3-12-1122/15

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1122 Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise 3000 euro suuruses summas Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 06.06.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Nikolai Lilitškini määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Nikolai Lilitškini määruskaebus rahuldamata, täiendades Tartu Halduskohtu
3. juuni
4. a määrust ringkonnakohtu käesoleva määruse põhjendustega. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
5. N. Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise 3000 eurot saamiseks. Tartu Vanglas oli
6. novembril 2010 kinnipeetavatele serveeritud supis prussakas. Suppi jagati kõigile ühisest katlast. Prussakas ei sattunud kaebaja kaussi, kuid juba teadmine, et prussakas oli supis, tekitas kaebajale seedimatust, iiveldust ning jälestust toidu suhtes. Lisaks taotleb kaebaja enda riigilõivust vabastamist.
7. Tartu Halduskohtu 06.06.
8. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohus tagastas kaebuse, kuna kaebajal oli läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõige 8 järgi on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 kohaselt kui taotlus tagastatakse põhjusel, et kaebaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega sama kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördunud kahju hüvitamise taotlusega Tartu Vangla poole 23.05.
9. Vangla on kaebajale vastanud 27.07.2011 ja kaebaja ei ole rohkem selle kahju hüvitamise taotlusega seoses vanglaga suhelnud, kuna vangla ei tõlkinud
10. juuli 2011 vastust kaebajale arusaadavasse keelde. Vastavalt RVastS § 18 lg-le 1 peab haldusorgan taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. Kuna kahe kuu möödumisel taotluse esitamisest ei olnud Tartu Vangla kaebaja taotlusele reageerinud, siis tekkis kaebajal 24.07.2011 õigus pöörduda kahju hüvitamise kaebusega halduskohtu poole, sest eeldada tuleb taotluse nõuetekohasust. Kinnipeetavatel on võimalik kasutada kontaktisikute abi eestikeelsetest dokumentidest arusaamiseks. Seega võiks eestikeelses dokumendis nõude esitamine tekitada viivituse nõude täitmisel ja olla tähtaja ennistamist tingivaks asjaoluks. Samas ei võta eestikeelse dokumendi saamine kaebajalt kohustust täita talle esitatud nõudmised ning olla oma asjade ajamisel mõistlikult hoolas. Kaebaja ei ole kahju hüvitamise taotluse tagastamist käesoleva ajani vaidlustanud vaatamata sellele, et haldusaktis on esitatud korrektne vaidlustamisviide. Seega on kahjunõude läbivaatamata jätmise kohta antud haldusakt kehtiv ja VangS § 11 lg 81 kohaldamise osas siduv ka kohtule. Seega ei pea hindama, kas kaebaja taotluse käiguta jätmine 27.07.2011 oli sisuliselt põhjendatud. Kui kaebaja pidas haldusmenetlust Tartu Vanglas õigusvastaseks, siis oleks kaebajal tulnud kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid. Lisaks oleks kaebajal tulnud teha mõistlikke jõupingutusi taotluse puuduste kõrvaldamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
11. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 06.06.
12. a määrus tühistada. Käesolevas asjas piiratakse kaebaja seaduslikke huve ja jäetakse ta ilma õigusest õiglasele kohtumenetlusele. VangS § 47 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava toitlustamine olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele. Vangla on rikkunud sanitaarnõudeid ning kaebaja psühholoogilist ja füüsilist tervist. Halduskohus ei kontrollinud asjaolu, kas taotluses tõesti esinesid puudused ja usaldas vanglat. Kaebaja ei valda absoluutselt eesti keelt ja keelelisi vajadusi rahuldatakse kvalifitseeritud tõlkide olemasoluga. Kaebaja nõuab süstemaatiliselt dokumentide tõlkimist eesti keelde. Kohus leidis olematud ettekäänded, ei põhjendanud neid ega viidanud selgelt arusaadavatele põhjustele. Kaebaja pole mööda lasknud kaebuse esitamise tähtaega. VASTUSTAJA VASTUVÄITED
13. Tartu Vangla palub jätta N. Lilitškini määruskaebuse rahuldamata. Halduskohus on kaebuse õigesti tagastanud. Kaebajal oli võimalus kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmise otsus 30 päeva jooksul vaidlustada, kusjuures talle pidi see võimalus vaidlustamisviitest ka selge olema. Isegi juhul, kui kaebajal tekkis halduskohtusse pöördumise õigus seetõttu, et Tartu Vangla ei vaadanud tema taotlust tähtaegselt läbi, on RVastS § 18 lg 2 järgi sellisel juhul halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, mis möödus 22.08.
14. Kaebeõiguse seisukohalt ei ole asjakohased väited eesti keele mittevaldamise kohta. Lisaks on kinnipeetavatel õigus kasutada inspektor-kontaktisiku abi, kui dokumendid jäävad neile arusaamatuks. See ei taga küll sõna-sõnalist tõlget, kuid 2 vanglas on mõeldamatu olukord, kus kinnipeetavatele tema õigusi ja kohustusi otseselt puudutavate haldusaktide või toimingust informeeritavate kirjade sisu jääb talle selgitamata, kui ta selleks ise soovi avaldab. Kui aga kinnipeetav ise selleks soovi ei avalda, eeldatakse siiski, et ta on dokumentide sisust aru saanud. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud nõuete kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast ning tal puudub kaebeõigus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus, kuid ringkonnakohus peab vajalikuks Tartu Halduskohtu 06.06.
