Obsah (14)

§ 230§ 367§ 4§ 163§ 173§ 174§ 442§ 122§ 133§ 139§ 6§ 179§ 468§ 469

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Andres Suik Otsuse avalikult teatavaks 15.10.2013.a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumaja tegemise aeg ja koht ka

“) § 376 lg 4 p 2 kohaselt hagi muutmiseks ei loeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist.

1. Asja õigeks lahendamiseks on oluline, et poolte vahel ei ole sisulist vaidlust laenu andmises. Oma esimeses vastuses hagile (tl 62-64) on kostja küll väitnud, et kõik arvestused, mille alusel hagi on tehtud, ei ole õiged, kuid nii selles kui järgnevates vastustes on kostja põhimõtteliselt kinnitanud laenu saamist. Kostja on oma 23.09.2011 vastuses (tl 196) kinnitanud, et lisaks 50 000 USD kostjale ülekandmisele (mida tõendab tl 162 asuv maksekorraldus nr 174) on pärast lepingu allkirjastamist ajavahemikus 16.03.2011 kuni 10.08.2012 hageja poolt kostjale üle kantud 39 700 USD ja 308 250 eurot. Seega võlasumma moodustab kokku 89 700 USD ja 308 250 eurot (vt tl 196). Täpselt samasuguses summas kostjale laenu andmist näitavad ka hageja arvestused (vt tl 170). Seega on paljasõnalised kostja väited selle kohta, nagu oleks kõik hageja arvestused ebaõiged. Hageja arvestuste õigsust kostjale antud laenusumma osas kinnitab sendi täpsusega kostja ise (vrdl toimiku lk 170 ja tl 196). Asjakohatud on kostja väited, milles ta palub hageja 23.09.2013 menetlusdokumendi lisa 3 (tl 166 – 170) mitte käsitleda tõendina hagi kohta. Hageja 23.09.2013 menetlusdokumendi lisa 3 ei olegi iseseisvaks tõendiks, vaid tegemist on hageja poolt kohtule esitatud võlaarvestusega, mille õigsust kostjale ülekantud laenusummade osas lisaks kostja enda identsetele andmetele kinnitavad hageja poolt esitatud tõendid kostjale tehtud ülekannete kohta (vt tl 162, tl 179 – 183).
2. Hageja on lisaks laenu andmisele esitanud ka arvestused ja tõendid selle kohta, millises ulatuses on kostja laenu hagejale tagastanud. Hageja poolt tl 166-170 esitatud arvestusest nähtub, et kostja laenu põhisumma jääk seisuga 01.04.2013 oli 29 450,16 eurot ja 3960 USD. 3960 USD arvestatuna Euroopa Keskpanga kursiga seisuga 01.04.2013, st 1 euro = 1,2805 USD on 3092,54 eurot (poolte vahel ei ole vaidlust nimetatud kursi kasutamise osas ja kostja ei vaidle hagile vastu põhjusel, nagu oleks hageja kasutanud USD euroks ringiarvestamiseks ebaõiget kurssi). Seega on hageja arvestuste kohaselt kostja poolt tagastamata laenu põhisumma kokku 32 542,70 eurot (29 450,16 eurot + 3092,54 eurot). Hageja poolt laenu tagastamise osas esitatud arvestuste õigsust kinnitavad hageja poolt esitatud pangaväljavõtted (tl 184-193). Samas kohus rõhutab, et

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõendamiskoormuseks on tõendada laenu andmine, mida hageja on ka teinud (vt kohtuotsuse p 18). Kui kostja väidab, et ta on tagastanud hagejale laenu suuremas summas, kui on näidatud hageja poolt, siis on kostja kohustuseks tõendada laenu tagastamist enda poolt väidetud mahus. 7 2-13-14823

