÜ 2013. a märtsikuu käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontrolli

§ 10

alusel ning täitmist tagavate toimingute sooritamise luba taotleb MTA nimetatud kontrolli tulemina antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. Radecon OÜ kontrollimise tingis asjaolu, et äriühing deklareeris 18.04.2013 esitatud

  1. a märtsikuu käibedeklaratsioonil 0% määraga maksustatavat käivet 235 000 eurot ja sisendkäibemaksu summas 39 659,01 eurot, mille tulemusel tekkis käibemaksu enammakse summas 39 659,01 eurot. 3-13-1713 Kontrollimise käigus selgus, et Radecon OÜ
  2. a märtsikuu sisendkäibemaks koosneb 98,95% ulatuses metallkonstruktsioonide soetusest Shroma OÜ-lt (registrikood 11208643) kogusummas 196 219,44 eurot, millele lisandub käibemaks summas 39 243,88 eurot. Radecon OÜ müüs MTA-le esitatud arvetest tulenevalt Shroma OÜ-lt soetatud kauba edasi Läti äriühingule Impex Invest SIA, kokku summas 235 000 eurot (käibemaks 0%). Kontrollimise käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et Radecon OÜ ei ole eelnimetatud tehinguid sooritanud, millest tulenevalt on alust arvata, et käibemaksu tagastusnõue summas 39 659,01 eurot on alusetu. Radecon OÜ ja Shroma OÜ juhatuse liikmed / esindajad on maksuhaldurile esitanud vastukäivat informatsiooni tehingu sõlmimise asjaolude kohta. Kuna Radecon OÜ ei ole Vadim Ivanovi juhatuse liikmeks oleku ajal teinud ühtegi sama suuremahulist tehingut peale
  3. a veebruari- ja märtsikuu käibedeklaratsioonidel kajastatute (veebruaris on deklareeritud tehing samade poolte vahel ning maksuhaldur on alustanud selle suhtes samuti kontrolli), pole eluliselt usutav, et Radecon OÜ juhatuse liige ei mäleta, kuidas toimus esmakontakt ning kohtumine kauba valmistanud äriühingu esindajaga. Samuti on tehingupartnerid andnud maksuhaldurile vasturääkivaid seletusi metallkonstruktsioonide ladustamise, pakendamise ja transportimise kohta. Shroma OÜ soetas
  4. a märtsis Radecon OÜ-le müüdud metallkonstruktsioonid Omri Metall OÜ-lt, kes omakorda soetas metallkonstruktsioonide valmistamiseks kasutatud torud Benol OÜ-lt ning Benol OÜ soetas Omri Metall OÜ-le müüdud metalltorud Mekilog OÜ-lt. Maksuhaldur on teinud Mekilog OÜ-le korralduse teabe andmiseks, kuid see jäeti täitmata. Seega ei ole tõendatud, kust tulid materjalid, millest väidetavalt tehti metallkonstruktsioonid, mis müüdi Shroma OÜ poolt Radecon OÜ-le. Ükski Shroma OÜ töötaja pole olnud teadlik väidetavate metallkonstruktsioonide paiknemisest Shroma OÜ territooriumil. Maksuhalduri hinnangul on tehingutega seotud isikud esitanud maksuhaldurile valeandmeid ning seni kogutud tõendite pinnalt ei ole kinnitust leidnud metallkonstruktsioonide paiknemine Shroma OÜ territooriumil. Omri Metall OÜ on senises asukohas tegutsemise 01.06.2013 lõpetanud ning maksuhalduril pole olnud võimalik koguda tõendeid, hindamaks, kes metallkonstruktsioonid tootis ning millised olid metallkonstruktsioonide transpordiga seotud asjaolud. Maksuhaldur on teinud päringu Läti maksuhaldurile, saamaks informatsiooni kaubad Shroma OÜ territooriumilt väidetavalt Lätti Impex Invest SIA-le transportinud Läti äriühingult SIA „BantoPlus“. Kuna MTA päringule vastamise tähtaeg on 18.09.2013, saab maksuotsuse andmine toimuda hiljem, kui maksuhalduril on seaduse järgi lubatud tagastusnõude täitmise tähtaega pikendada. Seetõttu on MTA sunnitud Radecon OÜ
  5. a märtsikuu käibedeklaratsioonis kajastatud enammakse summas 39 659,01 eurot vabastama Radecon OÜ ettemaksukontole enne maksuotsuse väljastamist. Maksuhaldur on tuvastanud, et Radecon OÜ-le ei kuulu kinnistusregistri andmete kohaselt registervara. Vastavalt Eesti Väärtpaberikeskuse registrisse kantud andmetele ei oma äriühing väärtpaberikontosid. Samuti puudus Radecon OÜ-l perioodil
  6. a aprill kuni juuni maksustatav käive, mis viitab ettevõtte tegevuse puudumisele. Lisaks ei ole ettevõte esitanud
  7. a majandusaasta aruannet. Maanteeameti liiklusregistri kohaselt kuulub Radecon OÜ-le alates 29.01.2013 Mazda 626, registreerimismärgiga 090MCU, kuid maksuhaldur leiab, et liiklusregistri kanne ei ole siduv ega pruugi alati kajastada sõidukite tegelikku omanikku. Sõiduki müügi puhul enne kontrolli lõppemist ei saa maksuhaldur kindel olla, et müügist saadud raha jääb kontrolli lõppemisel võimaliku maksumääramise tagatiseks. Radecon OÜ-l on seisuga 13.08.2013 tasumata sundtäitmisele kuuluv maksuvõlg summas 1249,43 eurot. Arvestades eeltoodut ning maksuotsusega määratavat maksusummat 39 243,88 eurot, samuti asjaolu, et kontrolli käigus seni tuvastatud tõendid viitavad kogumis maksupettusele, on maksuhaldur seisukohal, et Radecon OÜ võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Radecon OÜ veebruari2

