) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, põhjendama ega tõendama. ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi Kostja vaidles hagile vastu
lõikele 1 alusel, mis sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostja esitas tõendi selles, et tema sissetulek on 500 eurot kuus ja väitis, et tema väljaminekud on 385 eurot kuus. Kohtu arvates kostja väited ja esitatud tõendid ei anna alust elatise väljamõistmiseks alla alammäära, kostja on tööjõuline isik ja tal ei ole muid ülalpidamiskohustusi. Sama
lõike 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks alammääras elatis välja mõista. Lisaks on kostja märkinud, et teeb kulutusi lapse riietele, reisidele, kinole, spordiüritustele, tehnikale jne. Eeltoodust nähtub, et kostjal on võimalik lapsele kulutusi teha. Kui kostjal on võimalik kulutusi teha, siis tuleb tehtavad kulutused kooskõlastada vanemaga, kes last igapäevaselt hooldab. Hagejad on soovinud elatise väljamõistmist elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist.
kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi esitamisele eelneva ühe aasta jooksul on kostja lapse ülalpidamiseks tasunud elatist 160 eurot 13.04.2013.a. Kostja väidab, et tahtis küll elatist tasuda, kuid ei saanud hageja seadusliku esindajaga kontakti, hageja seaduslik esindaja ei vastanud telefonikõnedele ja sms-dele. Kui ka kostja selline väide on tõsi, siis see ei ole piisav põhjus ülalpidamiskohustusest vabanemiseks. Kostjale oli teada hageja ja tema seadusliku esindaja elukoht, lisaks suhtles ta pidevalt hagejaga. Eeltoodust nähtuvalt olid võimalused kontakti võtmiseks olemas. Samuti on hageja seaduslik esindaja esitanud tõendid aprillis enne hagi esitamist toimunud kirjavahetuse kohta, millest nähtub, et hageja seaduslik esindaja on proovinud leida kokkulepet elatise tasumises, kuid kostja ei ole omapoolset varianti pakkunud. Kohtu arvates kuulub nüüd kohaldamisele
lg 1 ja 2, mida kohus ei pidanud võimalikuks kohaldada igakuise elatise väljamõistmisel. Kohus leiab, et nimetatud sätet saab rakendada ka tagasiulatuva elatise väljamõistmisel. Kostja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole tal piisavalt vahendeid hageja poolt nõutava tagasiulatuva elatise 1785 eurot tasumiseks. Tema igakuine töötasu on 500 eurot kuus, millest ta peab üleval pidama ennast ja tasuma elatist 160 eurot kuus. Elatise võla tasumine paneks kostja olukorda, kus ta ei saaks enam võimaldada enda tavalist ülalpidamist ja tekiks raskused hageja igakuise ülalpidamise tasumisega. Samuti arvestab kohus hageja seadusliku esindaja poolt vaidlustamata asjaoluga, et elatise hagi esitamise eelneva aasta jooksul on ka kostja teinud kulutusi lapse ülalpidamiseks, nii talle asju ostes kui ka andes ülalpidamist ajal, kui laps ööbis kostja juures. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud hageja seadusliku esindaja ja kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.