1. Kostja väidab oma 23.09.2013 vastuses hagile (tl 195-197), et on hagejalt saadud laenu (summas 89 700 USD ja 308 250 eurot, mille üle sisulist vaidlust ei ole, vt kohtuotsuse p 18) peaaegu täies ulatuses tagastanud ning põhivõla summa moodustab 0,08 eurot. Kostja on esitanud ka laenu põhiosa ja intresside arvestuse tabelid EUR ja USD kohta (tl 198-204), kuid kohus ei saa nimetatud tabeleid käsitleda iseseisva tõendina, vaid üksnes kostja seisukohtade selgitamise abimaterjalina (analoogselt märkis kohus eelnevalt, et tl 166-170 hageja 23.09.2013 menetlusdokumendi lisa 3 ei ole iseseisvaks tõendiks, vaid tegemist on hageja poolt kohtule esitatud võlaarvestusega). Kostja poolt laenu tagastamist hagejale saaksid aga põhimõtteliselt tõendada kostja poolt esitatud pangaväljavõtteid, mis kajastavad hagejale makstud summasid (tl 205-219). Kostja poolt esitatud pangaväljavõtetest nähtuvalt on kostja hagejale 04.03.2011 laenulepingu järgi tagastanud järgmised summad: 1200 EUR ja 56 921,39 USD (tl 208), 15 828,75 USD ja 53 152,43 EUR (tl 210), 14 775,49 EUR (tl 213) ja 20 904 EUR (tl 217). Seega nähtub kostja poolt esitatud pangaväljavõtetest hagejale laenu tagastamine kokku summas 72 750,14 USD ja 90 031,92 EUR. Järelikult kostja enda poolt esitatud andmete järgi oleks tema võlg hageja ees oluliselt suurem kui summa, mida hageja on nõudnud ning kostja ei ole tõendanud laenu tagastamist tema poolt väidetud ulatuses.
2. Kuna laenu tagastamise tõendamiskoormus lasub kostjal ja kostja ei ole tõendanud oma väiteid laenu tagastamise kohta (veelgi enam, kostja esitatud tõendite kohaselt oleks kostja võlg hageja ees oluliselt suurem kui hageja hagis nõuab), lähtub kohus laenu tagastamise ja tagastamata jätmise osas hageja poolt esitatud arvestusest (tl 166-170), mida kinnitavad ka hageja esitatud pangaväljavõtted (tl 184-193). Hageja kasutatud valuutavahetuskursside õigsust kostja kahtluse alla seadnud ei ole. Kostja ei ole ka väitnud ega tõendanud, nagu oleks ta hagejale laenu tagastanud sularahas. Kuigi kostja esitatud laenu põhiosa ja intresside arvestuse tabelitest EUR ja USD kohta (tl 198-204) võib järeldada, et mingid arveldused toimusid ka sularahas, ei ole kostja selle kohta mingeid tõendeid esitanud. Hageja on vastusena kohtu küsimusele 01.10.2013 istungil selgitanud, et kostja ei ole hagejale laenu põhisummat sularahas tagastanud, kostja on tasunud sularahas üksnes intressi, kuid intressi sularahas tasumist on hageja kohtule esitatud võlaarvestuses juba arvesse võtnud (tl 248).
3. Kostja väide, et hageja 23.09.2013 menetlusdokumendi lisa 2 (tl 163 – 165) ei ole seotud laenulepinguga, ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust, kuna kohus luges eelnevalt teiste tõendite alusel tõendatuks hageja poolt kostjale laenu andmise ja laenu (osalise) tagastamata jätmise. Seega kohus ei arvesta asja lahendamisel hageja poolt esitatud 04.04.2011 e-kirja ja selle lisasid (tl 163-165).
4. Asja õigeks lahendamiseks ei oma tähtsust ka hageja esitatud kostja poolt allkirjastamata saldoteatised (tl 176 ja 177), kuna need ei kajasta kostja nõustumist hageja nõudega. Samuti ei oma asja õigeks lahendamiseks tähtsust kostja 18.01.2012 allkirjaga saldokinnitus, mis kajastab võlga 31.12.2011 seisuga (tl 171). Kuivõrd puudub vaidlus, et laenu tagastamine toimus kostja poolt ka 2012 aastal ja hagi esitati 2013 aastal, ei saa võla arvestamiseks aluseks võtta suvalist ajahetke, peale mida võla tagastamine jätkus.
5. Kostja väide 10.07.2011 erikokkuleppe p 3.
6. tühistamise kohta (tl 63) ei ole asjassepuutuv. Kostja väidab, et 10.07.2011 sõlmitud erikokkuleppe 04.03.2011 laenulepingule (tl 25-26) p 3.