(9)3-13-1713 kuu käibedeklaratsioonis esitatud andmete osas tekkinud kahtluse õigeks osutumise korral võib tulevikus määratav maksusumma ulatuda kokku 58 865,82 euroni. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine muutuda võimatuks. Maksuhaldur selgitab taotluses, et tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui Radecon OÜ on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 51 017,04 eurot (39 243,88 eurot+30% sundtäitmise kulud) ja valides tagatise liigi vastavalt

§ 122loetelule.

Maksuhaldur lõpetab

§ 136

¹ lg 3 kohaselt täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks.

  1. Tallinna Halduskohus rahuldas 13.08.2013 määrusega (tl 20-24) MTA 13.08.2013 taotluse ja andis loa Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks Radecon OÜ ettemaksukontole laekunud märtsikuu
  2. a käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude arestimiseks summas 39 243,88 eurot. Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. Nimelt on maksuhaldur 25.04.2013 teatega nr 12.2-3/14589-8 alustanud Radecon OÜ

  1. a märtsikuu käibedeklaratsioonil kajastatud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning 02.08.2013 teatega nr 12.23/14589-35
  2. a märtsikuu käibemaksu arvestuse ja deklareerimise õigsuse kontrolli

§ 10alusel.

02.08.2013 algatatud kontrollimenetluse raames on MTA esitanud ka käesoleva eelaresti taotluse. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on kontrollimenetluste eesmärk

§ 95kohase maksuotsuse koostamine Radecon OÜ-le summas 39 243,88 eurot.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

§ 1361

lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud eeldused on täidetud, kuna äriühingul puudub arvestatav registervara, äriühingul on tasumata maksuvõlg summas 1249,43 eurot ning äriühingul puudus perioodil 2013. a aprill – juuni maksustatav käive. Samuti nõustub kohus maksuhalduri kahtlusega, et maksukohustuslane ise võib asuda sundtäitmist võimatuks muutma. Maksumenetluses kogutud tõendid viitavad teadlikule maksupettusele ning seega võib maksukohustuslane ka tulevikus asuda maksude maksmisest kõrvale hoiduma, kuna vastasel korral poleks maksupettuse läbiviimist planeerima hakatudki. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Vajalik pole tõsikindel ja ümberlükkamatu veendumus, et tasumisest hakatakse igal juhul kõrvale hoiduma, sest see poleks kooskõlas prognoosotsuse olemusega. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab

§ 120

lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 51 017,04 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud. 3

(9)3-13-1713 Arvestades taotleja põhjendusi ning maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Põhjendatud ei ole MTA taotluse rahuldamine taotluses märgitud ulatuses, so kogu ettemaksukonto arestimine tagastusnõude summa ulatuses. Kuivõrd käesoleval juhul on maksumenetluse esemeks üksnes tagastusnõue summas 39 243,88 eurot ning vastav summa on laekumas äriühingu ettemaksukontole, siis on põhjendatud üksnes ettemaksukontole laekunud märtsikuu
  1. a käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude arestimine MTA poolt taotletud summas 39 243,88 eurot. Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 "Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord" § 6 kohaselt hallatakse ettemaksukontol isiku rahalisi toiminguid. Sama määruse § 7 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel või kolmandal isikul õigus teha sissemakse ettemaksukontole ülekandega Maksu- ja Tolliameti pangakontole, aga ka sularahas või maksekaarti kasutades maksuhalduri kassas. Määruse § 13 lg 1 kohaselt kantakse ettemaksukontole ka isiku enammakse, sh tagastusnõude enammakse selle aktsepteerimisel maksuhalduri poolt. Kohus selgitab, et ettemaksukontole võivad laekuda ka muud summad, mis ei ole seotud äriühingu märtsikuu
  2. a käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõudega ning vastavate summade arestimine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. Praegusel juhul tuleb jääda 02.08.2013 teatega nr 12.2-3/14589-35 algatatud kontrollimenetluse piiridesse.
  3. Radecon OÜ esitas 02.09.2013 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 03.09.2013 pealdisega määruskaebusel menetlusse võttis ja 16.09.2013 pealdisega määruskaebusel rahuldamata jättis ning lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule edastas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  4. Radecon OÜ palub määruskaebuses (tl 37-40) Tallinna Halduskohtu 13.08.2013 määrus tühistada, uue määrusega määruskaebus rahuldada ning Maksu- ja Tolliameti 13.08.2013 taotlus rahuldamata jätta. Halduskohtu määrus tuleb tühistada

§ 1361

ja § 130 lg 1 p 6 ebaõige kohaldamise ning menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maksuhalduri loataotlusele ei ole lisatud tõendeid, mis võimaldaksid kontrollida maksuhalduri väiteid kontrolli käigus kogutud tõendite alusel selgunud asjaolude kohta. Kontrollitav ei ole, kuidas halduskohus jõudis veendumusele, et loataotluses märgitud asjaolud esinevad. Ei selgu, mille põhjal hindas kohus taotluse põhjendatust ning mille põhjal jõudis kohus järeldusele, et maksumenetluses kogutud tõendid viitavad teadlikule maksupettusele, mille toimepanemist maksuhaldur oma taotluses ei väida. Puuduvad andmed, et kohus oleks küsinud lisaandmeid või –tõendeid. Taotlusele lisatud tõendid ei ole piisavad, et põhjendada ja tõendada maksuhalduri väiteid põhjendatud kahtlusest, mis peaks eelduslikult seonduma sundtäitmise raskendamise või võimatuks muutumisega. Maksuhaldur saab kontrollida käibemaksu tagastusnõude õigsust maksimaalselt 120 päeva jooksul. Kui asjas puuduvad tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise alused, tuleb 120 päeva jooksul otsustada, kas tagastusnõue aktsepteerida või mitte ja teha selle kohta kirjalik motiveeritud otsus.

§-d 106 ja 107 ning KMS § 34 näevad käibemaksu tagastusnõude menetlemisele ette erikorra ja –tähtajad, mida maksuhaldur on kohustatud järgima (vt Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-4-13, p-d 15 ja 16). Seega tuleb tagastusnõude kontrollimenetlus lõpule viia. Kehtiv õigus ei võimalda tagastusnõude kontrollimenetlust asendada või üle minna uuele kontrollile või lisaks tagastusnõude menetlusele käivitada uut kontrolli sama 4

(9)3-13-1713 maksustamisperioodi tehingute kontrollimiseks.

