Obsah (5)

§ 509§ 510§ 511§ 512§ 172

2-13-23345 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-23345 Tsiviil

) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

§ 509

lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku abikaasal või ülenejal või alanejal sugulasel. Rahvastikuregistris olevate andmete kohaselt on avaldaja XXX õde, seega lähedalt sugulane. Rahvastikuregistrist nähtub (tl 4), et XXX ema ja isa on surnud, lapsed ja abikaasa puuduvad, mistõttu loeb kohus õe isikuks, kellel on õigustatud huvi oma venna, XX X i, surnuks tunnistamiseks.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 19 lg 2 järgi, kui ei ole võimalik kindlaks määrata teadmata kadunud isiku elusoleku kohta viimaste andmete saamise päeva, arvutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega viimaste andmete saamise kuule järgneva kuu esimesest päevast, kui aga seda kuud ei ole võimalik kindlaks määrata, siis järgmise aasta esimesest päevast. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt, kui isik on surnuks tunnistatud, siis eeldatakse, et ta on surnud. TsÜS § 20 lg 1 järgi loetakse surnuks tunnistatud isiku surmaajaks tema eeldatav surmaaeg. Vastavalt antud paragrahvi
3. lõikele kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse tema surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed. Viimased andmed XXX kohta pärinevad 28.01.
4. a (mil XX X esitas taotluse Eesti kodaniku passi korduvaks väljastamiseks). Pärast seda andmed XXX kohta puuduvad (vt kohtumääruse p 7). 10.

§ 510

lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. 18.06.

1. a Siseministeeriumi õigusosakonna juhataja seisukoha kohaselt on XX X esitanud 28.01.
2. a Kodakondsus- ja 2 2-13-23345 Migratsiooniametile taotluse Eesti kodaniku passi saamiseks, millise Kodakondsus- ja Migratsiooniamet rahuldas 23.09.
3. a ning 28.09.
4. a trükiti isikule pass numbriga XXX , kehtivusega 28.09.1998-28.09.
5. a, kuid puuduvad andmed, et pass oleks kätte antud. Arhiivimaterjalides puudub info, et XX X oleks olnud parvlaeval Estonia selle uppumisel. Seetõttu jääb siseminister seisukohale, et puuduvad kindlad andmed järeldamaks, et XX X on surnud. 11.

§ 510

lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 04.06.

1. a avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles XXX esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid XXX kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. XXX kohta andmeid kohtule ei ole esitatud.
2. Vastavalt

§ 510

lg-le 4 võib kohus koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel, sõltumata sellest, kes esitas surnuks tunnistamise avalduse. Kohus on teinud päringud nii Kinnistusraamatu registrisse, Äriregistri teabesüsteemi, Väärtpaberikeskusesse, Tolli- ja Maksuametisse ning Maanteeametisse, kus kõikides puuduvad andmed XXX kohta (vt kohtumääruse p 7). Lisaks on kohus küsinud teavet krediidiasutustelt, milliste vastuste kohaselt puudusid XXX nimele avatud arveldus- ja/või muud kontod kõikides krediidiasutustes. v.a AS Swedbank, kus XX X oli arvelduskonto, mis suleti 07.03.

1. a. Perioodil 01.01.
2. a kuni konto sulgemiseni, toimingud kontol puudusid (tl 66). Panga poolt vastanud töötajalt XXX suuliselt telefoni teel täpsustades, ei ole andmeid arvelduskonto sulgemise kohta seepärast, et toimingust on möödunud üle kümne aasta ja nii vanu andmeid ei säilitata.
3. Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et XX X on surnud. Kuigi asjas ei leidnud tõendamist avaldaja väide justkui oleks isik läinud 28.09.
4. a parvlaevale Estonia, puuduvad tema elusoleku kohta alates 28.01.
5. a, s.o rohkem kui viieteist aasta jooksul, andmed. Asjas kogutud materjalide alusel ei ole võimalik teha järeldusi tema eeldatava surmaaja kohta. Kuna XX X eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kohtu hinnangul kindlaks määrata, tuleb XXX surmaajaks lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.
6. a. 14.

§ 511

lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb kohtumäärus avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, toimetada kätte avaldajale ja siseministrile ning edastada jõustumisest alates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaandmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Määrusele võib esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul alates määruse väljaandes Ametliku Teadaanded avaldamisest (

§ 512lg 1).

Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale määruskaebuse esitamise tähtaeg on möödunud (

§ 511lg 4).

15. Vastavalt

§ 172lg-le 1 tuleb menetluskuludest riigilõiv jätta avaldaja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen Kohtunik 3