7. hagejale lisatasu maksmise kohta on vastavalt erikokkuleppe punktile 3.
8. tühistatud, sest hageja ei täitnud oma kohustust kanda kostjale 03.10.2012 üle 50 000 eurot. Kostja väidab, et seetõttu ei ole hagejal õigust saada ükskõik millist lisatulu, milline ei ole käsitletud 04.03.2011 laenulepinguga. Kohus märgib, et käesolevas asjas hageja ei nõuagi kostjalt lisatulu, vaid antud laenu tagastamist ja intressi vastavalt kokkuleppele. Hageja on selgitanud, et 10.07.2011 erikokkuleppe alusel jäi 50 000 eurot üle kandmata, kuna kostja ei tagastanud raha, mida pidi 8 2-13-14823 kokkuleppe alusel maksma (tl 138). Seega hageja ei nõua kostjalt üle kandmata summade tagastamist ega 10.07.2011 sõlmitud erikokkuleppe lisatulu. Ka kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks hagejale seda lisatulu maksnud. Sõltumata sellest, kas 10.07.2011 sõlmitud erikokkuleppe p 3.
9. on tühistatud või mitte, ei muuda see kostja kohustust tagastada hagejalt saadud laenu, kusjuures saadud laenu suuruse osas on pooled esitanud identsed andmed (vt kohtuotsuse p 18).
10. Lähtudes eeltoodud kohtu põhjendustest ja kohtu poolt käsitletud tõenditest loeb kohus tõendatuks, et hageja on andnud kostjale laenu summas 39 700 USD ja 308 250 eurot, millest on tagastamata põhivõlg summas 32 542,70 eurot. Nimetatud nõude osas tuleb hagi rahuldada ja antud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nendevaheline suhe tuleb kvalifitseerida laenulepinguna. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja ei ole oma kohustust laenu tagastamise osas täitnud. Asja lahendamisel kuuluvad kohaldamisele võlaõigusseaduse asjakohased sätted, mida kohus alljärgnevalt ka tsiteerib. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmatajätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. II
11. Järgnevalt käsitleb kohus hageja intressinõuet. Hageja on menetluse kestel esitanud vastakaid andmeid oma kõrvalnõuete kohta. Esmalt on hageja 02.04.2013 hagiavalduses väitnud, et maksmata intressid seisuga 01.04.2013 moodustavad 1758,05 eurot ja 544,98 USD, samuti viivised 1705,22 eurot ja 277,99 USD (tl 4). 04.04.2013 täpsustuses hagiavaldusele selgitas hageja, et kõrvalnõuded ehk intressid tasumata võlasummast moodustavad 4105,95 eurot (tl 3435). Seejärel on hageja oma 12.07.2013 arvamuses viidanud uuesti intressile 1758,05 ja 544,98 USD ning viivistele 1705,22 eurot ja 277,99 USD (tl 86). Intressi ega viiviste arvutuskäiku hageja ei esitanud. 13.09.2013 eelistungil on hageja viitega tl 34 jällegi kinnitanud, et hageja nõuab laenulepingu sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetena intressi, mitte viivist (tl 138). Kohus kohustas hagejat esitama hiljemalt 23.09.2013 oma täpsustatud nõude koos seni puuduvate tõenditega. Kohus selgitas, et kohtule peab olema arusaadav nõude kujunemine, sh erinevate valuutade lõikes ja nõude täpne summa (tl 138). Hageja esitas küll kohtule 23.09.2013 täiendavad tõendid põhinõude osas, kuid intressinõude kujunemist selgitavaid andmeid ega arvutuskäiku hageja ei esitanud. 01.10.2013 istungil kinnitas hageja esindaja taaskord, et hageja nõuab laenulepingu sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetena alusel intressi, mitte viivist. Samas hageja esindaja nõustus, et toimikus intressiarvestust näha ei ole. Hageja kinnitas, et nõuab intressi summas 2183,65 eurot, mis nähtub tl 177 asuvast saldoteatisest, mis hageja arvates ongi vaadeldav intressiarvestusena (tl 248).
12. Kohus leiab, et hageja ei ole oma intressinõuet tõendanud ja seetõttu tuleb intressinõue jätta täies ulatuses rahuldamata.