-st tulenevate volitustega maksuhaldurile ja maksumenetluse üldpõhimõtetega ei ole kooskõlas paralleelselt kahe kontrollimenetluse läbiviimine sama maksustamisperioodi ja samade tehingute suhtes - antud juhul märtsikuu 2013 tagastusnõude õigsuse kontroll ning 2013 märtsikuu käibemaksu ja sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontroll. Arusaamatu on, millele oleks sellised menetlused iseseisvalt suunatud ning miks ei saa piirduda ühe menetlusega. Maksuhalduri väide, et ta taotleb täitmist tagavate toimingute sooritamise luba 02.08.2013 alustatud kontrolli raames on põhjendamata ja tõendamata. Selgitatud ei ole, kuidas maksuhaldur teeb vahet või millega tõendab, et kahe paralleelselt käimasoleva kontrolli raames ei ole ettemaksukonto arestitud tagastusnõude kontrolli raames. Määruskaebuse esitaja leiab, et kuna taotluse esitamise ajal oli veel käimas tagastusnõude kontrolli menetlus, siis on ka taotlus esitatud tagastusnõude kontrollis. Maksuhaldur märgib taotluses ka ise, et on ära kasutanud KMS § 34 lg-s 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses tagastusnõude täitmise tähtaega. Samuti rõhutab maksuhaldur taotluse lk-l 5, et tagastusnõude rahuldamisel enne selle aluseks oleva käibemaksu arvestuse õigsuse tuvastamist ei pruugi äriühingu varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta. Seega kinnitavad maksuhalduri enda välja toodud asjaolud, et loataotlus on esitatud tagastusnõude kontrolli raames. Halduskohus ei ole arvestanud, et tagastusnõude kontrolli menetluses pole ettemaksukonto arestimine võimalik ja vajalik, kuna pärast tagastusnõude kandmist ettemaksukontole pole menetlust, mille tagamiseks saaks täitmist tagava toiminguna isiku ettemaksukontot arestida (vt Riigikohtu lahendid haldusasjades nr 3-3-1-8-13 ja nr 3-3-1-4-13). Ka halduskohtu määruse p 12 põhjendused viitavad sellele, et tegemist on tagastusnõude arestimiseks antud loaga. Loataotluses esitatud asjaolud on vastuolulised. Maksuhaldur märgib, et kontrollide käigus tuvastatud asjaoludele tuginedes on tekkinud põhjendatud kahtlus, et Radecon OÜ ei ole soetanud 2013. a märtsikuus kaupu Shroma OÜ-lt ega müünud neid edasi Läti ettevõttele Impex Invest SIA, millest tulenevalt on alust arvata, et on esitatud alusetu käibemaksu tagastusnõue summas 39 243,88 eurot. Arusaamatu on, kuidas on 02.08.2013 alustatud kontrolli käigus saanud juba tekkida kahtlused, mida halduskohtule esitada, olukorras, kus väidetav kontroll on alles alustatud. Halduskohtu määruses ja maksuhalduri taotluses toodud asjaolud ei ole piisavad

§ 1361nõutava põhjendatud kahtluse sisustamiseks.