16. a määrust täiendada omapoolsete põhjendustega.
17. Riigikohtu halduskolleegium on 20.06.
18. a määruse haldusasja nr 3-3-1-34-13 p-s 8 rõhutanud, et haldusmenetluses esitatud taotluse, sh kahju hüvitamise taotluse läbivaatamata jätmiseks ei anna alust taotluse käiguta jätmisele reageerimata jätmine, vaid selleks peavad taotluses ka tegelikult olema taotluse lahendamist takistavad puudused. Kohus, kontrollides kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist, ei või piirduda formaalse kontrolliga (vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 29.05.
19. a otsus asjades nr 16563/08 jt Julin/Eesti, p 177). Samuti on Riigikohtu halduskolleegium 30.05.
20. a määruses haldusasja nr 3-3-1-22-11 p-s 12 leidnud, et taotlust ei saa tagastada, kui haldusorgan leidis taotluse käiguta jätmisel ekslikult, et taotlus on puudustega. Seega on antud juhul vajalik veenduda selles, et tegelikult kahju hüvitamise taotluses esinesid puudused, millele viidates tagastati isiku taotlus kohustuslikus kohtueelses menetluses.
21. Kaebaja on oma 23.05.2011 vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses leidnud, et 30.11.2010 supi jagamisel oli vangla tegevusetu, kuna temale teadaolevalt leidis keegi supis tarakani. Seoses sellega on kaebajal tekkinud negatiivsed emotsioonid, mis tekitavad talle vastikustunnet ja ta ei saa enam suppi süüa. Kaebajal on selle tõttu tekkinud stress ja depressioon, millest paranemiseks võib kuluda aastaid. Tartu Vangla andis 27.07.
22. a kirjaga nr 3-30/155-1 kuni 15.08.2011 kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, milles palus märkida intsidendi täpsemaid asjaolusid (keda ametnikest on kaebaja intsidendist teavitanud ja millised on olnud reageeringud). Samuti paluti kaebajal selgitada, milline RVastS § 9 lg-s 1 loetletud tagajärgedest on seoses kirjeldatuga kaebajal saabunud ja milliste tõenditega on see tõendatud. Kaebajale anti puuduste kõrvaldamise tähtaja määrus kätte 01.08.2011, kuid kaebaja keeldus selle allkirjastamisest. Kuna kaebaja talle antud tähtaja jooksul taotluses nimetatud puudusi ei kõrvaldanud ja isegi ei reageerinud puuduste kõrvaldamise kirjale, siis Tartu Vangla 22.08.
23. a kirjaga nr 3-30/155-2 jäeti tema kahjunõue läbi vaatamata.
24. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu taotluse alust ehk vangla tegevust, mis väidetavalt kahju tekitas. Ainult paljasõnaline väide, et keegi kinnipeetavatest leidis supi seest tarakani, mille kohta ei ole kaebaja esitanud mingeid tõendeid, ei anna veel alust väiteks, et sellega on kaebajale tekitatud mingit kahju. Samuti ei nähtunud kaebaja taotlusest ka see, milliseid õigushüvesid tema hinnangul kahjustati. Kuigi kaebaja on taotluses märkinud erinevaid tagajärgi, mida selline tegevus võib isiku tervisele kaasa tuua, ei ole sellest võimalik välja lugeda, et sellised tagajärjed on kaebajale ka saabunud, so kaebaja tervis on selle tõttu kahjustunud. Kuna kaebaja kahju hüvitamise nõue on eeltoodud alusel esitatud puudustega, mis takistasid asja lahendamist, siis oli vastustajal õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ja kuna 3 kaebaja neid ei kõrvaldanud, siis oli vastustaja õigustatud jätma kaebaja kahjunõude läbi vaatamata. Samuti peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka seda, et kui väidetav kahju tekkimine kaebajale toimus 30.11.2010, siis kahjunõudega pöördus kaebaja vastustaja poole alles 23.05.2011, so ca 6 kuud pärast väidetava kahju tekkimist. Ringkonnakohus leiab, et sellest nähtuvalt ei ole usutav kaebajale mingi kahju vastustaja väidetava õigusvastase tegevusega üldse tekkis.
25. Kaebaja on määruskaebuses viidanud ka sellele, et kuna kaebajale vastatakse eesti keeles, mida ta ei valda, siis on tal võimatu aru saada temale esitatud dokumentidest. HMS § 20 lg 1 sätestab, et haldusmenetluse keeleks on eesti keel. Seega puudub vanglal kohustus tõlkida kaebajale adresseeritud dokumentide vene keelde. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebajal on võimalik talle adresseeritud dokumentidest aru saamiseks kasutada inspektor-kontaktisiku abi, kes on võimeline dokumendi sisu kaebajale arusaadavaks tegema. Ringkonnakohus ei pea eluliseks usutavaks seda, et vangla ametnik kaebaja soovil ei tutvusta dokumendi sisu talle vene keeles.
26. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna ringkonnakohus eelnevalt leidis, et kahju hüvitamise taotlus oli esitatud puudustega ja kaebaja ei kõrvaldanud neid, siis VangS § 11 lg 81 alusel puudub tal kohtusse pöördumise õigus. Madis Ernits Maili Lokk 4 Agu Timmi