§ 230

lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja tõendamiskoormuseks on tõendada nii nõutava intressi määr, ajavahemik, mille eest intressi nõutakse kui ka esitada arusaadav intressiarvestus, kuid hageja ei ole seda teinud. Hageja on oma sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuete osas kokku vähemalt neljal korral muutnud oma seisukohta selles, kas hageja nõuab nii intressi kui ka viivist ja millises summas hageja intressi nõuab. Vaatamata sellele, et hagejal on professionaalne esindaja ja hagejal on 9 2-13-14823 olnud korduvalt võimalus esitada oma arusaadav intressinõue ning seda kinnitavad tõendid, ei ole hageja seda teinud. Seejuures tuleb rõhutada, et kohus kohustas 13.09.2013 eelistungil hagejat esitama hiljemalt 23.09.2013 oma täpsustatud nõude koos seni puuduvate tõenditega. Kohus selgitas, et kohtule peab olema arusaadav nõude kujunemine, sh erinevate valuutade lõikes ja nõude täpne summa (tl 138). Vaatamata kohtu nõudele ja selgitustele, hageja oma intressinõude kujunemist selgitavaid andmeid, arvutuskäiku ega vastavaid tõendeid ei esitanud. Seejuures tuleb arvestada, et hageja ja kostja sõlmisid kaks 04.03.2011 kuupäevaga dateeritud laenulepingut, mille alusel hageja laenas kostjale raha (tl 157-161). Nimetatud kaks laenulepingut on sisult identsed, erinevus on üksnes laenulepingute punktides 3 ja 4, mis käsitlevad hagejale makstava laenuintressi suurust sõltuvalt laenusumma tagastamise kiirusest. Ühes lepingus on näidatud intressimäärana 19,49% aastas (tl 157), teises 16,89% aastas (tl 159). Hageja pole aga selgitanud isegi seda, millisest intressimäärast ta oma nõudes nähtub.

1. Hageja poolt lõplikult määratletuid intressinõudeks oli 2183,65 eurot, mis hageja väitel nähtub tl 177 asuvast saldoteatisest, mis hageja arvates ongi vaadeldav intressiarvestusena (tl 248). Kohus leiab, et tl 177 asuv saldoteatis ei tõenda hageja intressinõuet. Toimiku lk 177 asuv allkirjastamata saldoteatis ei kajasta nõutavat intressi määra, ajavahemikku, mille eest intressi nõutakse ega kujuta endast ka muul moel arusaadavat intressiarvestust. Samuti ei tõenda hageja intressinõuet kohtule 01.10.2013 eelistungil esitatud XXX 30.09.2011 e-kiri koos lisadega (tl 239-246), mis hageja väitel tõendab intresside arvestust vastavalt likviidsusele. Nimetatud e-kiri ja selle lisaks olevad tabelid kajastavad erinevaid saldosid 2011 aastal. Kuivõrd puudub vaidlus, et laenu tagastamine toimus kostja poolt ka 2012 aastal ja hagi esitati 2013 aastal, ei saa võla arvestamiseks aluseks võtta suvalist ajahetke 2011 aastal, peale mida võla tagastamine jätkus (seejuures 10.
2. 2012 ja 02.08.2012 sõlmiti veel erikokkulepped laenulepingule, vt tl 25-27). Lisaks ei nähtu XXX 30.09.2011 e-kirjast ja hageja poolt selle e-kirja lisana esitletud dokumentidest (tl 239-246) arusaadavat intressi arvestust isegi 2011 aastal. Kohus ei saa asuda hageja advokaadi rolli ja ise hageja poolt esitatud suvaliste dokumentide alusel intressinõuet välja arvutada (mis ei oleks antud juhul võimalik ka ainuüksi vajalike lähteandmete puudumise tõttu). Kokkuvõttes jätab kohus rahuldamata hageja nõude intressi väljamõistmiseks summas 2183,65 eurot.
3. Edasi käsitleb kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõuet. Hageja on esitanud nõude välja mõista kostjalt hageja kasuks alates hagi esitamisest (02.04.2013.a.) kuni põhinõude (32 542,70 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. 30. VÕS § 113 lg 1 teise lauses on küll sätestatud, et „kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“, kuid kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses ulatuses ka juhul, kui lepingus on intressimäär kõrgem ja hagejal oleks iseenesest õigus nõuda ka suuremat viivist.

