3-12-288 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-12-288 Haldusasi E. K kaebus Viru Vangla 23.12.2011 käskkirja nr. 6.-3/2302-D tühistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja E.K vastustaja Viru Vangla, esindaja Kadi Alaküla Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
- mai 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
- Jätta E. K kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
- 14.10.2011 käskkirjaga nr. 6-2/1268-T määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonna majandustööle abitööliseks, E-8 osakonna üldkasutavate ruumide koristajaks alates 17.10.2011 kuni 16.01.
- 1.2 13.12.2011 anti kaebajale korraldus asuda tööle, kuid kaebaja keeldus tööle asumisest. 1.3 23.12.2011 määrati kaebajale käskkirjaga nr. 6.-3/2302-D vanglaametniku korralduse eiramise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks. 1.
- 27.12.2011 esitas kaebaja vastustajale vaide 23.12.2011 käskkirja nr 6.-3/2302-D kehtetuks tunnistamiseks, kuid 24.01.2012 jättis vastustaja vaide rahuldamata. 1 3-12-288 1.5 10.02.2012 laekus kohtusse E.K kaebus Viru Vangla 23.12.2011 käskkirja nr. 6.-3/2302-D tühistamiseks ning 23.03.2012 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
- Kaebaja leiab, et ta ei ole rikkunud Vangistuseaduse (edaspidi VangS) § 67 p-s 1sätestatud nõuet, kuna asus korralduse andmise hetkel kartseris ning vastavalt VangS § 651 lg-le 3 ei olnud tal võimalik asuda E-8 eluosakonnas koristajana tööle. Kaebaja märgib, et vanemvalvur E. Seik on jätnud oma ettekandes nr. 4744 nimetamata, et kaebaja viibis korralduse andmise ajal kartseris ning seetõttu viidi distsiplinaarmenetlus läbi olukorrast valel ettekujutusel. Kaebaja möönab, et kooskõlas VangS § 651 lg-ga 3 ja vangla sisekorraeeskirja (edaspidi VSKE) § 8 lg-ga 4 puudub kinnipeetaval kartseris viibimise ajal vangla territooriumil liikumisõigus. Kaebaja viitab 05.12.2011 Riigikohtu lahendile nr. 3-3-1-41-
- Nimetatud lahendi p-s 26 asus halduskolleegium seisukohale, et kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik juhul, kui ta omab vanglasisest liikumisõigust. Kaebaja seisukohalt hindas vastustaja seadust ebaobjektiivselt ning kallutanud oma soovi kohaselt. 2.1 Samuti rikkus kaebaja väitel vastustaja tema õigusi, kuna vaide läbivaatamise ajal pöörati käskkiri nr. 6.-3/2302-D täitmisele. 2.2 Kaebaja taotleb Viru Vangla 23.12.2011 käskkirja nr. 6.-3/2302-D tühistamist.
- Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. 3.1 Vastustaja kinnitab, et korraldus, asuda osakonda koristama anti kaebajale kartseris viibimise ajal. Vastustaja väitel, kui korraldus, asuda tööle, oli õigusvastane, siis pidanuks kaebaja sellele alluma. Samuti ei vasta nimetatud korraldus ühelegi Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 63 lg-s 2 loetletud tühisuse tunnusele, mistõttu ei olnud tegemist ilmselgelt tühise korraldusega. 3.2 Vastustaja leiab, et Riigikohtu halduskolleegiumi otsuse nr. 3-3-1-41-11 p-s 26 avaldatud seisukoht (kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik ainult juhul, kui kinnipeetav omab vanglasisest liikumisvabadust), ei lükka ümber vangla tahte kohaselt kohustada kinnipeetavat viibima väljaspool kartserikambrit. Vastutaja on seisukohal, et nimetatud otsuse p-s 26 märgitud järeldus annab tunnistust sellest, et Riigikohus on käsitlenud töötamist vanglas kinnipeetavale tehtud soodustusena. Viru Vangla E7 ja E8 kinnipeetavate, sh kinnipeetava negatiivset suhtumist majandustöödesse arvestades, ei saa vastustaja seisukohalt majandustöödele määramisest puhul rääkida kui kinnipeetavale tehtavast soodustusest, vaid määratud kohustusest. Vastustaja viitab ka õiguskantsleri 12.12.2011 seisukohale nr. 74/110869/1106120, milles on märgitud, et vangistusõigus käsitleb väljaspool vanglat töötamist soodustusena ning töötamiseks annab vangla üksnes loa, kuid ei ole üheks lepingu pooleks. Majandustööle määratakse kinnipeetav õiguslikult vangla poolt antava haldusaktiga, mis on kinnipeetava jaoks kohustus, milleks tema nõusolekut vaja ei ole. 3.3 Vastustaja väidab, et distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lõigetes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid ning palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. 2 3-12-288 KOHTU PÕHJENDUSED
- Vastavalt VangS § 37 lg-le 1, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. 14.10.2011 käskkirjaga nr. 6-2/1268-T määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonna majandustööle abitööliseks, E-8 osakonna üldkasutatavate ruumide koristajaks alates 17.10.2011 kuni 16.01.