Loataotlusest nähtuvalt seisnevad väidetavad vastuolud tehingu sõlmimise kohta antud informatsioonis selles, kes kellele enne helistas, et kokku leppida esmakohtumine. Kuna Radecon OÜ ja Shroma OÜ seletustest ilmneb, et tehingus osales vahendajana ka R. Ussadin, kes suhtles mõlema osapoolega ja vahendas neile kontakte, siis sellest tingituna võivad ka osapoolte seletused kontakti võtmise asjaolude kohta põhjendatult erineda. Asjaolud esmakontakti võtmise kohta ei kvalifitseeru tehingu sõlmimise asjaolude kohta vastukäiva informatsiooni andmisena, kuna esmakontakt ja tehingu sõlmimine on erinevad asjaolud. Asjakohane ei ole maksuhalduri väide, et Radecon OÜ juhatuse liige ei mäleta, kuidas toimus esmakontakt. Loataotluse põhjenduste p-s 1 on kirjas, et Radecon OÜ esindaja V. Ivanovi seletuse kohaselt toimus esmakohtumine Shroma OÜ Kiviõlis paiknevas kontoris. Kuna Radecon OÜ soetas valmis metallkonstruktsioonid, mitte materjali nende valmistamiseks, siis tema maksukohustuse kindlaksmääramisel ei oma tähtsust asjaolu, mis päritoluga on konstruktsioonide valmistamiseks kasutatud materjal. Ka loataotluses ei ole maksuhaldur märkinud seoseid materjali päritolu ja valmis konstruktsioonide soetamise vahel. Maksusta- 5

(9)3-13-1713 mise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba n-ö päritolu on õiguspärane või mitte (vt Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-3-1-81-12, p 16). Loataotluse kohaselt on maksuhaldur teinud päringud Läti maksuhaldurile saamaks informatsiooni kaubad Shroma OÜ territooriumilt Lätti Impex Invest SIA-le transportinud Läti äriühingult. Seega on maksuhalduril olemas andmed, et kaubad on transporditud Lätti Shroma OÜ territooriumilt. Kui kaubad on Shroma OÜ territooriumilt peale võetud, siis ei ole tähtsust, kes töötajatest tegeles lisaks juhatuse liikmele kaupade mahalaadimisega Shroma OÜ territooriumile, kui need Omri Metall OÜ-st sinna saabusid. Tegemist on ka erinevate asjaoludega. Maksuhalduri taotlusest tuleneb ühemõtteliselt, et andmeid lõppjärelduse tegemiseks selle kohta, kes metallkonstruktsioonid tootis ning kuidas toimusid metallkonstruktsiooni transpordiga seotud asjaolud, pole piisavalt. Halduskohus ei pööranud maksuhalduri vastuolulistele ja mitteasjakohastele väidetele tähelepanu. Olukorras, kus maksuhalduri väitel otsuse tegemiseks on andmeid ebapiisavalt, ei saa lugeda piisavaks ja põhjendatuks, et ebaselgete asjaoludega sisustatakse nn nõutavat põhjendatud kahtlust. 5. Maksu- ja Tolliamet palub 13.09.2013 kirjalikus vastuses (tl 47-49) jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud Radecon OÜ kanda. Kohtule esitatud taotluse lk-l 2 on maksuhaldur selgitanud, et tagastusnõude tekkimise kontrolli kõrval on käimas maksu määramise menetlus, mille raames taotlus esitati. Taotluse lkdel 3 ja 4 on välja toodud asjaolud, mis viitavad, et kontrolli eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine. Taotluse lk-l 5 on piisavalt motiveeritud maksuhalduri põhjendatud kartust, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Haldustoiminguks loa andmise menetlus on iseloomult kiiret lõpuleviimist nõudev menetlus, mille eesmärgiks ei ole eelduslikult tulevikus tehtava haldusakti õiguspärasuse kontroll. Kohus ei pea süüvima maksumenetluse toimiku sisusse ning kontrollib vaid, kas maksuhalduri välja toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik. Kahtluse tekkimisel on kohtul võimalus nõuda täiendavaid tõendeid või selgitusi ning tutvuda taotluses viidatud avalikes registrites kajastatuga. Maksuhaldur ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et taotluses ei ole

§ 1361kohaldamiseks nõutav põhjendatud kahtlus piisavalt motiveeritud.

