2-13-38582 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht
- september 2013.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-38582 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu pärandvara jagamiseks Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XXX); Hageja lepinguline esindaja Riho Viik riho.viik@gmail.com); Kostja XXX(isikukood XXX; elukoht XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus (e-post RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Jagada XXX(isikukood XXX) pärandvara selliselt, et jätta korteriomandist asukohaga XXX(Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriosa nr XXX) ½ mõttelist osa XXX(isikukood XXX) omandisse ja ½ mõttelist osa XXX(isikukood XXX) omandisse.
- Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonnal käsitleda käesolevat kohtulahendit kinnistamisavaldust asendava dokumendina ja teha otsuse resolutsiooni punktile 2 vastav kinnistusraamatu kanne Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju jaoskonna registriossa nr XXX. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonikaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja XXXja kostja XXXpärisid pärimistunnistuse alusel võrdsetes ½ osades XXX ühetoalise korteri, mida on kogu aeg kasutanud ainuisikuliselt kostja. Hageja korterit kasutanud ei ole ja on heas usus arvanud, et kasutaja on tasunud ka kõik kasutamisega seotud kulutused. Hagejale ootamatult sai ta kiirmenetluse korras 07.06.2013.a kohtumääruse makseettepanekuga tsiviilasjas nr 2-13-22595, kus nõutakse XXX hoone haldaja poolt temalt kui ühisomanikult tasu tasumata kommunaalteenuste eest. Hageja kardab, et jääbki kostja eest neid summasid tasuma. 1 2-13-38582 Hageja teada on kostja töötu, tal puuduvad sissetulekud ja korteri eest tasumata summad võivad jätkuvalt kasvada ning hageja kui teine ühisomanik peaks neid jätkuvalt tasuma. Samas ei taha hageja pärandist loobuda, vaid soovib sellest oma osa kätte saada. Hageja ei ole kostjaga pärandvara jagamise suhtes kokkuleppeni jõudnud. Hageja palub kohtul pärandvara (eelpool märgitud korter) jagada võrdsetes osades kaasomandiks. Menetluskulud palub jätta kostja kanda. Hageja on nõus ja palub menetluse läbi viia ilma hageja kohalolekuta või kirjalikus menetluses. Kostja vastus Kostja avaldas 25.09.2013.a istungil, et päris koos hagejaga vanaemalt korteri XXX, mis on tema elukohaks. Vanaemaga oli kostjal suuline kokkulepe, et kostja võib korteris edasi elada. Sisulisi vastuväiteid pärandvara jagamise osas kostja ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiga, sellele lisatud dokumentidega, kuulanud ära kostja, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et XXX suri XXX.a. XXX pärandvara läks vastavalt testamendile üle ½ suuruses mõttelises osas hagejale ja ½ suuruses mõttelises osas kostjale Tallinna notar Kätlin Aun-Janiski poolt 02.09.2011.a tõestatud pärimistunnistuse alusel. XXX pärandvaraks oli muuhulgas korteriomand asukohaga XXX, mille jagamist pärandvara jagamise korras taotleb hageja. Vastavalt kinnistusraamatu kandele on hageja ja kostja nimetatud korteriomandi ühisomanikud. Pärimisseaduse (PärS) § 147 sätestab, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Hageja ja kostja osad käesolevaks ajaks ühises asjas, s.o vaidlusaluses korteriomandis ei ole seega kindlaks määratud. PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui PärS § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Vastavalt PärS § 152 lg 2 ja 3 jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid. AÕS § 77 lg 2 ütleb, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi muuhulgas kaasomanike vahel reaalosades. Kohus leiab, et hageja ettepanek jagada pärandvara võrdsetes osades hageja ja kostja vahel on mõistlik ja põhjendatud ning ei kahjusta kumbagi poolt. Tuginedes eelnevale jagab kohus XXX pärandvara ning jätab korteriomandist asukohaga XXX linn ½ mõttelist osa XXX omandisse ja ½ mõttelist osa XXX omandisse. Kohus leiab, et käesolevas asjas on õigustatud jätta menetluskulud poolte enda kanda vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg
- /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.