- Alates 30.11.2011 kuni 25.12.2011 kandis kaebaja distsiplinaarkaristust kartseris. Kartseris viibimise ajal sai ta 13.12.2011 vanglaametniku poolt korralduse asuda tööle, kuid eiras korralduse täitmist. Korraldusele allumata jätmise tõttu alustati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust.
- 23.12.2011 määrati käskkirjaga nr. 6.-3/2302-D kaebajale vanglaametniku korralduse eiramise eest distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine 30 ööpäevaks. Kaebaja leiab, et 13.12.2011 antud tööle asumise korraldus on tühine ning viitab 05.12.2011 Riigikohtu lahendile nr. 3-3-1-41-
- Kooskõlas VangS § 651 lg-ga 4 kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Samuti Justiitsministri poolt 07.02.2007 vastu võetud kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise korra § 5 lg 3 p 3 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada kartserisse paigutamise ajaks. Lähtudes eeltoodust oli vastustajal diskretsiooniõigus, mida kasutades saaks ta oma äranägemisel vabastada kinnipeetavat töökohustusest kartseris viibimise ajal.
- 05.12.2011 Riigikohtu halduskolleegium haldusasja nr. 3-3-2-41-11 otsuse p-s 26 leidis, et kinnipeetava töötamine vanglas on võimalik ainult juhul, kui kinnipeetav omab vanglasisest liikumisvabadust. Kinnipeetava töötamine väljaspool vanglat on võimalik ainult VangS § 22 alusel antud soodustuse korras. Eelpool toodud põhjendustel pole kartserikaristust kandval kinnipeetaval vanglasisest ega vanglavälist liikumisvabadust ega õigust saada VangS § 22 alusel antavat soodustust.
- Vastustaja leiab, et nimetatud otsuse p-s 26 käsitles Riigikohus ekslikult kinnipeetava vanglas töötamise kohustust soodustusena, millega vastustaja nõus ei ole. 9.1 Kohus ei toeta vastustaja arvamust ning leiab, et Riigikohtu poolt võetud seisukoht annab alust arvata, et VangS § 37 lg-s 1 sätestatud kinnipeetava töötamise kohustus vanglas puudub kartseris viibimise ajal, kuna kartserisse paigutamisega VangS § 651 lg-st 3 tulenevalt kaasneb kinnipeetaval vanglaterritooriumil liikumise piirang. Riigikohus küll tegi järelduse kaebaja töö saamise õiguse osas väljaspool vanglat, kuid on ka selgesti öelnud, et töötamine vanglas on võimalik ainult liikumisvabadust omaval kinnipeetaval, mida kartseris viibimise ajal kinnipeetaval ei ole.
- Vastavalt VangS § 67 p-le 1 julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikule korraldusele.
- Vastustaja leiab, et korralduse õigusvastasus ei vabasta isikut kohustusest korraldusele alluda ning viitab Riigikohtu halduskolleegiumi 01.03.2009 lahendi nr. 3-3-1-103-06 p-le 14, milles Riigikohus asus seisukohale, et kinnipeetava poolt korralduse täitmata jätmine saab 3 3-12-288 olla õigustatud üksnes juhul, kui vanglaametniku korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 loetletud tühise haldusakti tunnustele ning korralduse tühisus on ilmselge. Kui hiljem menetluses tuvastatakse, et vanglaametniku poolt kinnipeetavale antud korraldus ei olnud seadusega kooskõlas, ei tähenda see veel, et korraldusele mitteallunud kinnipeetav pole rikkunud VangS § 67 p-s 1 sätestatud allumiskohustust.