Lõpliku otsuse tegemiseks piisavate andmete omamisel puuduks eelaresti taotlemisel mõte, kuna sellisel juhul saaks teha juba lõpliku otsuse. Ühtlasi esitatakse taotlus enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplik seisukoht maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes, seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Määruskaebuse esitaja väidab alusetult, et maksuhalduri taotlus ja halduskohtu määrus on tehtud tagastusnõude kontrollimise menetluse raames. Maksuhaldur on taotluse lk-l 2 välja toonud, et taotleb täitmist tagavate toimingute sooritamise luba 02.08.2013 alustatud käibemaksu arvestuse ja deklareerimise kontrolli raames ning selle kontrolli tulemina antava maksuotsuse täitmise tagamiseks. Maksuhaldur ei piirdu tagastusnõude kontrollimisel üksnes tuvastusmenetlusega, vaid kontrollib tagastusnõuet ka maksu määramise menetluses. Kuskilt ei tule maksuhaldurile piirangut ise määratleda, millise konkreetse menetluse raames eelaresti seadmist taotletakse. Kui ühe menetluse raames esitatakse taotlus, siis ei tähenda see, et taotlus laieneks automaatselt ka muudele paralleelsetele menetlustele. 6

(9)3-13-1713 Kohtumääruse p-st 7 nähtuvalt on kohus saanud selgelt aru, et taotlus on esitatud 02.08.2013 algatatud kontrollimenetluse raames ning ka arestimine toimub vastava menetluse raames. Kuigi kohus keeldus taotluse rahuldamisest taotluses märgitud ulatuses ning valis maksukohustuslase jaoks vähem koormava mooduse, arestides üksnes lähiajal ettemaksukontole laekumas oleva märtsikuu 2013. a käibedeklaratsioonist tuleneva tagastusnõude maksuhalduri poolt taotletud summas, siis ei saa sellest järeldada, et maksuhaldur taotles eelaresti seadmist tagastusnõude tuvastusmenetluse raames. Maksuhaldur on seisukohal, et tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse paralleelne läbiviimine on võimalik ja vajalik kiirema ning efektiivsema menetluse läbiviimiseks, mis lõppastmes tähendab maksukohustuslase vähem koormamist. Haldusmenetluse seadus,

ega KMS selleks takistusi ette ei näe. Maksuhaldur viitab siinjuures Ivo Pilvingu eriarvamusele Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-8-

  1. Ka Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-13-592 12.07.2013 tehtud veel jõustumata kohtumääruse p-s 9 andnud mõista, et maksu määramise menetluse ja tuvastusmenetluse üheaegne läbiviimine on aktsepteeritav. Vastupidise tõlgenduse korral tekib küsimus, kuidas lõpeb tuvastusmenetlus juhul, kui maksuhaldur ei aktsepteeri tagastusnõuet ning kas ja millisel alusel saab maksuhaldur tagastusnõude esitaja maksuarvestust muuta (enammakstud käibemaks on käibedeklaratsiooni ridade 4 ja 5 – käibemaks ja sisendkäibemaks – vahe). Tagamaks, et tagastusnõude tuvastusmenetluse järgselt oleks maksukohustuslase deklaratsioon õige, peab maksuhalduri arvates olema võimalik tagastusnõude tuvastusmenetluse ja maksu määramise menetluse paralleelne läbiviimine. Kui menetlused saaks toimuda vaid ajalises järjestuses, tekiks olukord, kus pärast tuvastusmenetluse lõppu on isikul võimalik tagastusnõude kontrolli lõppedes saadavad vahendid vabalt kasutusse võtta, olenemata maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuse ohust, kuna maksuhalduril puudub võimalus eelaresti seadmiseks tagastusnõude kontrollimenetluse kestel. Kuigi pärast maksu määramise menetluse alustamist on võimalik eelaresti taotlus esitada, siis praktikas on eelaresti taotluse lahendamise hetkeks maksuhaldur maksukohustuslase täitmise nõude alusel isiku rahalised vahendid ettemaksukontolt juba isiku pangakontole kandnud ja isik raha sealt edasi kandnud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohus ei hinda

§ 1361

alusel esitatud taotluse läbivaatamisel, kas maksuhaldur on kogunud piisavalt tõendeid maksusumma määramiseks, vaid kohtul tuleb kontrollida üksnes järgmiste eelduste täidetust (vt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 10): (

  1. a)maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; (
  2. b)kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; (
  3. c)maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; (
  4. d)sundtäitmise võimatus või oluline raskendatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest; (
  5. e)halduskohtule esitatavas taotluses on märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud. 7. Ringkonnakohtu hinnangul on kõik loetletud eeldused käesoleval juhul täidetud.