§ 4

lg 2 kohaselt hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.

439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. 31. Kohus leiab eeltoodut arvestades, et hageja

§ 367põhinev viivisenõue kuulub rahuldamisele.

VÕS § 101 lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Seega võib võlausaldaja nõuda 10 2-13-14823 lisaks põhivõlale ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole kohtule esitanud oma viivisenõude arvestust kuni kohtuotsuse tegemiseni. Kohus leiab, et

§ 367

võimaldab viivise välja mõista ka hageja taotletud viisil ehk alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna VÕS § 113 lg 1 alusel saab seadusjärgse viivise igal ajahetkel välja arvutada, siis ei teki küsimust kohtuotsuse täidetavusest. III 32. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd käesoleval juhul rahuldas kohus hagi osaliselt (kohus rahuldas hagi summas 32 542,70 eurot ja jättis hagi rahuldamata summas 2183,65 eurot), siis jäävad menetluskulud poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldamise ulatust arvestades peaks täpse arvutuse kohaselt menetluskulud 6,29 % ulatuses jääma hageja kanda ja 93,71 % ulatuses kostja kanda, millise jaotuse kohus peab aga mõistlikuks ümardada täisarvudeni. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda 6 % ulatuses ja kostja kanda 94 % ulatuses. 33. Vastavalt

§ 174

lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. IV 34.

§ 442

lg 1 p 51 kohaselt peab kohus otsuse sissejuhatuses märkima ka tsiviilasja hinna. Vastavalt

§ 122

tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind.

§ 133

lg 1 kohaselt hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi.

§ 133

lg 2 kohaselt

§-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. 35. Käesolevas asjas on hageja määratlenud oma lõpliku nõude järgnevalt: põhinõue summas 32 542,70 eurot + 2183,65 eurot, st kokku 34 726,35 eurot. Hagihinna arvutamisel lisandub nimetatud summale

367 sätestatud viivisenõue ühe aasta eest, st 2766,13 eurot (8,5% põhinõude summalt 32 542,70 ühe aasta eest). Seega hagihinnaks käesolevas asjas on 34 726,35 + 2766,13 = 37 492,48 eurot. 35.

§ 139

lg 2 sätestab, et riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Käesoleva tsiviilasja hagi hind on 37 492,48 eurot. Hagi esitati 02.04.2013. Riigilõivu täismäär hagilt hinnaga kuni 50 000 eurot on oli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt 1000 eurot; juhul, kui hagiavaldus oleks esitatud veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, siis 850 eurot. Toimikust nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 850 eurot (tl 28). Hageja ei ole esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Seega oleks tulnud hagiavalduse esitamisel tasuda riigilõivu 1000 eurot ning hageja on 11 2-13-14823 tasunud riigilõivu 150 eurot ettenähtust vähem. 36.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Arvestades eeltoodut ning kooskõlas

§ 179

lg-ga 1 mõistab kohus hagejalt välja vähem tasutud riigilõivu 150 eurot riigituludesse. Kohus selgitab, et riigituludesse välja mõistetud riigilõiv tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või arvelduskontole nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, kõikidel viitenumber

1. Maksekorraldusel selgituste lahtrisse tuleb märkida kohtu nimetus, tsiviilasja number, nõude sisu ning kui isik ei tasu kulu ise, siis isiku nimi, kelle eest tasumine toimub. Riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele.
2. Kohus selgitab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates ning rahandusministri käskkirjaga määratud asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud lahendis ettenähtud tähtaja jooksul (

§ 179

lg 4, 5, 6).

§ 179

lg 9 on sätestatud, et käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 38. Hageja on esitanud hagis taotluse tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks (tl 5). Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks puuduvad

§ 468lg 1 ja lg 3 sätestatud alused.

Samuti ei ole hageja andnud täitmise tagatist (

§ 469

), mistõttu ei ole võimalik kohtuotsust viivitamata täidetavaks tunnistada ka tagatise vastu. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik 12