- Sellest tuleneb, et vanglaametniku korralduse seaduslikkusest eeldatakse. Kinnipeetav on kohustatud seda täima, ehkki peab seda mingil põhjusel õigusvastaseks või kui see hilisemal kontrollil osutubki õigusvastaseks. Kinnipeetav võib siiski täitmata jätta üksnes ilmselgelt õigusvastase korralduse kui tühise haldusakti.
- HMS § 63 lg-st 2 tulenevalt on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan, sellest ei selgu haldusakti adressaat, seda ei ole andnud pädev haldusorgan, see kohustab toime panema õigusrikkumise, sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita.
- Kohus nõustub vastustajaga selles, et vanglaametniku E. Seier´i poolt kaebajale antud korraldus, asuda tööle, ei vasta HMS § 63 lg-s 2 loetelud tühise tunnustele. Seega oli kaebaja kohustatud korraldust täitma. Kohus leiab, et halduskohtumenetluses vanglaametniku korralduse õigusvastaseks tunnistamine ei vabasta kaebajat vastusest korralduse allumata jätmise eest. Kohus küll käesoleva otsuse p-s 9.1 leidis, et kartseris viibimise ajal puudub kinnipeetaval töökohustus ning valvuri korraldus ei ole Riigikohtu seisukohaga kooskõlas, kuid on seisukohal, et antud korralduse hilisem õigusvastaseks tuvastamine ei saa olla toime pandud distsipliinirikkumisel süüd välistavaks asjaoluks. Kinnipeetava poolt seadusega määratud kohustuste täitmine vanglas on vaidlematult distsipliini säilitamise alus, mille puudus mõjutab otseselt ka vangla julgeolekut. Järelikult, kui kinnipeetav ei allu vanglaametniku korraldusele, on see vangla julgeolekule ohtlik. Lähtudes ülevaltoodust, jõuab kohus järelduseni, et vanglaametniku korraldusele allumata jätmise korral alustati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust õiguspäraselt.
- VangS § 11 lg 1 kohaselt käesolevas seaduses ja selle alusel ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 15.1 HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. 15.2 23.12.2011 käskkirja nr. 6.-3/2302-D andis välja peaspetsialist-üksusejuhi ülesannetes A. Anslan, kes oli käskkirja väljaandmise ajal kooskõlas VSKE §-ga 15 pädev määrama distsiplinaarkaristust. Distsiplinaarkaristus oli määratud 23.12.2011 seisuga kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas. Kaebaja poolt distsipliini rikkumine on tõendatud valvur E. Seier ettekandega nr.
- Kaebajat teavitati alustatud distsiplinaarmenetlusest, menetluse käik on protokollitud, distsiplinaarkaristuse määramine on käskkirjaga vormistatud ja kaebajale kätte toimetatud. Kaebajale anti selgituse andmise võimalus, mis tema poolt oli ära kasutatud. Kaebaja teistkordselt eiras vanglaametniku tööle asumise korraldust, millega näitas oma negatiivset suhtumist õiguskorda ja vanglateenistuse ametnikusse. Kaebajat on varem distsiplinaarkorras karistatud vanglaametniku korraldusele allumata jätmise eest, kuid ta ei teinud sellest vajalikke järeldusi. Seega arvestades, et sama distsipliinirikkumine on teistkordselt toime pandud ning see, et varasem karistus 25-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ei mõjutanud kaebajat õiguskuulekalt käituma, siis valitud 4 3-12-288 distsiplinaarkaristuse liik 30 ööpäevaks kartserisse paigutamisega on toime pandud rikkumisega proportsionaalne, kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärgiga ning soodustab rikkumise toimepaneja suunamist õiguskuulekale käitumisele.
- Lähtudes eeltoodust, jätab kohus E.K kaebuse rahuldamata.
- Menetluskulud. 17.1 Kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-ga 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi rahuldamata, mistõttu kannab menetluskulud kaebaja. Kohtunik 5