§ 1361

eesmärk on tagada maksuvõla sissenõudmise võimalus pärast maksukohustuslasele rahalise nõude või kohustuse määramist ning vältida olukorda, kus isik hakkab tõenäoliselt tekkiva maksuvõla tasumise kohustuse vältimiseks oma vara võõrandama või vähendab muul viisil enda võimet maksuvõlga tasuda. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad 7

(9)3-13-1713 kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine ei eelda tõsikindlat veendumust, et maks määratakse või selle tasumisest kõrvalehoidumine aset leiab, vaid piisab ratsionaalsest kahtlusest, et täitmist tagavaid toiminguid kohaldamata võib maks jääda tasumata. Taotlus esitatakse enne maksude tasumise õigsuse kontrolli lõppemist ja rahalise nõude või kohustuse määramist, mistõttu ei saa ega pea maksuhalduril olema välja kujunenud lõplikku seisukohta maksukohustuse määramisel tähtsust omavate faktiliste asjaolude tõendatuse suhtes ja seda ei pea taotluse lahendamisel hindama ka kohus. Kohtu ülesandeks on kontrollida, kas maksuhalduri esile toodud faktilistel asjaoludel on maksukohustuse määramine käimasoleva kontrolli raames võimalik ja tõenäoline.

§-st 1361 tuleneb seega kõige üldisemalt nõue, et maksuhaldur peab oma taotlust põhistama vastavalt HKMS §-le 63 ja sooritatavad täitmist tagavad toimingud peavad olema eesmärki (tulevase tõenäolise maksukohustuse sissenõudmise võimalikkuse tagamine) arvestades maksukohustuslase suhtes proportsionaalsed (nt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2013 määrus nr 3-12-2678, p 7). 8. Määruskaebuse esitaja leiab, et maksuhalduril puudus seadusest tulenev võimalus paralleelselt tagastusnõude täitmise kontrolli menetlusega muu maksumenetluse läbiviimiseks sama maksustamisperioodi suhtes. See seisukoht ei tugine seadusele.

§ 88

lg 1, § 92 lg 1 p 3 ja § 95 annavad maksuhaldurile võimaluse viia seoses tagastusnõudega läbi menetluse maksusumma määramiseks. Riigikohus on 30.04.2013 määrustes nr 3-3-1-4-13 (p 18) ja nr 3-3-18-13 (p 20) üheselt rõhutanud, et tagastusnõude aktsepteerimine ja isegi täitmine ei välista selle täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist

§ 98lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

Kuna tagastusnõude tuvastamise menetluse raames pole võimalik täitmist tagavaid toiminguid rakendada, maksuhalduril oli tekkinud põhjendatud kahtlus, et käivet deklareeriti üksnes selleks, et sisendkäibemaksu tagasi küsida, äritegevust ja registervara mitteomava äriühingu puhul on tõsine oht, et pärast tagastusnõude täitmist pole maksuotsusega määratud maksusummat enam võimalik kätte saada, oligi maksuhalduril ainus võimalus oma seadusest (

§ 10

) tulenevate kohustuste korrakohaseks täitmiseks algatada paralleelne maksusumma määramise menetlus ja selle menetluse raames taotleda täitmist tagavate toimingute kohaldamist. Määruskaebuse esitaja õigusi sellise paralleelse menetluse läbiviimisega ei riivata, sest menetlus ei tähenda maksukohustuslasele topeltkoormust – kõik kogutavad tõendid on kasutatavad mõlemas menetluses. Pärast tagastusnõude täitmise tuvastusmenetluse lõppemist kantakse enammakse ettemaksukontole ning maksuhaldur jätkab maksude tasumise õigsuse kontrolli, et teha maksuotsus (

§ 107lg 4).

MTA teavitas 02.08.2013 kirjaga Radecon OÜ-d, et alates 02.08.2013 toimub tema suhtes sisendkäibemaksu arvestuse õigsuse kontroll. Määruskaebuse esitaja on leidnud, et tõendamata on maksuhalduri väide, et taotlus esitati just selle menetluse raames. Kuna tagastusnõude tuvastusmenetluse raames pole võimalik täitmist tagavate toimingute kohaldamiseks taotluse esitamine, on ilmne, et käesoleva vaidluse esemeks olev taotlus esitati maksu määramise menetluse raames. 9. Määruskaebuse esitaja hinnangul ei võinud halduskohus lugeda MTA taotlust põhjendatuks, kuna sellele ei olnud lisatud tõendeid, mille alusel saanuks kohus maksuhalduri väiteid sisuliselt kontrollida. Nagu eelpool selgitatud, ei ole

§ 1361

rakendamiseks vajalik kõigi taotleja väidete eelnev tõendamine kohases menetlusvormis tõenditega, piisav on kui maksuhaldur põhjendab oma väiteid ja kahtlusi kohtule usutavalt. MTA 13.08.2013 taotluses on maksuhalduri poolt seni koguda õnnestunud tõendite (s.o eelkõige tehingutega seotud isikute poolt maksuhaldurile antud seletuste) sisu ulatuslikult kajastatud. Ehkki maksuhaldur ei ole vastavaid protokollitud seletusi taotlusele lisanud, pole ka määruskaebuse esitaja väitnud, et taotluses oleks seletuste sisu kajastatud ebaõigesti, vaid on vaidlustanud esmajoones neist seletustest tehtud järelduste põhjendatust. 8

(9)3-13-1713 10. Ringkonnakohus leiab, et maksuhalduri taotluses viidatud isikute seletused väidetavate tehingute toimumise asjaolude kohta (sh eelkõige Radecon OÜ ja Shroma OÜ vahelise esmakontakti ja väidetavalt soetatud metallkonstruktsioonide Shroma OÜ-s ladustamise osas) on tõepoolest vastuolulised. Määruskaebuse esitaja leiab, et maksuhaldur uurib asjatult metallkonstruktsioonide päritolu, sest see ei saa maksustamisel tähtsust omada nagu ka mitte see, kas kauba päritolu oli õiguspärane. Taotluses esitatud asjaoludest nähtub, et maksuhalduril esineb põhjendatud kahtlus selles, et Shroma OÜ-le metallkonstruktsioonid väidetavalt müünud Omri Metall OÜ-l ei olnud nimetatud tooteid üldse olemas. Eeltoodud kahtlus tugineb asjaolule, et metallkonstruktsioonide ladustamise ja veo kohta esitatud seletused on vastuolulised ning väidetava müügiahela esimene lüli pole leitav. Nõustuda võib määruskaebuse esitaja seisukohaga, et MTA taotlusest nähtuvalt pole maksuhalduril käesolevaks hetkeks veel piisavalt andmeid tegemaks lõplikke järeldusi vaidlusaluste tehingute tegeliku toimumise kohta, kuid ringkonnakohtu hinnangul on esiletoodud asjaolud siiski piisavad selleks, et maksuhalduril võis tekkida tehingute reaalses aset leidmises põhjendatud kahtlus. 11.

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine on ette nähtud selleks, et hoida ära maksukohustuslase võimalus takistada maksuhaldurit võimaliku maksusumma hilisemal sissenõudmisel. Maksuhaldur on taotluses sisuliselt viidanud, et tegemist on olnud maksukohustuslase teadliku ja eesmärgistatud tegevusega, tekitamaks Radecon OÜ-le võimalust sisendkäibemaksu mahaarvamiseks tegelikkuses toimumata tehingute kohta vormistatud arvete alusel. Olukorras, kus maksuhalduril on seni kogutud tõendite alusel tekkinud ratsionaalne kahtlus, et maksukohustuslane on teadlikult osalenud sisuliselt maksupettuse toimepanemises, ei saa põhjendamatuks pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks. Sellises olukorras on Radecon OÜ suhtes

§s 1361 sätestatud täitmist tagavate toimingute rakendamine lubatav. 12. Eelneva põhjal jääb Radecon OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.08.2013 määrus muutmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.